TALUPOEG

Ricardo A. Caminos

„Talupojad on k?ik need,

kes elavad maal omaenda k?tet??st.”

Sir Walter A. Raleigh

Alates m?letamatutest aegadest kuni t?nap?evani on Egiptus olnud eelk?ige agraarmaa. Maa majanduse aluseks on alati olnud p?llumajandus ning riigi heaolu ja ?itseng on kogu pika ajaloo jooksul s?ltunud tema p?ldude toodangust. Maaharimine, v?i viimaste anal??side p?hjal k?ll pigem pidev, karm, t?namatu, sageli p?latud ning alati alahinnatud p?llul r?gamine, oli see, mis andis Egiptuse tsivilisatsioonile silmapaistva koha antiik-ajale eelnenud ajastu rahvaste seas. Giza p?ramiidid, Teeba kaljuhauad; hiiglaslikud skulptuurid; silmapaistvad obeliskid ja templid, mis rabasid Kreeka ja Rooma k?lalisi samamoodi kui t?nap?eva turiste; oskuslikult t??deldud v??riskivid; peen linane riie; igat liiki tarbeesemed, mis on laiali pillatud erinevates kollektsioonides ?le kogu maailma; elanikkonna ?lemkihi heaolu; s?jalised vallutused; kaubanduslik ekspansioon; riigi m?jukus ja prestii? v?lismaal; ?hes?naga, kogu Egiptuse p?rand inimkonnale – selle k?ige aluseks oli higi talupoja otsaesisel.

Kogu vaaraode Egiptuse kolme aastatuhande jooksul olid talupojad tsivilisatsiooni selgrooks. Ometigi on meie teadmised neist ja nende ?hiskonnaklassist kaootilised, l?nklikud ja ?hek?lgsed. Me ei tea nende kohta midagi vahetut, see t?hendab, meie k?sutuses pole allikaid, mis p?rineksid otse talupoegadelt enestelt. See on kahetsusv??rne, kuid mitte ?llatav: olles enamasti kirjaoskamatud, pole talupojad j?tnud meile kirjalikke tunnistusi oma elust ja isikust, p??dlustest, lootustest ega oma m?tetest viletsate elutingimuste ja ?nnetu saatuse kohta. Talupojad olid Egiptuse ?hiskonnaredeli k?ige alam aste, tohutu isikup?ratu rahvamass, mis moodustas Egiptuse elanikkonnast enamuse. Kogu elu v?itlesid nad puuduse ja h?daga, tegid rasket f??silist t??d ning lahkusid siitilmast, j?tmata endast ainsatki j?lge. Nende surnukehad j?eti k?rbe servale v?i parimal juhul visati liiva-aukudesse, millel polnud mingitki nimelist hauat?hist.

K?ik, mida me Egiptuse talupoegadest teame, p?rineb kirjanduslikest v?i mittekirjanduslikest epigraafilistest allikatest ning arheoloogilistest leidudest. Epigraafilise dokumentatsiooni hulka kuulub nii pildiline kui ka tekstiline materjal: seinamaalingud, reljeefid, kirjutised. Need on enamasti s?ilinud talupoegade peremeeste ning j?ukate inimeste hauakambrites, mille dateering ulatub p?ramiidide ajast kuni Kreeka-Rooma ajastuni. Talupoegade elutingimusi k?sitlevaid l?ike leidub erinevates Vana-Egiptuse kirjandusteostes, mis p?rinevad eelk?ige Keskmise ja Uue riigi ajastust. Olulised on ka klassikalise ajastu autorid, eriti kreeka keeles kirjutanud Herodotos, Diodorus Siculus ja Strabon, kes k?sitlesid oma kirjutistes mitmeid Niiluse oru maaelu valdkondi. Kuigi need teosed kajastavad vaid hilist aega, mil kolme tuhande aastane vaaraode tsivilisatsioon oli muutunud ?ksnes oma endise hiilguse kahvatuks varjuks ning l?henes oma l?plikule langusele, on neil siiski suur v??rtus. Mittekirjanduslikud allikad, mis on kirjutatud pap??rustele, r??givad samuti nii m?ndagi Egiptuse talupoja elust ja tegemistest. Selles kategoorias on eriline t?htsus demootses kirjas1 kreekakeelsetel pap??rustel, mida on meie ajani s?ilinud suur hulk. Need k?sitlevad k?ll Ptolemaioste perioodi ja Rooma ajastut, kuid sealset pilti elust maapiirkondades v?ib laiendada ka minevikule; seejuures p?ris kaugele ajale, nagu peagi n?eme.

Samav?rd t?htis on arheoloogiline materjal. Sellesse kategooriasse kuuluvad p?llut??riistad, nagu seemnekorvid, k?plad, adrad, sirbid, tuulutusrestid, just need t??riistad, mida Egiptuse p?lluharija oma t??s kasutas. Ka eelmistega seotud t??vahendeid, nagu k?isi, korve ja s?elu on meieni j?udnud suures koguses ja erinevatest ajastutest; samuti v?ikesi puust kipskrohviga kaetud ja maalitud kujukesi, mis kujutavad v?luva realismiga mitmesuguseid maaelu episoode.

