Käsitööliste ametid

Nagu eelnenud k?ige t?htsamate allikate l?hi?levaatest n?eme, valitsesid k?igil ajastutel olulised erinevused (1) ehitusprojektide, t??liste ja t??kodade juhatajate, (2) kvalifitseeritud k?sit??liste ja (3) lihtt??liste sotsiaalsete olude vahel. Kolme v?gagi erineva ?hiskonnaklassi esindajatena tegeles iga?ks neist oma isikliku karj??ri v?i elukutse edendamisega omaenese keskkonna piires. Kuigi Egiptuses ei kehtinud p?ris kastis?steem, oli ?hiskond siiski alati tugevasti kihistunud. Uue riigi ajal polnud alam- ja keskkihtide piir siiski v?ga j?ik. N?iteks on teada, et v?lismaalastest s?javangid pandi elama omaette asundustesse. Samuti v?idi vastavalt t?? vajadusele viia inimene madalamast seisusest k?rgemasse v?i vastupidi, mis t?i kaasa mitmeid muutusi tema igap?evaelus. Samas tundub, et k?ikjale ulatuv ja enamasti ka efektiivne keskvalitsus registreeris, m??ratles ja kontrollis k?iki t??tegijaid kogu sotsiaalse skaala ulatuses. Vesiir Rehmira kiitles isiklikult, et ta v?eti registrisse Thutmosis III valitsusajal. K?ikide t??alade juhatajad kandsid ?hesuguseid tiitleid: imy-r v?i imy-r pr, „juhataja” v?i „osakonnajuhataja”. Neid tiitleid kasutati k?igis registrites kogu elu jooksul ning nendega kaasnes vastava osakonna mainimine. Madalamal tasandil kohtame tiitleid shd „inspektor”, hrp „?lem” ja rwdw „kontrol?r”.

Vana riigi ajal olid k?sit??lise karj??ri k?ige k?rgemateks ametiteks imy-r k3t nsw „kuninglike t??de juhataja” ja mdh qd nsw „m??rseppade kuninglik meister”. M?nikord t?itis m?lemaid ameteid ?ks ja sama inimene. P?rimus r??gib, et nii olevat see olnud targa Imhotepi puhul, kes oli vaarao D?oseri Saqqarah’s asuva astmikp?ramiidi arhitekt. Vesiiri tiitlit tollal veel ei kasutatud. Hiljem, 5. d?nastia valitsusajal on selliseid n?iteid juba rohkem. Vaaraode Isesi (Asosi) ja Unase valitsusajal v?ime j?lgida ?he Imhotepi j?rglase, valitsuses k?rgel kohal olnud Senned?emibi karj??ri, millest ta jutustab ise oma Gizas asuva hauakambri seintel. T?enduseks tsiteeritakse seal arhiividokumente ja daatumeid: Senned?emib esitleb end k?igepealt „kahekordse h?bedamaja juhataja, kuningliku kabineti juhataja, arsenali juhataja, k?ikide Residentsi kontorite ja l?unapoolsete valduste juhatajana”. Need paljud nii majanduslikud kui ka poliitilised kohustused v?imaldasid Senned?emibil end esile t?sta ning nende abil sai ta „vesiiri, kuninglike aktide kirjutajate juhataja ning kuninglike t??de juhataja” ametisse. J?udnud nii auv??rsele ametikohale, mis oli kogu riigis teine kuninga enese j?rel, esitles Senned?emib end eelk?ige kui prestii?ikate ehitusprojektide peaarhitekti, kellena ta teenis kaht teineteise j?rel valitsenud monarhi. Neil m?lestistel oli silmapaistev koht oma aja kuninglikes kroonikates ning neid mainiti nn Palermo kivil k?rvuti edukate s?jak?ikude, usuliste ettev?tmiste ja kaubanduslike ekspeditsioonidega. Arhitektuurile ja ehitistele omistati erakordset t?htsust, sest need olid vaarao valitsusaja p?sivad m?lestusm?rgid. Just seet?ttu usaldati nende elluviimine k?ige k?rgematele ametnikele.

Egiptuse ajaloo varastel perioodidel usaldati sedalaadi t?id v?i ?lesandeid hinnaliste materjalide hankimiseks muudelegi ?ukondlastele. Kui uurida hilisemaid, Keskmise riigi ajast p?rinevaid dokumente karj??ridesse ja kaevandustesse korraldatud ekspeditsioonide kohta, siis selgub, et reeglina juhtisid neid keskvalitsuse k?rged ametnikud; ise?ranis need, kes olid ametis riikliku varakambri juures, kui tegemist oli kaevandust??dega. Uue riigi l?puperioodil v?tsid Amoni ?lempreestrid Wadi Hammamati kullakaevandused oma kontrolli alla veidi enne seda, kui nad haarasid v?imu riigi l?unaosas.

