Vana riik

Mida enam ajas tagasi minna, seda harvem kohtab andmeid k?sit??liste kohta ja seda v?he?tlevamad need andmed on. Enne kui 1. d?nastia ajal v?eti kasutusele ?htne kirjas?steem, saame andmeid k?sit??listest ?ksnes t??riistade p?hjal. Juhul, kui t??vahendid on piisavalt spetsiifilised, saab nende p?hjal j?reldada nende omaniku elukutset. K?sit??lised tavatsesid panna oma hauakambritesse t??riistu, mis osutasid nende kohale ?hiskonnas. Nii v?ib leida 1. d?nastia kuningate mastabate k?rval hauakambreid, mis kuulusid tema teenistuses olnud k?sit??listele, kelle seltsis ta tahtis igavikus viibida. Me tunneme kahele kirvele uuristatud nime Beh ning nime Kahotep, mis on surematuna s?ilinud kirveteral. Need kaks meest j?id vaarao D?eri teenistusse ka p?rast surma. Samasugune praktika oli laialt levinud Abydose ja Saqqarah’ kuninglikes nekropolides kogu Thinise9 perioodi jooksul.

2. d?nastia ajal Hilwanis ja 3. d?nastia ajal Saqqarah’s asendavad t??riistu matusem??blile nikerdatud nimed ja tiitlid, mis t?psustavad k?sit??liste tegevusalasid. Sel moel esile t?stetud inimesed olid kas skulptorid v?i laevaehituse meistrid ning neid mainitakse steelidel, kivist vaasidel v?i skulptuuridel.

3. d?nastia vaarao D?oseri valitsusajal j?ljendasid luksuslikumad eraisikute hauad Thinise perioodi kuningate mastabasid. Need ehitati tellistest v?i kaeti toortellistega ning ?sna harva leidus nende pealisehitistel petik-uksi, steele, kivist skulptuure v?i nikerdatud puitpaneele, millele oli kirjutatud lahkunu nimi. Hauakambri sisemuses oli aga lahkunu isiku kohta t?psemat informatsiooni: seal oli tema nimi, tiitel, kujutis – ?hes?naga k?ik see, mis tagas igavese elu teispoolsuses. Tundub, et niisuguste hauakambrite rajamine oli vaid k?rgemate ametnike, kuid samuti m?nede k?sit??liste privileeg. K?llap olid need inimesed oma aja k?ige hinnatumad meistrid, kuid enam ei maetud neid vahetult kuningahaudade k?rvale.

4. d?nastia ajal levis sama praktika eelk?ige Giza ja Saqqarah’ nekropolides. Elukutsed muutusid spetsiifilisemaks ning nende esindajad t??tasid sageli vastutusrikastel kohtadel. Hauakambritest v?ib leida j?rgmisi tiitleid: „kahe valitsuse skulptorite ?lem”, „k?ikide t??de juhataja”, „relvat??koja juhataja”, „kangat??nduse juhataja”, „matuset??koja k?sit??liste juhataja”, „kaevurite juhataja”, „m??rseppade juhataja”. Kohtame ka tavalisi k?sit??lisi, kuigi k?ige hinnatumad meistrid muudeti surematuks sellega, et neid kujutati nende t??andja hauakambris. Niisuguseks n?iteks on skulptor Inkaf, kelle pilt on kuninganna Meresanh III ja tema poja vesiir Nebemaheti hauakambris, samuti maalikunstnikud Rahy ja Smerka. M?nede alade k?sit??lisi mainitakse anon??mselt. Kuid t?en?oliselt ei olnud esilet?stetute seas neid t??lisi, kes elasid Abusiri ja Giza p?ramiidide jalamile rajatud suurtes t??lisasulates v?i kolmetoalistes elamutes, mis j??vad vaarao Mykerinose (Menkaura) hauakambri juurde laskuvast n?lvakust l?una poole. Nendest, nii-?elda alamatest k?sit??listest, ei tea me peaaegu mitte midagi.

5. ja 6. d?nastia ajal kinnistus ikonograafiline stiil, mille ?ks teemasid oli t??tavad k?sit??lised. See levis ka provintsidesse, mille nomarhid (kubernerid) olid sel perioodil tunduvalt v?imsamad ja iseseisvamad kui varem. Neile meeldis lasta kujutada konkreetseid t?id, mida k?sit??lised nomarhi t??kodades tegid, ning m?rkida, et t??liste seas on ka vaarao t??kodade meistreid. 5. d?nastia valitsusajast alguse saanud meistrite, t??liste ja t??andjate esilet?us annab tunnistust k?rgelt spetsialiseerunud elukutsetest ning v?imaldab paremini m??ratleda k?sit??liste kohta oma aja ?hiskonnas. Nii kujutatakse ?ukondlase Upemnefreti hauakambris Gizas lahkunut oma poja kasuks testamenti koostamas. Juuresviibivate tunnistajate seas on kaks arsti, majavalitseja, korravalvur, kaks preestrit ning mitmed k?sit??lised ja ehitust??lised. Kuigi antud stseen pakub napilt informatsiooni k?igi osaliste ?hiskondliku seisundi kohta, pole nende juriidilistes ?igustes siiski mingit kahtlust. K?ik tunnistajad t??tasid Upemnefreti teenistuses ning samal seinamaalingul allpool kujutatakse neid igap?evaseid ?lesandeid t?itmas, ometi ei mainita ?heski stseenis nende inimeste nimesid.

Et k?sit??listest rohkem teada saada, tuleb uurida nende endi loodud m?lestisi, mida on sellest perioodist arvukamalt s?ilinud. K?ige lihtsamad k?sit??lised (m??rsepad, puusepad, vanutajad, valajad, metallit??tlejad ja skulptorid) on j??dvustanud oma nime oma hauakambri ehitusosadele, ohverduslaudadele, joogiohvri kaussidele v?i kujukestele. V?ib oletada, et Siinai poolsaarel Wadi Maghara vase- ja t?rkiisikaevanduste vastas leitud ?he- v?i kahetoalistes kiviosmikutes elasid nende kaasaegsed, sest tavalisi kaevureid tollal ekspeditsioonide liikmete nimekirjades ei mainita.

Gizas ja Saqqarah’s rajasid t??liste ?lemad ja ?levaatajad endale avaramaid hauakambreid rohkemate kivist tahutud dekoratiivpaneelide ning skulptuuridega. Sealsetes raidkirjades ei mainita enam ainult lahkunu p?ritolu, elukutset ja usulisi ?lesandeid, vaid ka tema vanemate ja laste omi. T??de- ja t??kodade juhatajad v?tsid enda peale nii tehnilise vastutuse kui ka erinevaid usaldus?lesandeid. Kuigi neid kujutatakse sageli tegemas k?sit??d, mida nad ilmselt meisterlikult valdasid, t?usid nad t?nu esivanematele ja isiklikele teenetele k?rgematesse ametitesse, millest teatatakse uhkusega raidkirjades hauakambri seintel. K?ik need inimesed kuulusid ?ukonnas tunnustatud eliidi hulka. Nad elasid pealinnas Memphises ja lasid end selle l?hedusse matta, kuigi eluajal v?idi neid m??rata t??de ja ekspeditsioonide juhatajaks provintsidesse v?i isegi v?lismaale.