Tuleb tunnistada, et meie k?sutuses olevad allikad jagunevad ?snagi ebav?rdselt nii ajas kui ka ruumis, kuid hoolimata sellest peaksime saama p?llumajanduselu eri k?lgedest k?llalt sidusa ?levaate, mis loodetavasti pole reaalsusest v?ga kaugel. Lugeja peaks alati meeles pidama, et egiptlased olid ?ldiselt v?ga konservatiivne rahvas ning talupojad ja p?llumajandus on k?igis ?hiskondades k?ige alalhoidlikum ning k?ige aeglasemalt muutuv osa. Mis puutub Egiptuse p?llumajandusse ning sellega seotud inimeste ellu, siis see, mis kehtib ?he teatud perioodi kohta, kehtib p?him?tteliselt ka k?igi teiste puhul. Omal ajal valmistatud k?ige lihtsamaid p?llut??riistu kasutati vaid t?histe muutustega paljude sajandite jooksul: umbes aastast 350 eKr p?rinevas Petosirise hauakambris kujutatud p?llut??d erinevad v?ga v?he, kui ?ldse, p?llut??de kujutistest Vana riigi mastabates2, mis on ehitatud kaksk?mmend kolm v?i kaksk?mmend neli sajandit varem. Egiptuse talupoja karm elu, looduslikud olud, igap?evaelu raskused ja vaevad muutusid ?ige v?he kogu pika ajaloo jooksul alates d?nastilisest perioodist kuni viimase ajani. Alles uute niisutusmeetodite rakendamine, elektri ja eelk?ige Sadd el-Ali ehk Assuani suure tammi rajamine 1972. aastal hakkas m?jutama maa p?llut??de traditsioonilist s?steemi ja r?tmi. T?nu sellisele konservatiivsusele (v?iks ?elda, lausa j?ikusele) aitavad vaaraode ajastu Egiptuse talupoegade elu paremini m?ista ka araabia ajaloolaste Muwaffaq ad-Din Abd al-Latifi (1162? – 1231) ja Taqi ad-Din al-Maqrizi (1364–1442) teosed, Egiptust 17., 18. ja 19. sajandil k?lastanud eurooplaste teated ning viimaks (kuid sugugi mitte v?het?htsana) egiptlaste tavasid ja kombeid kirjeldavad teosed, mille koostasid Napoleoni tema Egiptuse s?jak?igul 1798. aastal saatnud t?helepanelikud vaatlejad; samuti viimastel aastatel kirjutatud professionaalsete antropoloogide ja etnograafide t??d, n?iteks Winifred Susan Blackmani ja Nessim Henry Heneini uurimused.

S?nnist surmani oli talupoeg lahutamatult seotud enda haritava p?llulapiga, kes iganes selle omanik ka oli. Maaomandi s?steem muutus vastavalt riigis toimunud poliitilistele muutustele, kuid on v?gagi kaheldav, kas see m?jutas silman?htavalt talupoegade elukvaliteeti v?i nende t??d. Kas nad harisid maid, mis kuulusid vaaraole v?i templile v?i m?ne suurmaaomaniku valdusi, olukord oli nende jaoks ikkagi enam-v?hem sama, v?lja arvatud ehk nendel talupoegadel, kes olid m?ne kindla templi teenistuses ning v?isid loota p??semist teoorjusest; nendest tuleb juttu edaspidi.

See, mis t?eliselt m?jutas nii p?lluharija kui ka kogu rahva elu, oli Niiluse iga-aastane ?leujutus, mis niisutas maad ja muutis selle viljakaks. ?leujutus algas ja l?ppes suvekuudel muutumatu regulaarsusega. Saanud alguse subtroopilise Aafrika rohketest vihmadest ning lume sulamisest Etioopia m?gismaal, j?udis ?leujutus juunis Assuani ning kuna seda ei piiranud mingid t?kked ega tammid, hakkas kulgema p?hja poole, ulatudes kolm n?dalat hiljem Memphiseni. Algul imbus vesi m?rkamatult haritavate maade pinnasesse, t?ites aeglaselt madalikud ja sood ning niisutades mulda altpoolt. Juuli keskpaigast hakkas veetase kiiresti t?usma, j?gi kerkis ?le kallaste ning kattis maa rohkem kui kahe meetri s?gavuse veekihiga. Augusti keskpaigast septembri keskpaigani oli kogu Niiluse org ?le ujutatud ning n?gi v?lja nagu piklik, kitsas ja k??nuline j?rv, millest kerkisid ?ksikute punktidena v?lja k?rgematele kohtadele ehitatud k?lad ja linnad. Seej?rel hakkas tulvavesi aegam??da alanema ning taandus oktoobri l?puks, j?ttes maha h?sti niisutatud maa ning lisaks sellele mudakihi, milles leidus rikkalikult orgaanilisi aineid ja mineraalsooli, maa looduslikke toitaineid, mis polnud p?rmugi halvemad parimatest t?nap?eva v?etistest. Samuti j?id p?rast ?leujutust p?ldudele tiigid, mis ?hendati kanalite, basseinide ja kaitsetammide v?rku. Sellist niisutuss?steemi, mida nimetatakse „basseinide niisutuseks”, tunti Egiptuses juba d?nastiate-eelsel ajal ning kasutati l?bi kogu maa ajaloo; ?lem-Egiptuses oli see kasutusel veel ka 1960. aastatel.

Herodotos ja Diodorus imetlesid Niiluse ?leujutust ja selle soodsat m?ju maa p?llumajandusele. Ajaloo isa kirjutab nii:

Mitte keegi kogu maailmas ei saa maa vilju nii kerge vaevaga. Nad ei pea maad ei adraga k?ndma ega k?plama ega tegema mingit muud t??d, mida k?ik teised inimesed saagi kindlustamiseks teevad. J?gi t?useb omasoodu, niisutab p?lde ning p?rast nende niisutamist taandub. Seej?rel k?lvab iga?ks oma maat?kile ning laseb sead p?llule seemneid maasse tampima. N??d ei j?? ?le muud, kui oodata saagikoristust. Sigu kasutatakse ka viljapeksmisel ning seej?rel viiakse vili aita. (Hdt, II, 14.)

