Sissejuhatus

K?sit?? on midagi enamat kui lihtsalt kunst. Selle tekkest mingi teatud kultuuri raames annavad arheoloogile tunnistust muistised ning ajaloolasele ?hiskonna struktuuri muutumine. K?igepealt tekivad oskused, mille abil inimesed ?pivad looma ja teostama. T?nu oskustele hakkavad valmima kunstilise v??rtusega teosed. Nende suurep?rane kvaliteet n?itab seda, et autorid olid spetsialiseerunud vaid ?hele alale. Esiajaloo uurijad n?evad selles t?endit rangest ?hiskonnasisesest t??jaotusest, mis v?imaldas iga ala esindajal p?hendada oma t??le piisavalt aega. Niisugune s?steem kehtis Egiptuses juba ?ige varakult enne ?htse riigi loomist.

Varase ajastu k?sit??liste t??kodadest ja t??v?tetest annavad mingi ettekujutuse t??vahendid: n?iteks t??kodade sisseseaded kivist n?ude tahumiseks, tulekivi t??tlemiseks, savin?ude valmistamiseks jne. Lisaks saame uurida valmistooteid ning k?sit??liste hauakambreid, mida on v?imalik kindlaks teha neis leiduvate t??riistade j?rgi.

Esimeste d?nastiate ajaj?rk pakub k?sit??liste kohta rohkem t?endusmaterjali. N??d on tegemist juba suurtes linnalistes keskustes tegutsenud k?sit??liste gruppidega, mis olid arvukamad ja kindlamini koondunud kui varasemal ajal. Niisugusteks linnadeks olid pealinn Memphis; Hierakonpolis ja Buto (d?nastiate-eelsel ajal vastavalt ?lem- ja Alam-Egiptuse pealinnad); Elephantine, Edfu, Al-Kab, Abydos ja mitmed teised. Need k?sit??- ja ehituskeskused kujunesid v?lja juba Egiptuse ajaloo alguses, samuti nagu kanalitev?rk, millest hakkas s?ltuma kogu maa majandus. Ning sarnaselt kanalitev?rgule pakuvad ka k?sit??keskused vaid kaudset informatsiooni inimeste kohta, kes seal t??tasid.

Esimesi teateid k?sit??liste ja p?ramiidiehitajate organisatsiooni ja elatustaseme kohta saame t??liste eluasemetest, eriti alates 4. d?nastiast. 5. ja 6. d?nastia aristokraadid lasid kujutada t??lisi oma hauakambrite seintel ning sealt leiame juba mitmesugust informatsiooni oskust??liste ?hiskondliku ja professionaalse tausta kohta. Samadele aristokraatidele meeldis n?ha oma hauakambrites raidkirju, mis r??kisid sellest, kuidas nad t?itsid edukalt vaarao antud ?lesandeid. Nende hulka kuulusid ka ehitusprojektid ning uurimisretked kaugematesse karj??ridesse ja kaevandustesse, millest antakse kohati ?sna ?ksikasjalikke kirjeldusi. Uurimisretkedest Egiptuse piires v?i ka naabermaadesse annavad tunnistust kohapealsed kivit??tlemise j?ljed, t??liste osmikute j??nused ning juhuslikud grafitid.

Aja jooksul t?iendasid juba mainitud muistiseid muudki allikaliigid. N?iteks Keskmise riigi ajal lisandusid m?lestiste varemetele, elamutele, t??kodadele, hauakambrite stseenidele ja grafititele ka m?nede ehitusplatside arhiivid. Nende sisu oli erinev, kuid enamasti leiab sealt andmeid vabade t??tegijate v?i orjade kohta. Lisada tuleks matusesteelid, millel t??andjad lasid enda k?rval kujutada t??lisi, v?i ka vastupidi. Karj??ridesse ja kaevandustesse korraldatud uurimisretkede aruannetes ei piirdutud enam juhtide loeteluga, vaid mainiti ka oskust??lisi, lihtt??lisi ja korraldavat toimkonda. Uue riigi ajal koostati ?ha enam ja erinevamaid t??de korralduse aruandeid, juurde tuli reljeefe ja seinamaalinguid, alalisi ja ajutisi t??liste asulaid, etnograafilist materjali ning teateid rahva religioossuse kohta.

Informatsiooni muutumine ja juurdekasv oli paljuski juhuslik (mis liiki allikad olid paremini s?ilinud), ent s?ltus ka Egiptuse ?hiskonnas III aastatuhande keskpaigast kuni I aastatuhande alguseni eKr toimunud arengutest, millest annavad tunnistust nii kirjandus kui ka matuserituaalid. K?ige selgemalt v?ljenduvad need suundumused Keskmise riigi ajast p?rit tekstides, kus kirjeldatakse teatud oskust?? liike ja kujutatakse t?psemalt sellega seotud isikute identiteeti. Kuid ?he perioodi kohta k?iv informatsioon ei saa t?ita t?hikut teise perioodi allikates. Seet?ttu pole v?imalik antud teema t?htsamaid tahke (?hiskond, t??, eluviis, kunstnike enesev?ljendus) k?sitledes kronoloogilisi piiranguid v?ltida. Ometi lubab institutsioonide j?rjepidevuse t?htsustamine ja Egiptuse tsivilisatsioonile omane kultuuriline partikularism neid erinevusi m?rkimisv??rselt liigendada, nii et eelistada tuleks temaatilist k?sitlust. Sellelgi on m?istagi omad piirid, millest m?ned on tingitud meie teadmistest, m?ned aga on uurijate poolt vabalt valitud. Kaks pooleliolevat eg?ptoloogilist uurimust on meie teema seisukohast eriti olulised: arheoloogilised v?ljakaevamised t??liste asulates ning nendega seonduv Egiptuse ?hiskonna administratiivse korralduse uurimine. Igal v?ljakaevamiste hooajal leitakse uusi andmeid. Nii muutub praegune puudulik (ning vahel koguni ekslik) ettekujutus vaaraodeaegsetest institutsioonidest aasta-aastalt t?ep?rasemaks.

Siinkohal tuleks defineerida kolm peamist m?istet, mida edaspidi kasutame: need on „t??line”, „k?sit??line” ja „kunstnik”. Terminiga „t??line” t?histatakse k?iki t??tegijaid, olenemata nende kvalifikatsioonist. „K?sit??line” r?hutab aga seda, et antud isik valdas m?nd erilist tehnikat v?i kunsti, mis oli olulisem kui see, et ta oli lihtsalt v?imeline k?sit??d tegema. Kuigi esimest terminit sobib kasutada v?ga paljudes olukordades, millest tuleb allpool juttu, vajati m?nede t??de jaoks vaid teise liiki kuuluvaid isikuid. Mis puutub m?istesse „kunstnik”, siis kunstnikke t?nap?eva m?istes Vana-Egiptuses ei olnud. T??de autorite nimesid m?rgiti ??rmiselt harva ning ?limalt harvad olid ka juhtumid, mil vaarao t?stis m?nd isikut k?sit??liste seast eriliselt esile. Teose kunstilise taseme m??rasid egiptlaste meelest kaks kriteeriumi: teostaja tehniline v?imekus n?utud t??d teha ning hiljem tellija rahulolu t?? tulemusega.