Uus riik

18. d?nastia ajal m?ngisid k?sit??liste kogukondade ajaloos k?ige t?htsamat rolli suured ehitusasulad Teeba linnas Niiluse j?e l??nekaldal. Hiljem tekkisid samasugused asulad Amarnas ning viimaks, Ramseste d?nastia valitsusajal, rajati Kuninglike Hauakambrite Institutsiooni asundus. Need kolm kompleksi pakuvad ammendamatut infot inimeste kohta, kes t??tasid Uue riigi valitsejate matusetemplite ja hauakambrite ehitustel.

Kuninganna Hat?epsuti vesiiri Senenmuti (Senmuti) kahest hauakambrist ning kuninganna enda ja Thutmosis III templite eest Dayr al-Bahris leitud potikildudel k?sitletakse pigem t??de kulgu, kui kirjeldatakse ?ksikuid t??lisi. M?nede t??liste kohta tehtud m?rkused heidavad siiski valgust ka sotsiaalsele keskkonnale. Ehitust??del kasutati kuninga, vesiiri v?i aristokraatide heaks t??tanud t??lisi; samuti toodi siia t??tegijaid Teebast l?unas asuvatest linnadest (Esna, Al-Kalb, Al-Matanah, Asfun) ja Kesk-Egiptusest Neferusist, ning isegi nuubialasi ja palestiinlasi. Kuigi t??liste eluasemed polnud seal paremini s?ilinud kui esimeses t??lisasulas, mis rajati m?nik?mmend aastat varem Thutmosis I poolt Dayr al-Madinah’s, siis naabruses asuvatest matmispaikadest v?lja kaevatud tarbeesemed on ?hed vanimad t?endid k?sit??liste elatustaseme kohta, kuigi nende inimeste konkreetset elukutset ei saa me tekstide puudumisel kindlaks teha. ?lgp?hjaga toolid ja taburetid, n??ridest punutud v?i loomanahkadest p?hjaga „diivanvoodid”, lauakesed, matid, savin?ud – k?ik see meenutab v?gagi vaeste talude m??blit 19. sajandi l?pu Prantsusmaal. Thutmosis IV matusetemplist l?unas asub templiga samavanune suur maja, milles elas ilmselt t??de ?lemjuhataja oma perega. Umbes 200 m2 pindalaga maja keskmeks on seitse ?he koridori peale avanevat ruumi. Majast on leitud rohkesti kvaliteetset keraamikat, mis j?tab mulje elanike suhtelisest j?ukusest. V?ib oletada, et seesugustes hoonetes elasid t??de juhatajad ka muudel keskv?imu suurehitistel ?le kogu maa.

Amarnas oli aga k?sit??liste ja lihtt??liste olukord t?iesti erinev. Linna territooriumilt on leitud mitmeid luksuslikke villasid, mis kuulusid kuninga v?i ?ukonna heaks t??tanud skulptoritele v?i k?sit??meistritele. Need inimesed olid tunnustatud kunstnikud, oma aja parimad, ning juhtisid suuri t??kodasid. On tuvastatud teisigi j?ukaid meistreid ning v?hemalt ?ks neist oli maetud linna k?ige t?htsamate isikute k?rvale.

Teistes, tunduvalt tagasihoidlikumates majades elasid ilmselt palee t??kodades ametis olevad k?sit??lised. Linnast v?lja k?rbeorgu, mis oli umbes poolel teel linna ja Araabia platoo k?rgendike vahel, oli aga rajatud eraldi t??lisasula oma kultusekohtade, surnuaia ja juurdeehitistega. Nii nagu Teebagi puhul, ei saa me ka siin kirjaliku materjali puudumise t?ttu inimeste elukutseid ja t??kohustusi t?pselt tuvastada. Kuid kahe kogukonna sarnasus ning elamutest leitud t??tegemise j?ljed ei j?ta mingit kahtlust, millega need inimesed tegelesid. Asula korrap?rane plaan, seda ?mbritsev nelinurkne m??r ning majade m??tmed meenutavad Al-Lahuni t??liste linnaosa, mis oli samuti linna „aristokraatide” elamurajoonist eraldatud. Kuid ka asula enese sees on t?heldatav teatav hierarhia, sest m??r jagab asumi ebav?rdseteks osadeks. Asula idaosa on avaram ning koosneb 48-st majast, l??neosa aga 26-st. Viimases on suuremad elamud (nende seas t??dejuhataja maja), millel oli ilmselt kaks korrust. V?ljaspool asulat on leitud p?llumajanduse j?lgi; seal kasvatati sigu ja hariti p?llulappe. Nii sai iga pere t?iendavalt liha ja juurvilja lisaks neile riiklikult etten?htud teravilja m??dule.

Veelgi kaugemal, k?rgustike jalamil, avastati teine t??liste asula. See on eelmisest v?iksem ning kivist ehitistega, kuid veel l?bi uurimata. Mis puutub naabruses asuvatesse alabastrikaevandustesse, siis sealsete t??liste eluasemed olid ?he- v?i kahetoalised kivist osmikud ning sarnanesid arvukatele k?rbest leitud ehitistele, milles elati hooajaliselt v?i juhuslikult. Seega on m?ne ruutkilomeetri suurusele alale koondunud neli samaaegset asulat, mis esindavad tervikuna k?sit??liste v?imalikku elukeskkonda, alates k?ige lihtsamast kuni k?ige luksuslikumani.