Diodorus kuulutab omalt poolt, et Niilus toob inimestele rohkem kasu kui ?kski teine maailma j?gi. Ta lisab, et aeglaselt voogavad ?leujutuse veed toovad kaasa v?rsket viljakat muda ning niisutavad p?lde, muutes sellega talupoja t?? kergeks ja tulusaks. Vaevu on vesi taandunud, kui talupojad asuvad pehmet ja niisket p?ldu harima. K?lv ja saagikoristus on ?sna kerged:

Enamik puistab lihtsalt seemne laiali, toob oma kariloomad p?llule ja laseb neil seemned maasse tampida, nelja v?i viie kuu m??dudes aga naasevad talupojad p?llule saaki koristama. M?ned talupojad kasutavad kergeid atru, p??rates ?mber vaid niisutatud maa pealiskihi ning koguvad siis suure hulga vilja suurema vaeva ja kulutusteta. ?ldiselt v?ib ?elda, et igasugused p?llut??d n?uavad teistelt rahvastelt palju t??d ja v?ljaminekuid ning ainult egiptlastel k?ib saagikoristus v?ga v?ikeste kulutuste ja vaevaga. (Diodorus, I, 36.)

Niiv?rd roosiline n?gemus p?lluharimisest Niiluse orus on k?ll vale, kuid sellele leidub seletus. Herodotos ja Diodorus p?rinesid maadelt, kus tuli n?ha r?nka vaeva, et saada vaeselt kiviselt pinnaselt mingitki saaki ning Egiptuses n?htu avaldas neile s?gavat muljet: v?imas j?gi niisutab viljakat maad, soodne kliima, k?lluslikud saagid, p?llumajandustoodangu mitmekesisus. Nende meelest oli Egiptus p?llumajanduslik Eldoraado. Kuid see ei olnud nii ja iga muistne (ning tegelikult ka t?nap?eva) fellah3 oleks ajalookirjutajate pettekujutelmad purustanud.

Niiluse vesi t?usis ja alanes igal aastal ?hel ja samal ajal. Sama ei olnud aga ?leujutuse ulatus ja veetase, mis oli peat?htis, sest sellest s?ltus heaolu v?i ?nnetus. Nii madalvesi ehk „madal Niilus” kui ka liigne k?rgvesi ehk „k?rge Niilus” t?id m?lemad kogu maale raskeid aegu. Kui j?e vesi ei t?usnud piisavalt k?rgele niisutamaks kogu haritavat maad, ei j?tkunud j?rgmise hooaja saagi tarvis viljakat pinnast ning j?rgnesid paratamatult n?lg ja kitsikus, mida egiptlased nimetasid „n?lja-aastaks”. Seevastu liiga ulatuslik ?leujutus, kui purunes niisutustammide ja kanalite v?rk, v?is p?hjustada lausa katastroofi; sageli hukkusid selle k?igus ka inimesed ja loomad ning h?visid saagid. Lisaks, nagu m?rgib Plinius Vanem (V, 10, 58), taandus suurvesi v?ga aeglaselt, j?ttes liialt v?he aega vilja k?lvamiseks, valmimiseks ja saagikoristuseks enne j?rgmise ?leujutuse algust. Talupoegadele oli see olukord h?sti tuntud, sest nemad olid esimesed, kes Niiluse kapriiside tagaj?rjel kannatasid. Isegi siis, kui ?leujutus oli optimaalne (seda nimetati „suureks Niiluseks”) ning vesi t?usis tasemele, mis kogemuste j?rgi tagas suurima saagikuse, ei j?etud p?llut?id sugugi mitte juhuse hooleks. ?leujutatud Niiluse kehastus jumal Hapi oli taas kord olnud helde ning toonud maale heaolu, seet?ttu tuli laulda talle t?nu ja kiitust. Kuid ?ksnes tema heldusest ja soosingust ei piisanud, et panna vili valmima. P?llud vajasid ka inimk?te hoolt. Dii facientes adiuvant4. Egiptuse talupoeg teadis seda paremini kui riigi suurim tark, sest sel ajal, kui teised jagasid k?ske ja korraldusi, pidi tema selle t?? ?ra tegema.

?leujutuse taandumisele j?rgnevatel n?dalatel oli talupoegadel v?ga palju tegemist. Kanalid, tammid ja l??sid olid mudaga ummistunud, ?leujutuses kahjustatud v?i t?iesti minema uhutud; need tuli parandada v?i uuesti ehitada, sest muidu poleks basseinidest koosnev niisutusv?rk t??tanud. Et kogu s?steem taas t??korda saada, pidi talupoeg k?vasti vaeva n?gema ja ennast kiiresti liigutama: t?? tuli l?petada v?imalikult l?hikese ajaga, enne kui maa j?udis taas kuivada. J?rgnes k?plamine ja k?ndmine ning seemne k?lvamine, mis l?petas p?llut??de ts?kli esimese osa. Maa harimine oli palju kergem seni, kuni pinnase pealiskiht oli veel mudane, pehme ja niiske, kuid Egiptuse kuuma p?ikese all ei kestnud see olukord kuigi kaua.

