Individuaalne eneseväljendus argielus

Eelnevalt k?sitlesime tingimusi ja olukordi, milles k?sit??lised t??tasid. N??d j??b ?le vaadelda aega, mis j?i neile endale ja seda, mida sellega peale hakati. Eelk?ige tuleks muidugi esitada k?simus, kui palju k?sit??listel ?ldse vaba aega oli, sest enamasti kulges kogu nende elu valitsuse j?relevalve all ja oli nii tugevasti organiseeritud, et isiklikeks ettev?tmisteks j??nud aeg oli ?snagi piiratud. Ometigi on v?hemalt ?hest kohast, Dayr al-Madinah’st s?ilinud dokumendid, mis kajastavad ?ksikisikute igap?evaelu ja avavad akna nende salajasse m?ttemaailma. Ning kuigi see, mis k?ib Kuninglike Hauakambrite t??liste kohta, ei pruugi kehtida k?igi ?lej??nute puhul, saame neist dokumentidest ometi teada 3000 aasta vanustest t?siasjadest, mis on sama elavad, nagu oleksid need juhtunud eile.

Keskvalitsus varustas k?sit??lisi k?ige eluks vajalikuga – andis neile elamu, toidu, t??riided, kattis matusekulud – ning kandis igak?lgset hoolt nende elu- ja t??tingimuste eest. Eeldatavasti pidid k?sit??lised seadma oma elus esikohale t??, milleks oli veel elava vaarao hauakambri ettevalmistamine. Iga?ks pidi andma selleks panuse vastavalt oma oskustele ja v?imetele: olema joonestaja, maalikunstnik, skulptor v?i lihtne kaevur. Siiski ?nnestus peaaegu k?igil omandada p?hit?? k?rvalt m?ni v?ike lisaoskus, mis v?imaldas kuupalgale lisa teenida. Nad punusid korve, valmistasid m??blit, skulptuure, sarkofaage ja muud sellist nii ?ksteisele kui ka v?ljaspool t??lisasulat elavatele klientidele. Abit??d omandasid suurema v?i v?iksema t?htsuse vastavalt sellele, kuidas suhtusid sellesse v?imukandjad, kes m?nikord ka ise nende t??de pealt kasu l?ikasid.

T??lised rakendasid neid andeid omaenda kodu ja hauakambrite ehitusel, muutes nii ?hed kui ka teised m?rksa mitmekesisemaks. Selle tulemusel muutus nende asula, mis oli algselt ehitatud kindla plaani j?rgi, 19. d?nastia aegsete ?mberehitust??de k?igus hoopis fantaasiak?llasemaks. M?ni ehitas omavahel kokku kaks maja, m?ni lisas ?he toa, m?ni ehitas k??gi t?navale jne. Matmispaik j?i kahe ja poole sajandi jooksul kitsaks, nii et Ramseste d?nastia valitsusaja l?pul ehitati hauakambreid ?ksteise sisse, nagu on m?rgitud selle t?ttu puhkenud kohtuvaidluste dokumentides.

Tekstides mainitud v?i v?ljakaevamistel avastatud toiduainete mitmekesisus n?itab, et lisaks tavap?raselt jagatavale teraviljale, kalale, puuviljadele ja k?ige tavalisematele k??giviljadele v?isid t??lised soovi korral oma toidulauda rikastada muude toodetega. Nende men?? koosnes peamiselt leivast, kalast, ?llest, veest ning, olenevalt olukorrast, ka m?nedest v?rsketest toiduainetest, s?ltuvalt iga?he majanduslikest v?imalustest. Kuigi me teame k?llalt palju erinevate leibade, maiustuste ja teiste magusaid aineid sisaldavate toitude nimetusi, ei ole meieni j?udnud Dayr al-Madinah’st ega ka kusagilt mujalt ?htegi terviklikku toiduretsepti. See-eest on aga s?ilinud ravimite retseptid, milles kasutatakse enam-v?hem samasuguseid toiduaineid.

Arvatavasti oli s??mine egiptlastele oluline seltskondlik tegevus, kui arvestada matuses??maaegade t?htsust. Kuid k?sit??lised ei r??gi sellest meile sugugi rohkem kui nende kaasmaalased. Pidusid ei peetud iga p?ev, k?ll aga erilistel puhkudel ja eriti k?la t?htp?evadel. Pidustused algasid toidu valmistamisega, samas kanti toit lauale ja s??di ?ra. S?ilinud m??bel, muusikariistad ja r?ivad annavad tunnistust sellest, et egiptlastele meeldis suhelda ning end teistele inimestele n?idata, mis kajastub ka tekstides.

Soov ennast n?idata v?ljendub ka Hauakambrite Institutsiooni t??tajate p??des koguda vara, maid ja teenreid, kui nad just ei olnud p?rinud neid oma j?ukamatelt vanematelt. Keskmine vaarao teenistuses olev t??line ei saanud seda k?ike endale lubada. Lisaks suhtelisele j?ukusele, mida m?ned k?sit??lised eluajal nautisid, p??dsid nad iga hinna eest muretseda endale v??rilist hauakambrit ja matusetarbeid. Niisugune soov oli rahva seas laialt levinud, kuid k?sit??listel oli selle t?itmiseks eeliseid. Neil oli juurdep??s matusetekstidele, mida nad ei k?helnud oma hauakambri seintele kandmast. K?sit??lised teadsid, kuidas seda teha, ning kui neil endil vastavad oskused puudusid, kutsusid nad appi vilunumad kolleegid v?i siis pidid ise hakkama saama. Tulemus oli m?istagi v?ga erineva tasemega. Osa oma maisest varast m??rasid nad matusetarvete ja eriti m?nede spetsiifiliste esemete muretsemiseks, ?lej??nu jagati p?rijate vahel vastavalt nende teenetele.