Vaarao Horemheb (18. d?nastia l?pp) rajas Kuninglike Hauakambrite Institutsiooni, mis pidi andma riigi k?sutusse alaliselt spetsialiste, kes ehitaksid valitsejatele hauakambreid Kuningate orgu ning nende l?hisugulastele Kuningannade orgu. Sellest ajast alates on meie k?sutuses t?psem informatsioon t??liste p?ritolust; ?lesannetest, mida t?itsid nende mujal t??tavad pereliikmed; k?sit??liste eluviisist, suhetest piirkonna kohalike elanikega, kuningriigi k?rgete ametikandjatega ning vahel isegi kuninga enesega. 18. d?nastia valitsusajast kuni Kolmanda vaheperioodi alguseni on vahel v?imalik koguni nende saatust ja eluk?iku j?lgida.

Alustagem oma ?levaadet elamutest, mis anti t??listele Dayr al-Madinah’s Thutmosis I hauakambri t??lisasulas. N?eme, et need ei erine kuigi palju Keskmise riigi aegsetest elamutest. Igas majas oli kaks p?hiruumi ning kolm v?i neli abiruumi, mis asusid keskmiselt 72 m2-l (v?ikseima maja pindala on 40 m2, suurimal 120 m2). Kokku oli asulas 68 p?letamata tellistest ja kivist maja. T?nu s?ilinud registritele teame, et palka maksti teraviljas ja mitmesugustes kaupades, kuid mitmel p?hjusel ei saa seda teistes asulates v?i ehitusplatsidel makstavate palkadega p?ris h?sti v?rrelda. Lihtt??line sai iga kuu 150 kg nisu ja 56 kg otra. See teeb 5 kg nisu ja 1,9 kg otra p?evas – kogus, mis v?imaldas pere leiva ja ?llega v?ga h?sti ?ra toita. Peale selle varustasid abit??lised t??lisi vee, kalade, k??giviljade, puuviljade, savin?ude ja k?ttematerjaliga. Ning viimaks saatsid Niiluse l??nekaldal asuvad Teeba matusetemplid v?i riigi varakamber ise t??listele aeg-ajalt haruldasemaid toiduaineid, nagu erinevad leivasordid, maiustused, liha, vein, mesi, ?li jms. Varustamine sujus h?sti siis, kui riigi majandus ?itses. Kui aga eraldistest ei piisanud, teenisid t??lised aeg-ajalt lisa v?iksemate t??dega eraklientidele.

T??liste elatustase s?ltus osaliselt riigi rahanduslikust olukorrast, mis pidi tagama regulaarse palgamaksmise. Kui loodi Kuninglike Hauakambrite Institutsioon, v?eti t??le inimesi, kes olid varem t??tanud mitmesuguste Teeba m?lestusm?rkide rajamisel (nagu Amoni tempel Karnakis ja Thutmosis IV matusetempel) v?i teistes piirkondades (n?iteks Elephantines). Sageli mainitakse varasemaid t??kohustusi k?rvuti uutega nende hauakambrite seintel v?i muudel eraisikute m?lestusm?rkidel. Religioossete raidkirjade p?hjal v?ib aimata inimeste seotust oma kodulinnaga.

19. d?nastia valitsusaja algus oli Ramseste hiilgeaeg. Selle ajastu k?llus kajastub ka t??liste eluolus Dayr al-Madinah’s, kus nii t??liste kui ka nende ?lemuste elukeskkonnas v?ib m?rgata j?ukuse tunnuseid. T??lised v?isid endale lubada orje, maju v?ljaspool asulat, p?lde ja kariloomi. Hilisemal ajal kohtab niisuguseid privileege harva. Igal juhul suhtuti Hauakambrite Institutsiooni kui sooja kohta, kuhu p??ti sokutada t??le ka oma lapsi. Need aga, kellel ei ?nnestunud v?ljavalitute hulka p??seda, leidsid t??d mujal v?i astusid s?jav?kke. Nii oli k?laelanikel kogu piirkonnas pereliikmeid, kellega nad pidevalt suhtlesid. V?ikesed lisat??d, mida vabal ajal tehti, viisid neid samuti kokku v?ga erinevate inimestega, eriti aristokraatidega, kellele osutati mitmesuguseid teeneid. Seega suhtlesid „Hauakambrite inimesed” juba ?ksnes oma t?? iseloomu t?ttu kuningriigi k?ige t?htsamate isikutega. Sageli vestles nendega vesiir, kes vastutas valitseva kuninga hauakambri ehituse eest. Mis puutub vaaraosse, siis ?nnestus neil aeg-ajalt isegi teda kohata v?i temaga teateid vahetada. Nad said vaaraolt materiaalset kompensatsiooni v?i autasusid ning arvasid – kas ?igustatult v?i mitte –, et on seet?ttu temaga l?hedastes suhetes. K?sit??liste kogukonna juhtidel oli Uue riigi l?pul keskvalitsuse jaoks eriline roll. N?rgeneva valitsuse saadikutena sai neile oludest tingituna osaks parem kohtlemine kui nendesugustele tavaliselt.