T??piline Egiptuse k?blas koosnes lamedast puut?kist, mis oli punutud n??ri abil seotud p?iki puust k?epideme k?lge. ?ldjoontes meenutas see lihtsakoeline t??riist A-t?hte, mille ?ks haru on teisest l?hem. Oli ka ?hes t?kis k?plaid, mis valmistati kaheharulisest puuoksast. Ader arenes v?lja k?plast ning oli sama tahumatu nagu tema eelk?ijagi. On igati alust oletada, et k?igepealt k?nti maad suure k?plaga, mida algul vedas k?ie abil inimene ning hiljem vedasid h?rjad. Egiptuse talupoja tavaline ader, mille ehitus ei muutunud kogu d?nastilise perioodi jooksul ja veel hiljemgi, oli kasutusel juba Vana riigi ajal. See koosnes maad l?hestavast sahast, mis valmistati puidust ning m?nikord kaeti metalliga. See kinnitati pika puidust adervarre alumisse otsa, adervarre teise otsa paigutati aga p?ikpuukujuline puidust ike, mis omakorda kinnitati n??riga h?rgade sarvede k?lge. Vahel tegid adra vedamise r?nkrasket t??d mitte loomad, vaid hoopis inimesed. Saha tagumises otsas v?is olla k?epide, kuigi sagedamini oli adral kaks k?epidet, mis olid kinnitatud adervarre tagumise otsa k?lge. Tundub, et k?epidemeid (oli neid siis ?ks v?i kaks) ei kasutatud mitte niiv?rd adra juhtimiseks, kuiv?rd saha maa sisse surumiseks.

Talupoeg k?ndis harva ?ksi. Peaaegu alati oli tal abiks kaaslane, kes juhtis h?rgi ning ergutas neid kepi v?i piitsa ja h?igetega. Teised t??lised valmistasid maad ette taimede istutamiseks, kobestades k?blastega k?va musta pinnast. Kohal oli ka k?lvaja, kes kandis ?le ?la korvi v?i m?rssi ning puistas sellest laiali peot?ite kaupa seemneid, mis langesid ?htlase joana niiskesse maapinda. Kui k?lvaja k?ndis adra ees, tallasid h?rjad seemne maasse ning ader surus selle veelgi s?gavamale. Kui k?lvaja k?is adra k?rval v?i taga, tallasid seemne maasse v?rskelt k?lvatud p?ldudele aetud lambad ja kitsed. Neid ergutas edasi liikuma talupoeg, kes hoidis loomade nina ees m?nd taime v?i peot?it teri, samas kui teine talupoeg kihutas m??givat karja piitsaga takka. H?rgi ja eesleid kasutati selleks ?lesandeks harva; Herodotos n?gi aga Niiluse deltas seemet maasse tallavaid sigu.

Hauakambrite stseenidel, millel nii elavalt kujutatakse p?llut?id, n?idatakse ka hauakambri omanikku. Selleks v?is olla t??de ?levaataja vaaraole kuuluvatel maadel, templivalduste valitseja v?i eraomanikust maavaldaja. Igal juhul kujutati teda palju suuremana kui tema silme all t??tavaid inimesi ja loomi. Ta kas seisab majesteetliku v??rikusega v?i istub p?ikese eest kaitstud varjualuses, k?rval on aga rikkalikult kaetud laud, millelt teener ulatab talle toitu ja jooke. Pealiskirjad jutustavad, et ta on tulnud kohale kas j?lgima ja kontrollima v?i lihtsalt vaatama, kuidas p?ldudel t??tatakse. Ta on grand seigneur5. V?ime olla kindlad, et tema pole oma elus kunagi atra k?es hoidnud.

Sageli elavdavad kujutisi l?hikesed tekstid, mis edastavad v?i p??avad edastada talupoegade m?rkusi t?? kohta, nende omavahelisi k?sklusi ja nalju, kommentaare maapinna olukorra ja ilma kohta v?i h?ikeid ja ergutush??deid loomadele.

„Las k?ia!” karjub mees ikestatud h?rgadele, keda ta ise juhib, ja „?mberp??rd!”, kui nad on j?udnud p?llu servale. Ja k?ndjale: „Suru sahk maa sisse, suru see k?tega maasse!” ?ks k?ndja ergutab enda ees komberdavat v?sinud kaaslast: „Liigu oma h?rgadega edasi, pealik! Ettevaatust! Peremees on siin ja j?lgib meid.”

Neli meest veavad k?itega atra oma peremehe silme all, kes neid ilma mingi p?hjuseta tagant kihutab, ja torisevad omavahel: „Vaata, me ju teeme t??d. ?ra p?ldude p?rast muretse, nendega on k?ik parimas korras!” Noor talupoeg, kes k?lvab nende kannul seemet, vastab: „Aasta on hea, puudust pole, k?ik kasvab h?sti ja vasikad on paremad kui miski muu.” Vana k?ndja kiidab sellele takka: „Sa r??gid ?igust, mu poeg.”

?ks talupoeg k?plab p?ldu, kummardudes maapinna kohale t?pselt samamoodi nagu tema j?rglased t?nap?eval, ja hoopleb: „Ma t??tan isegi rohkem, kui peremees k?sib.” Tema naaber ei ole aga sama usin: „Mu s?ber,” ?tleb ta, „tee kiiresti, et j?uaksime ?igel ajal koju.”

Nii nagu t?nap?eva fellahid, laulsid ka Vana-Egiptuse talupojad t?? juures. ?ks meester?hm laulab saaki koristades:

T??tame peremehe heaks!

P?ev on kaunis ja ?hk jahe,

h?rjad muudkui veavad,

taevas on selline nagu soovime,

t??tame peremehe heaks!

P?llut?? oli lakkamatu. Erinevad ?lesanded j?rgnesid ?ksteisele, m?ned kergemad, m?ned raskemad, kuid t?? ei katkenud ega l?ppenud kunagi. Kui saak oli k?lvatud ja vili kasvas, vajas eelk?ige Niilusest kaugemal asuv maa edaspidigi niisutamist, sest pinnas kuivas. Niisutuseks kasutati kas looduslikesse v?i inimk?te poolt rajatud basseinidesse kogutud vett. Vesi juhiti vastavalt vajadusele p?ldudele m??da v?ikesi kanaleid; need hargnesid suurtest kanalitest, mis said vett basseinidest. Veevoolu suunda ja mahtu reguleeriti l??side ning tammide abil.