Keskmise riigi aegseid suurehitisi mainitakse eelk?ige neis ametlikes tekstides, kus kuningas r??gib endast esimeses isikus. Alates 18. d?nastia valitsusajast kirjeldavad t?id templites ja kuninglikes hauakambrites aga need, kes neid ettev?tmisi tegelikult juhtisid. T??de juhatajate hauakambrites on need s?ilinud pikkade jutustustena. K?ige vanem niisugustest kuulub Amoni ladude juhatajale Inenile. Ta juhtis vaarao Amenhotep I ja tema j?rglaste algatatud Karnaki templi laiendamist ning Thutmosis I maa-aluse hauakambri ettevalmistamist. Kuigi Inenist peeti lugu ka Hat?epsuti ja Thutmosis III valitsusajal, t?usid tema asemele uute valitsejate soosikud. Senenmut ja Amenhotep kandsid tiitlit „kuninganna suur ?levaataja”, kui nad juhtisid suuri ehitusprogramme Karnakis, Hermonthises, Dayr al-Bahris ja Luxoris. D?ehuti oli „kahekordse h?beda maja juhataja” ja „kahekordse kuldmaja juhataja”. Tundub, et ta t?itis samu ?lesandeid kui Puimera, kelle ainsaks tiitliks oli „jumalik isa”. Hapuseneb oli juba vesiir, kui kuninganna m??ras ta oma hauakambri ehitust??de juhatajaks. Selle ameti pidamine oli Uue riigi ajal peaministrite ees?igus. Neile ?ukondlastele anti sel puhul uued tiitlid: „k?ikide k?sit??de ?lem” (hrp hmwt nbt), „tema, kes annab k?sit??listele korraldusi” (swb3-hr n hmww r ?irt), „see, kes avastab andeid” (wn-hr s?3 m ?irwt), „t??dejuhataja” (hrp/?imy-r k3wt) jne. Nende ?lesanded ulatusid ehitusmaterjalide hankimisest (monoliitplokid obeliskide p?stitamiseks; kuld, h?be ja elektron10 obeliskide ning hiiglaslike v?ravate katmiseks; v??rispuit jne) t??de tegeliku juhtimiseni (s?m) ja regulaarse inspekteerimiseni (m33). See oli umbes samasugune vastutusala, kui oli Thutmosis III vesiiril Rehmiral Amoni valduste t??kodade juhatajana.

T??de ?lemad (r?hmajuhid, kirjutajad) olid sageli oma seisusest k?rgemale t?usnud lihtt??lised. See ei olnud aga alati nii, sest reeglina valiti seesugused inimesed kindlatest perekondadest, kes kujundasid oma seisuse sisese hierarhia. M?ned pered moodustasid t?elisi ametnike „d?nastiaid”, hoides mingit ametikohta enda valduses l?bi paljude valitsusaegade. N?iteks 28-st Kuningliku Hauakambri r?hmajuhist olid v?hemalt 12 r?hmajuhtide pojad. Ka siis kui polnud tegu alaliste ametikohtadega nagu Uue riigi aegses kuningahaudade institutsioonis, v?ib leida m?rke kui mitte s?stemaatilisest ametite edasip?randamisest, siis v?hemalt soovitustest v?tta t??le juba tunnustatud t??lise vend v?i poeg. Sageli eelistatigi niisuguseid kandidaate tundmatutele.

Siiski pole meil kuigi palju andmeid inimeste kohta, keda tunnustati just nende eriliste oskuste t?ttu ning nende v?hestegi puhul ei tea me midagi nende esivanematest. ?ldise anon??msuse loori kergitavad veidi vaid need k?sit??lised, kes m?rkisid autobiograafias, et kuningas hindas neid; keda nende ?lemused austasid sedav?rd, et mainisid neid oma hauakambri seintel v?i kes mingil moel signeerisid oma t?id. K?ige sagedamini olid need skulptorid ja maalikunstnikud, m?nikord ka arhitektid. T??andja soosing tagas neile materiaalsed eelised ning tihti annetati neile rikkalik hauakamber, kuhu koguti rahulej??nud k?rgemate isikute kingitused.

