Kunstnike eneseväljendus

Kui Dayr al-Madinah’ k?sit??lised olidki m?nikord teadlikud sellest, et nad l?id meistriteoseid (n?iteks, kui nad kaunistasid Seti I hauakambrit), ei r??kinud nad sellest ning ka valitsejad ei tunnustanud kunsti kui niisugust. K?ige rohkem pandi r?hku korralduste t?itmisele. Sageli valisid valitsejad isiklikult v?lja vajalikud materjalid ning k?lastasid ehitusplatsi, et j?lgida, kuidas t??d kulgevad. K?sit??lised ja t??dejuhatajad said tasu, kuid nende annet hinnati pigem osavuse j?rgi v?i p?hjendati seda t??liste suure armastusega kuninga vastu. ?ldiselt arvati, et suurep?rased m?lestised annavad tunnistust ?ksnes nende loojate austusest jumalate vastu.

Sellele vaatamata tegi vaarao k?sit??listel vahet. Kui ta valis v?lja ?he meistri, kellele usaldas mingi erilise ?lesande, t?stis ta k?sit??lise selle seisusest k?rgemale, ?lendades ta kunstnikuks, kuigi vastavat s?na ei tuntud.

Kuna ettev?tetes ei olnud t??liste individuaalsus oluline, on suurem osa t??dest anon??msed. L?pptulemus oli t?htsam ?ksikutest detailidest. M?nede m?lestiste autoritel on ?nnestunud siiski oma teoseid signeerida, vahel otseselt, vahel ?ksnes kaudselt. Kuid alati (v?lja arvatud m?ned ?ksikud erandid) on m?lestisel esimesena m?rgitud t??andja, mitte aga kunstniku v?i k?sit??lise nimi. Arvestades nime t?htsust Egiptuse kultuuris (vaid see tagas nime kandja m?lestuse s?ilimise) on teoste autorite mainimata j?tmine nende t??andjate kasuks t?helepanuv??rne sotsiaalne n?htus.

Ometigi polnud kunst ei jumalate privileeg ega ka kuninglik monopol. Alates k?ige vanematest aegadest tegeleti kunstiga mitte ?ksnes j?ukate eraklientide huvides, vaid k?ikjal rahva hulgas. Rohkem v?i v?hem tagasihoidlikul viisil valmistas iga?ks endale v?i oma sugulastele m?ne eseme – lillekimbu, kaelakee v?i kujukese. Sellest h?vest ei j??nud ilma mitte keegi, alates k?ige alamast kuni k?ige v?imsamani. Seega kohtame siin paradoksi: kuigi kunst oli vanade egiptlaste elus laialt levinud n?htus, ei olnud selle kohta sobivat s?na ning me ei tunne ka teoste autoreid. Ning kuigi m?ned neist olid oma kaasajal tunnustatud, j??vad nad j?reltulevatele p?lvedele tundmatuteks.

Tekkinud muljet kunstnike anon??msusest s?vendavad meie teadmiste t?hikud. Tegelikult teame siiski ?ht kunstnikku, kes elas Amarna ?ukonnas ja kuulus kuningriigi k?rgemate v?imukandjate hulka. Skulptor D?ehutmosel (D?ehutymesil) oli keset pealinna t??koja k?rval suur villa. Just tema t??kojast on leitud m?ned eriskummalised skulptuurid, mis lisavad kuulsust nn Amarna kunsti perioodile. Kuigi needki pole Egiptuse kombe kohaselt signeeritud, pole kahtlust, et need v?ljendavad, rohkem kui teised omasugused, pigem autori kui modelli isikup?ra. Sel konkreetsel ajaloohetkel p??dis Egiptuse skulptor nimega D?ehutmose, ?htaegu rafineeritult ja intensiivselt, loomingus oma individuaalsust v?ljendada. Nii talitades andis ta oma kunstiandele vaba voli. Tulemust v?ib iseloomustada kui valitseva vaaraode ideoloogia humanistlikku variatsiooni, mis on m?rgatav ka Amarna perioodi kirjanduses. Sel ajaj?rgul lubati kunstnikele konventsionaalsete v??rtuste raames k?itumist, mis l?heneb juba m?nev?rra t?nap?evastele kunstiloomingu p?him?tetele.