Niisutuss?steemi korrashoid n?udis pidevat hoolt ja vaeva. Isegi kui vesi voolas heas korras kanalites vabalt, ei saanud see voolata ?lesm?ge; k?rgemal tasapinnal asuvaid p?lde pidid niisutama talupojad, kandes seljas veega t?idetud savikanne. Nii tehti palju sajandeid, sest alles Uue riigi ajal leiutati vee t?stmiseks lihtne seadeldis, ?aduf. Esimest korda kasutati seda 15. sajandil eKr ning sellest ajast alates j?i ?aduf Egiptuses alaliselt kasutusele.

?aduf koosneb kahest umbes 2 m pikkusest sambast, mida ?hendab ?lal l?hike puittala. Talale seati tasakaalu pikk ja peenike latt, mille ?hes otsas rippus veen?u ning teises otsas vastukaaluks raske savikamakas. Inimene seisis veekogu kaldal ning ammutas j?est v?i kanalist vett, siis aga t?stis veen?u vastukaalu abil kraavikeseni, mida m??da voolas v??rtuslik vedelik p?ldudele. ?aduf t?itis oma ?lesannet h?sti, kuid veen?u pidev t?itmine ning t?hjendamine oli raske ja vaevarikas, sest p?evast p?eva pidi selle t?? tegija seisma pahkluuni vedelas poris, kaetuna pealaest jalataldadeni mudaga.

Vesiratast (araabia keeles saqqiah) ei tuntud Egiptuses enne Ptolemaioste ajaj?rku; see v?eti kasutusele hilja, kuid j?i pikaks ajaks. Vesiratas p??rleb aeglaselt krigisedes, seda veab ringiratast k?ndiv h?rg v?i lehm, aga vahel ka kaamel, keda juhib mees v?i laps – niisugusena on saqqiah Egiptuse p?llumajandusmaastiku t??piliseks osaks veel t?nap?evalgi.

Saagi k?psemise ajal oli talupojal palju muresid. Vana Testamendi 2. Moosese raamatus jutustatakse Egiptust tabanud ootamatutest rahetormidest, mis h?vitasid valmiva viljasaagi; sellele j?rgnesid veel r?ndrohutirtsude parved, kes „s?id ?ra k?ik, mis rahe oli alles j?tnud” (2. Ms 9:22; 10:12). Talupoeg oli v?imetu laastavate loodusj?udude ja ?gardputukate vastu, kuigi v?ib arvata, et teda ei tabanud just sageli niisugused katastroofid, mida vana hea Jehoova olevat vaaraode maa peale valla p??stnud. Pidevaks t?linaks olid linnud, kes lendasid p?ldude ja aedade kohal, otsides seemneid, vilja v?i puuvilju – ?hes?naga k?ike, mida saaks nokkida ja s??a. Kuid lindudega v?isid talupojad suurema v?i v?hema eduga v?idelda. Mehed ja lapsed seisid p?ldudel ja aedades ning hirmutasid linde eemale kisa, lingude ning keppide ja riidet?kkide lehvitamisega; ?ksikult v?i parvedena p?ldudele laskuvaid linde p??ti p??niste ja v?rkudega. Teiseks pidevaks h?daohuks p?ldudele olid kariloomad, kes tulid naabruses asuvatelt karjamaadelt. Kas nad p??sesid viljap?llule omapead v?i juhtis nad sinna naabervalduse kaval karjane, igal juhul h?vitasid pudulojused s??es ja trampides vilja. Niisuguste r?nnakute v?ltimiseks valvas talupoeg oma p?ldu ise, kusjuures teda v?isid aidata ka tema seltsimehed v?i pojad. Nendest meetmetest oli vahel k?ll abi, kui mitte alati ei taganud nad t?ielikku kindlust.

Kui viljapead hakkasid v?rvuma kuldkollaseks ning l?henes l?ikusaeg, kerkis silmapiirile j?rgmine h?da, mis ei olnud vaese talupoja jaoks sugugi kerge: saabusid maksukogujad koos ?levaatajate, kirjutajate ja orjadega. Nad tulid m??tma p?lde ja kontrollima saagi ulatust, m??ramaks maksu suurust, mida talupoeg pidi tasuma maa omanikule, oli selleks vaarao, m?ni religioosne institutsioon v?i ka eraisik.

Seej?rel j?udis k?tte saagikoristuse aeg, mis oli talupojale k?ige kiirem aeg aastas. Egiptuse t?htsaimad p?llumajandussaadused olid nisu, polbnisu, oder ja lina. Eriti oluline oli teraviljasaak, sest teraviljast valmistati leiba ja ?lut, Egiptuse peamisi toiduaineid ja maa majanduse alussambaid. Linast aga saadi kiudu ja seemneid, mida sai kasutada mitmel viisil.

Vilja l?igati peade l?hedalt l?hikese varrega sirbiga. Algul valmistati sirp k?verast puust, mille vahele oli paigutatud r?nikivist l?hike hambuline tera. Uue riigi ajal tehti sirbi tera pronksist ning hilisel perioodil hakati neid ?ha enam valmistama rauast. L?ikaja haaras peaaegu p?sti seistes ?he k?ega viljak?rred pihku ning teisega l?ikas vilja otse pea alt maha. Mahal?igatud viljapead asetas ta maha ning j?tkas t??d. K?rret??kad j?eti maapinna kohal k?rgeks, ilmselt koristati need hiljem ning kasutati loomas??daks, toortelliste valmistamisel, korvide punumiseks, v?imalik, et ka k?tteks. V?ime vaid oletada, sest me ei tea, mis nendega tegelikult tehti. Viljal?ikajatele j?rgnesid viljakoristajad (seinamaalingutel ja hauareljeefidel on nendeks naised ja lapsed), kes korjasid viljapead kokku ning viisid p?lluservale. Seal pandi need kottidesse, korvidesse v?i suurtesse v?rkudesse ning t??lised ise v?i eeslid toimetasid vilja otsekohe rehepeksuplatsidele.