Tundub, et vaarao teenistuses olnud t??liste ?igused laienesid ka ?lej??nud Egiptuse rahvale. Need ?igused ei v?ljendunud mitte ?ksnes lepingute s?lmimises, testamendi koostamises, lahutustes jne, vaid ka juriidilistes ?igustes. Hauakambrite t??tajate kohalik kohus, mille liikmeteks olid mehed ning harva naisedki, v?is lahendada v?iksemaid t?lisid ja omavahelisi lahkarvamusi. Keerulisemate juhtumite lahendamisse sekkusid jumalikustatud vaarao Amenhotep I kohaliku kuju juures tegutsevad oraaklid.

Religioon oli antud keskkonnas sama t?htis kui mujal, kuid v?ttis vastavalt ametkonnale, kohalikele oludele ja t??liste p?ritolule vastava rahvap?rase kuju. K?sit??liste argiellu kuulusid arvukad kultused ja pidustused. Lisaks jumalustele, kes valitsesid teispoolsuse ja Teeba m?etipu ?le (Hathor ja Meretseger), kaitsesid asulat (jumalikustatud Amenhotep I ja tema ema Ahmos-Nefertari) ja kaitsesid k?sit??lisi (Ptah), austati t??liste kogukonnas k?igi provintside ning isegi v??ramaiseid jumalaid. M?nda neist austati isiklikel p?hjustel, m?nda aga kalduvusest kummardada v?lismaa jumalusi, et olla sellel maal nende kaitse all. Inimeste uskumustes, mille hulka tuleb arvata ka surnud esivanemate austamise ja viljakuskultused, olid t?htsal kohal kujutised, olid need siis protsessioonides kantavad kujud, majades hoitavad kodukolde jumalused v?i p?had loomad. Rahvameditsiinis oli kaalukas roll maagial ning seda eriti viljakuse ja patukahetsusega seotud probleemide puhul. K?ige ?le valitses jumalate tahe.

Kohtuprotokollid pole sugugi ainsad dokumendid, kust saame teavet selles v?ikeses kogukonnas valitsenud moraalip?him?tete kohta. Ettekujutust tollele ajastule iseloomulikust k?itumisest aitavad luua samuti k?ikv?imalikud „Hauakambri p?evikus” leiduvad m?rkmed ja aruanded, kirjavahetus ning steelid, mille on p?hendanud pimedad, kes palusid jumalannat anda neile tagasi n?gemine, lubades vastutasuks siirast patukahetsust.

?ks mees kurdab teise halva iseloomu, egoismi ja ihnsuse ?le: „Mida sa tahad niisuguse k?itumisega ?elda, kui ?kski s?na ei j?ua sinu k?rvu, peale sinu ?lima edevuse. Sa polegi inimene. Sul pole oma naisega poegi nagu teistel sinusarnastel.” Ja teises l?igus: „Sa oled v?ga rikas, aga ei anna kellelegi midagi.” (?erny, 1973, lk 212–213.)

R?hma?lem Paneb kirjutab arvukatest kuritarvitustest, mille on toime pannud mees, kelle ametikohta Paneb himustab. Paneb kirjutab, et korrumpeerunud vesiir r?vetas p?hamuid ja haudu, v?rgutas mitmeid k?lanaisi, tarvitas kolleegide kallal f??silist v?givalda, pani toime vargusi, omastas ebaseaduslikult teiste vara, andis valevandeid ja ?hvardas surmaga.

Teisalt v?ib kirjutises m?rgata muidki tundeid kui vaid viha ja kadedus, n?iteks s?prust:

Aga kuidas siis nii? Mis halba ma olen sulle teinud? Kas ma pole siis sinu vana seltsimees, kellega koos sa oled leiba murdnud? [-] Mida ma pean tegema? Kirjuta mulle, mis halba ma olen teinud ja las korravalvur Bes toob selle kirja minu k?tte. Kui mitte seda, siis kirjuta mulle ikkagi. Oh, need karmid ajad! Ma ei n?ua sinult midagi. Mehele meeldib olla koos oma vana lauakaaslasega. On tore, kui sul on uusi asju, kuid samuti on tore, kui sul on vana lauakaaslane. Kui sa saad mult kirja, kirjuta mulle, kas su tervis on korras ja saada kiri mulle korravalvur Besiga. Anna mulle teada oma tervisest juba t?na! ?ra lase neil mulle ?elda, et ma ei tohi tulla sinu majja ega k?ia oma teed m??ride vahel ja et ma pean linnast p?genema! (?erny ja Posener, 1978, lk 16.)

?hes teises kirjas v?ljendub kirjutaja Butehamoni armastus oma surnud naise vastu. Kirjutis p?rineb potikillult, mille kirjutaja pani ilmselt oma naisele hauda kaasa, et see annaks lahkunule edasi tema s?nad:

Oo auv??rne Osirise kirst ja Amoni lauljatar Ahtai, kes sinus puhkab! Kuula mind ja anna edasi (see) s?num. K?si temalt, kui sa oled tema l?hedal. „Kuidas l?heb? Kuidas sinuga on?” ?tle talle: „Kui kurb, et Ahtai ei ole enam elus!” Nii ?tleb sinu vend, sinu kaaslane. Kui kurb, sina kaunis, sina v?rreldamatu. Sinus ei ole v?imalik leida midagi inetut. Ma kutsun (sind) alati, vasta sellele, kes sind kutsub. (Valbelle, 1988, lk 96.)