Nii oli kirjutajal ja t??dejuhatajal Hal lisaks rikkalikele hauapanustele, mis v?is 18. d?nastia ajal olla tema seisusest mehe puhul tavaline, muidki v??risesemeid: k??nrapikkune kullaga kaetud sau, kaks pronksist ja h?bedast vaasi, kirjutustahvel, m?ngulaud ja kaks nikerdatud saua t??andjate nimedega. Tegelikult anti k?sit??listele ?lesandeid vastavalt vajadusele, nii nagu lihtt??listelegi. M?nikord autasustas vaarao m?nd oma ?ukondlast sellega, et andis tema k?sutusse oma parimaid t??lisi. Teinekord aga saatsid printsid v?i k?rged ametnikud oma isiklikke t??lisi abiks kuninglikele ehitust??dele.

Lisaks meistritele, keda teame nimepidi, leidus Egiptuses piisavalt k?rge tasemega k?sit??lisi, kelle imelised kunstiteosed on t?nap?eval kogu maailmas muuseumide uhkuseks. Teame, et neid austasid juba esimesed vaaraod, lastes k?sit??listel ehitada oma hauakambrid otse kuninglike haudade k?rvale nagu Abydoses. Need k?sit??lised v?ib jagada kolme kategooriasse. K?ige rohkem oli liivakivi ja muid k?vu kivimeid t??delnud meistreid ning neid, kes valmistasid alabastrist ja bret?ast11 vaase. J?rgnesid kullassepad, juveliirid, eebenipuu t??tlejad ja fajanssn?ude valmistajad, ning viimaks need, kes l?id tunnustatud meistrite juhtimisel skulptuure, maalisid v?i kujundasid.

Ajal, mil t??kojad tegutsesid ?le kogu maa ja k?ikjal Egiptuses ehitati, leidus nii ?ukonnas kui ka provintsides k?lluses k?rgetasemelisi meistreid ja kunstnikke. Juba d?nastiate-eelsel ajal valmistati h?mmastavalt peeni kunstiteoseid, milles olid ?hendatud tehnika ning v?rvi ja vormi harmoonia. Seesuguste teoste s?nd sai v?imalikuks t?nu pikaajalistele traditsioonidele, mille vaimus kasvanud k?sit??lised andsid alati endast parima, kui ka t?nu stabiilsele ja algatusv?imelisele valitsusele. Rahutuste ja v??ramaise ?lemvalitsuse perioodidel loodud kunstiteosed on seevastu m?rksa rohmakamad, mis n?itab otsest seost kunstide ?itsengu (see eeldab suuri kulutusi) ja valitsejate v?imekuse vahel.

T??dejuhatajatel, t??liste ?lematel, k?sit??listel ja lihtt??listel oli k?igil ametnikega sarnane staatus. Kuid sotsiaalne mobiilsus ei s?ltunud siiski ?ksikisiku tahtest, vaid tema t??andjast. Alates Vanast riigist kuni Uue riigini k?sutasid kuningas, suurmaaomanikud, templid ja k?ikv?imalikud v?imukandjad oma s?ltlasi vastavalt vajadusele. Vaaraode suured ehitusprogrammid ja eraisikute ettev?tmised eeldasid m?nikord pikaajalisi ja ?ha korduvaid t?id, vahel aga erakorralisi ?lesandeid ning eriliste materjalide otsinguid. Andekamad said v?imaluse end proovile panna nii alaliste kui ka ajutiste t??dega.

M?ned k?sit??liste kogukonnad v?isid nautida ?sna rahulikku elu. Neile oli tagatud alaline t??, millele lisandus v?imalus leida regulaarset rakendust oma elukoha naabruses. Teisi, v?hem ?nnelikke perekondi paigutati vastavalt vajadusele ?hest kohast teise ning vahel n?uti isegi ohtlike ?lesannete t?itmist. K?ige rohkem puudutas see Egiptuses neid, kes olid teoorjuses. N?iteks saagikoristuse l?ppedes v?idi inimesed saata oma k?last 150 km kaugusele templi ehitusele. Ehitust??de eest vastutavad ametnikud ja parimad spetsialistid pidid samuti palju reisima ja mitte ?ksnes t??kohalt t??kohale, vaid ka ehitust??deks vajalike materjalide hankimiseks:

Tema K?rgus saatis mind Ibhati, et ma tooksin tagasi sarkofaagi elavate „Elu Isandale”, koos selle kaane ning v??rtusliku ja auv??rse pyramidion’iga12, mis on m??ratud minu kuninganna p?ramiidi jaoks nimega „Merenra ilmub oma t?iuses”. Tema K?rgus saatis mind Elephantinesse tooma tagasi graniidist petikust selle l?vega, graniidist arhitraave ja silluseid; tooma tagasi uksi ja graniitplaate „Merenra ilmub oma t?iuses” p?ramiidi ?lemise kambri jaoks. Ma t?in nad m??da Niilust allavoolu „Merenra ilmub oma t?iuses” p?ramiidi juurde kuue praami, kolme pargase ja kolme paadiga [-] ?heainsa ekspeditsiooni k?igus [-]. Tema K?rgus saatis mind Hatnubi tooma tagasi Hatnubi suurt alabastrist ohverduslauda [-]. (Roccati, 1982, lk 196.)