Enamasti k?la servas asuv rehepeksuplats oli k?vakstambitud pinnaga ringikujuline ala. Sinna puistati viljapead laiali ning neid tallasid h?rjad ja eeslid v?i peksti vilja hangude ja piitsadega, et teri peadest v?lja l??a.

Viimane t?? oli vilja tuulutamine, mis toimus samuti rehepeksuplatsil. Pekstud vili k?hveldati madalate puust liudadega kokku ja visati ?hku; rasked viljaterad kukkusid otse maapinnale, kestad aga puhus tuul minema.

Selles t??de j?rgus saabus paratamatult kohale kirjutusvahendite ja tahvlitega kirjutaja, kes pidas maksude m??ramiseks saagi ?le hoolikalt arvet. Kogu vili m??deti ?ra tema silme all, enne kui see koguti kottidesse ja paigutati aita.

Linakasvatus oli t?htsuselt teisel kohal teraviljakultuuride nisu, odra ja polbnisu j?rel. Lina katkuti eri aegadel, vastavalt sellele, milleks seda taheti kasutada. Peene linase kanga valmistamiseks oli k?ige parem lina katkuda siis, kui see polnud veel p?ris valmis, kui tumerohelisi varsi kaunistasid punased ?ied, sest just sel ajal oli kiud painduv ja pehme. Kui linataim oli t?iesti k?ps, omandas ta kollakaspruuni v?rvuse ning tema kiud muutusid j?igemaks, sobides karmide ja tugevate kangaste, korvide, n??ride ja v?rkude valmistamiseks.

Linakitkujad ei l?iganud taime maha, vaid t?mbasid selle koos juurtega maast ?les. Juured l?igati kohapeal ?ra, pikad varred aga seoti kimpudesse ning veeti minema edasiseks t??tlemiseks. Seemnete eraldamiseks vartest t?mmati lina l?bi hambulise, kammitaolise t??riista (linaraatsi), mis paiknes maapinna suhtes nurga all. Osa seemnetest j?eti j?rgmist k?lvi ootama, osa kasutati ravimite valmistamiseks ning arvatavasti ka ?li tootmiseks. Kuid sellega polnud toimekas talupoeg linat??tlemist veel sugugi l?petanud. Linakiu eraldamiseks tuli varsi leotada, seej?rel peksta, kraapida ja kiudu veel kord kammida, et see oleks puhas ja painduv, valmis ketramiseks.

Ning n??d, enne kui j?tame linakatkujaga h?vasti, kuulakem veel kord tema enese h??lt, kui ta raske linakoristust?? ajal laulab:

Kaunis on maa kohal koitev p?ev,

p?hjast puhub v?rske briis,

taevas kinnitab meie soove,

t??tagem kindlameelselt!

H?rja- ja eesliajajad ergutavad oma loomi p?hjusega v?i puhtalt harjumusest: „Liiguta end, nii kiiresti kui jaksad!”, „Kiiresti, edasi, ?ra p??ra ringi!” Niisugused h?iked k?lasid saagikoristuse ajal Egiptuse p?ldude kohal, kuid see ei ?tle just palju talupoja olukorra kohta; selliseid ajatuid h?ikeid v?ib kuulda loomaajajate suust ?le kogu maailma. P?llut??line ajab raskesti koormatud eeslit h??ete ja pidevate kepil??kidega ning tema kaaslane, kes j?rgneb talle v?ikese eeslite r?hmaga, tundub olevat n?htuga rahul: „H?sti, h?sti, k?va poiss, sa oled vahva, vahva, mu s?ber!”

Vana talupoeg kammib lina suure innuga, v?i v?hemalt nii tundub, sest ta h?ikab hooplevalt noormehele, kes toob talle j?rgmise vihu: „Too mulle kas v?i 11 009 vihku, kui tahad, ma kammin nad k?ik ?ra!” Ja noormees vastab: „Tee ruttu, ?ra lobise nii palju, sa vana kiilakas talumees!”

Kuulsime juba, et t??lised kurtsid oma peremehe karmuse ?le. Siin on taas kuulda nurinat sotto voce6. Talupojad laadivad pargastele otra ja polbnisu, mida nad veavad oma seljas kottides. Peremees j?lgib neid ja sunnib kiirustama. Talupojad nurisevad isekeskis: „Kas me peame terve p?eva otra ja nisu tassima? Aidad on ju nii t?is, et vili ajab ?le ??re. Pargastel on ka juba raske laadung peal, nii et l?hevad viljast l?hki. Ja ikka veel sunnib ta meid takka. Kas meie s?damed on siis rauast?”

N??d aga naaseme rehepeksuplatsile ja kuulame laulvat poissi, kes ajab h?rgi ringiratast liikuma; nende selgadel r?tmiliselt plaksuv piits t?histab meeldival moel aja m??dumist h?rgade raske trampimise ja noore ajaja laulu taustal.

Pekske vilja enda heaks,

pekske vilja enda heaks,

h?rjad,

pekske vilja enda heaks.

Teie toiduks j??vad aganad,

vili aga l?heb teie peremehele.

?rge v?sige ?ra, on juba ?sna jahe,

h?rjad, pekske vilja edasi.