Nii jutustab Uni (Unis), kes t?itis edukalt mitmesuguseid ?lesandeid nii kuningapalees kui provintsides.

Kivimite asjatundjad reisisid peamiselt Siinai poolsaare t?rkiisikaevandustesse, kus nad ?petasid kaevureid paremaid maagisooni leidma. Samuti k?isid Egiptuse ja Nuubia karj??ridesse saadetud ekspeditsioonidel skulptorid, kes valisid v?lja sobivad kiviplokid ja t??tlesid neid kohapeal. Juveliirid ja kullassepad saatsid aeg-ajalt kullaotsijaid Wadi Hammamatis. Serabit al-Khadimist maagileiukohtade l?hedalt leitud arvukad tiiglid annavad tunnistust sellest, et vaske sulatati otsekohe p?rast kaevandamist.

Paiksed k?sit??lised elasid t?en?oliselt hoopis teistsugustes tingimustes kui nende ametivennad, kes liikusid pidevalt ?hest t??kohast teise, kuigi selle t?psemaks kirjeldamiseks pole meil piisavalt andmeid. Niisugune t??korraldus m?jutas k?iki t??lisi alates nendest, kes asusid ?hiskonnaredeli k?ige alamal astmel, kuni k?ige k?rgemal seisjateni v?lja. Kuid ka neid t??lisi, kes olid seotud sellise kindla t??kohaga nagu Kuninglike Hauakambrite Institutsioon, v?idi paigutada ?mber nii sama piirkonna sees kui ka v?ljapoole Teebat. Niisuguseid ?mberpaigutusi mainitakse Merenptahi (Merneptahi) steelil Jabal Silsilah’s.

Piirkonnas, mis ulatub Wadi Magharast kuni Hatnubini, v?ib endiste kaevanduste ja karj??ride kohal veel praegugi n?ha kivist h?ttide, majapidamishoonete ja p?hamute s?ilmeid. N?iteks Jabal Zeitis s?ilinud hooned on algelised, kuid ehitatud siiski kindla plaani j?rgi. M?nikord pidid need mahutama vaid v?ikesi inimr?hmi, teinekord aga mitusada inimest. Hooned erinevad ?ksteisest liialt v?he, v?imaldamaks m??rata nende kunagiste asukate ?hiskondlikku seisundit. Suurehitiste k?rval asuvaid t??lisasulaid kasutati l?hema v?i pikema aja jooksul, m?nest n?dalast kuni mitme aastani. Elamutest p?rinevad leiud on aga liialt napid selleks, et nende asukate elutingimusi v?rrelda.

Elutingimuste erinevuste ?le v?ime otsustada peamiselt selle j?rgi, kas t??listel oli v?imalik elada koos oma perekonnaga v?i mitte. Kuningliku Hauakambri t??lised naasid igal ?htul koju ja lahkusid oma k?last vaid erandjuhtudel. Seevastu need k?sit??lised ja t??lised, kes osalesid pikkadel ekspeditsioonidel, olid oma abikaasast ja lastest lahus nagu k?ik teisedki ekspeditsiooni liikmed. Egiptlased reisisid nii oma riigi piires kui ka v?lismaal tunduvalt rohkem, kui neile oleks meeldinud; paljudes s?ilinud kirjades v?ljendatakse reisimise ?le pahameelt. R?nnakutel elati r?hmadena ning ??biti ?hismagamistubades v?i mitmekesi ?hes onnis, mis nende k?sutusse anti. Kui tegemist oli paar-kolm aastat kestvate ehitust??dega nagu Teeba suurte matusetemplite ehitus, pidi arhitekt ehitama t??koha naabrusesse ka villa. On ?sna t?en?oline, et Thutmosis IV templi arhitektil oli kaasas perekond, sest ta elas v?lism??rist l?una pool avastatud majas. T??dejuhatajate elamud olid enamasti alluvate omadest eraldatud. Niisugused stabiilsed ja regulaarsed ametid, mida sai pidada oma kodu l?hedal, olid k?ige n?utavamad ning nende saamiseks punuti vahel k?ige keerulisemaid intriige.

Naisi kohtame k?sit??liste seas ?liharva. Pole ka t?endeid, mis lubaks ?htegi konkreetset t??ala seostada ?ksnes naistega.