See on nukker laul, millest kostab talupoja leppimist oma kurva saatusega; sest kui vili ja aganad on niiviisi jaotatud, mis siis j??b ?le noorele ajajale?

Suurem osa Egiptuse talupoegadest tootis maale suurt tulu toovaid p?llumajandussaadusi – eelk?ige vilja, aga ka lina. Kuid oli veel ?ks kultuur, mis n?udis samuti mitte v?he hoolt: paljudel suurtel ja v?ikestel maat?kkidel kasvatati viinamarju. Veini tunti ja valmistati Egiptuses juba k?ige vanematest aegadest alates. Peamised viinamarjakasvatuse piirkonnad olid Niiluse delta ning l??nepoolsed Al-Kharijah’ ja Ad-Dakhilah’ oaasid, kuigi viinapuid leidus ka v?iksemates valdustes ja aedades. Viinamarjakasvatust kujutatakse sageli hauakambrites, eriti Uue riigi ajal. Talupojad korjavad saaki, pressivad ja tambivad marju, valavad mahla k??ritamiseks savin?udesse, seej?rel aga kannavad ?lgadel raskeid veinikanne keldrisse.

Saagikoristusajal augustis ja septembris korjati valmis marjad k?sitsi kokku ning viidi k?rkjakorvides suurde puust v?i kivist t?rde, kus viis v?i kuus meest neid jalgadega tallasid. Mahl voolas l?bi t?rre p?hja tehtud aukude kogumisn?usse. T?rre p?hja j??nud kleepuvad kestad, seemned ja varred koguti kokku ja pandi suurde kotti, et hiljem veel neisse j??nud mahl v?lja pressida. Seej?rel j?eti mahl k??rima ja settima; see protsess toimus m?istagi suurtes lahtistes savin?udes. Viimaks valati vein k?rgetesse koonusekujulise p?hjaga kannudesse, mis pitseeriti kinni ja t?histati sedeliga, millele oli m?rgitud joogi valmistamise koht ja aasta. Seej?rel pandi vein hoidlasse, kui see just ei olnud m?eldud koheseks kasutamiseks. Sel hetkel n?hti taas vihatud kirjutajat, kes oli juba varem kokku lugenud viinam?elt toodud marjakorvid, ?les m?rkimas veinikannude arvu maksukogujate kasuks ja talupoja vaikseks n?rdimuseks.

N??d aga k?sitleme veel ?ht iseloomulikku ala, millega talupoeg endale elatise hankimiseks tegeles.

Kui k?rgklass – sealhulgas ka vaarao – harrastas niisketel aladel ja soodes sportlikku jahipidamist ja kalap??ki, siis vaene talupoeg p??dis soodes kala ja linde selleks, et endal hinge sees hoida ning t?ita ?lemate toidukambreid oma t?? viljadega. Tavaliselt p??dis talupoeg kala ?nge v?i harpuuniga, ehkki palju tulusam oli kala p??da unna v?i pajuvitstest punutud p??nisega (see oli pudelitaoline p??nis, millesse olid raskuseks pandud kivid) v?i puust raamile t?mmatud koonusekujulise v?rguga, mida sai ?he k?ega k?sitseda. Veelgi suurema saagi p??dmiseks kasutati traalimisv?rke, mida vedasid mitu meest. Osa saagist saadeti otsekohe l?himale turule, osa anti maaomanikule, suurem osa aga t??deldi kohapeal. Kalad l?igati l?hki, v?eti sisikond v?lja, kalad siluti ?ra ning riputati postide otsa kuivama. Seej?rel pandi kuivatatud kalad hoidlatesse ning s??di aastaajal, mil kala ei saanud p??da.

Rikkad p?lastasid tavalise kaluri rohmakat varustust ning kasutasid kalap??dmiseks ainult oda. Samal p?hjusel kasutasid rikkad ka linnujahil, millega nad tegelesid ?ksnes ajaviiteks, viskenuia ehk bumerangi. Kui uskuda kujutisi hauakambrites, siis seisis jahipidaja elegantses poosis oma pap??rusest paadis ning heitis bumerangi eksimatu osavusega saagi suunas. Tagasihoidlik linnup??dja aga, kes pidi varustama oma isanda toidulauda metslindudega, p??dis neid v?hem elegantsel, kuid tunduvalt tulemusrikkamal viisil. Vahel kasutas ta v?ikesi kidadega l?kse, sagedamini aga suuri p??nisraudadega v?rke. V?rk laotati soisele alale, kuhu loodeti linde maanduvat, ning selle juures pidi olema viis v?i kuus, vahel aga isegi k?mme v?i kaksteist meest. Nad pidid olema tugevad ja suutma kiiresti tegutseda, sest vaid nii sai p??k ?nnestuda. ?he korraga v?idi kinni p??da kaksk?mmend v?i isegi nelik?mmend suurt lindu, enamasti hane. Linnud v?eti ?kshaaval v?rgust v?lja, enamik neist pandi neljakandilistesse puuridesse ning viidi k?laturule v?i peremehe linnuaeda. Teine osa lindudest aga tapeti kohe, kitkuti paljaks, seoti omavahel kokku ja saadeti maaomaniku k??ki.

Niisketel soo??rsetel maat?kkidel, kus vohas metsik rohi, karjatati loomi. Neid valvasid karjused, kelle elu oli k?igist maat??listest kahtlemata k?ige viletsam. Karjused olid karm ja poolmetsik rahvas, ebameeldiva v?limusega: m?ned neist olid kiilad, m?ned harjamata juuste ja habemega. Halva toitumuse t?ttu olid m?ned neist pundunud, m?ned aga k?hnad ja kidurad. Nad k?ik olid pidevalt kurnatud raske t??, viletsa toidu ning oma elupaiga halva ?hu t?ttu. Karjus elas koos oma loomadega sooserval, tal ei olnud tavalist maja ning ??sel leidis ta varju viletsas k?rkjaonnis, kuhu paigutas kogu oma maise varanatukese: magamismati, savist veekannu ja leivakorvi. Ta liikus koos loomadega ringi ega tohtinud neid silmist lasta, sest kui midagi juhtus – varastati h?rg, lehm j?i haigeks v?i vasikas s?ndis surnult –, aeti k?ik alati tema s??ks ning teda peksti julmalt, v?idi aga veelgi hullemini karistada.

Eelnevatel lehek?lgedel vaatlesime Egiptuse talupoja elu ?ksnes epigraafilise ja arheoloogilise materjali p?hjal, millest oli juttu peat?ki alguses. N??d aga asume k?sitlema kirjanduslikke allikaid, meieni s?ilinud talupoegade kaasaegsete kirjutisi, ning vaatame, mida nad jutustavad talupoegadest ja nende elust. Seda pole kuigi palju. Lugejal pole m?tet oodata midagi, mis sarnaneks Hesiodose „T??de ja p?evade” v?i Cato, Varro ja Columella p?llumajanduslike traktaatidega. Meid huvitavat k?simust k?sitlevad kirjanduslikud allikad on ?limalt napid. Ning kui v?lja arvata lugu deklasseerunud preestrist, kes hakkas talupojaks (sellest tuleb juttu edaspidi), on nad k?ik ka ?limalt eelarvamuslikud, kuuludes kirjanduse hulka, mida nimetatakse „tendentslikuks ehk eesm?rgikindlaks kirjanduseks” – see t?hendab, et nad kirjutati varjatud, kuid kindla eesm?rgiga. Nende sihiks oli taevani ?listada kirjutaja elukutset ning halvustada k?iki teisi alasid, ergutamaks noort ?pilast olema hoolikas ja saama kirjutajaks, mis pidi kompenseerima k?iki tema pingutusi.

Sellesse ?anrisse kuulub „Elukutsete satiir”, mis p?rineb Keskmise riigi perioodist v?i veelgi varasemast ajast. Keegi Duaf v?i Duaf-Heti (m?nes raamatus kannab ta ainult nime Heti) viib oma poega pealinna, et panna ta seal riiklikku kirjutajate kooli. Teel kirjeldab ta nende inimeste viletsat elu, kes teevad muid t?id peale kirjutaja oma. Talupoegade kannatustest jutustab ta oma pojale j?rgmiste s?nadega:

Talupoeg kurdab kogu aeg,

tema h??l on kare nagu varese kraaksumine.

Tema s?rmed ja randmed m?danevad ja lehkavad v?ga vastikult.

Ta on v?sinud mudas seismisest,

tema riided on r?baldunud ja lapitud.

Ta elab sama h?sti kui see, kes elab l?vide seas;

haigena lamab ta niiskel maapinnal.

Kui ta lahkub p?llult ja j?uab ?htul hilja koju,

on ta k?ndimisest kurnatud.

[-]

Linnup??dja tunneb end viletsasti,

kui ta seisab oma postil lindude seas.

Kui parved lendavad temast m??da,

h??ab ta: „Kui mul vaid oleks v?rk!”

Kuid jumal ei anna talle seda

ja ta on iseenda peale vihane.

[-]

Las ma r??gin sulle ka kalurist,

kelle olukord on veelgi hullem.

Ta t??tab j?e kaldal, kesk krokodille,

ning kurdab alatasa.

Ja ometigi ei saa ta ?elda: „Seal on krokodill”,

sest hirm on muutnud ta pimedaks.

Tulles v?lja kiirelt voolavast veest,

h??ab ta: „See on jumala tahe!”

Niisugune pilt on kahtlemata ?le paisutatud, kuid vaatamata tugevatele retoorilistele liialdustele on selles kindlasti ka suur osa t?tt. Igal juhul v?ljendub siin Duafi halvustav suhtumine talupoegadesse, tema s?gav p?lgus selle vaese rahva vastu, t?nu kelle lakkamatule t??le elasid tema, tema l?hedased ja kogu Egiptuse rahvas k?lluses. Meil on igati alust arvata, et Duafi p?lgust jagasid tema seisusekaaslased ja ?lemad (Duaf oli t??piline keskklassi esindaja), sest vanaaja talupoja olukord oli v?gagi sarnane t?nap?eva fellahi omale, keda kuni monarhia kukutamiseni Egiptuses 1952 halvustasid tema peremehed ja ?lemad, alandades ta kariloomade tasemele ning koheldes teda vastavalt.

Vanast Egiptusest on meieni j?udnud pap??rused didaktiliste tekstidega, mida Uue riigi ajal kasutati kirjutajate ?petamiseks. Neis k?sitletakse paljusid teemasid, r?hutades eriliselt kirjutaja karj??ri h?id k?lgi ning k?igi teiste elualade h?dasid ja probleeme. Meie jaoks on huvitavad hoiatused, mida jagatakse kirjutajast ?pilasele talupoja viletsa elu kohta. P?llut?? oli t?epoolest raske, kahjurid v?isid h?vitada saake, veoh?rjad v?isid kurnatusest surra v?i mudasse uppuda, kuid maksukogumine j?tkus siiski armutult. Kuulakem, mida r??gib vanaaja ?petaja:

Hakka kirjutajaks. Nii p??sed sa kurnatusest ja oled kaitstud igat liiki raske t?? eest.See s??stab sind k?pla ja kirka kandmisest, nii et sa ei pea tassima korvi. See p??stab sind adra ja igasuguse vaevarikka t?? eest.

Las ma meenutan sulle talupoja viletsust, kui ametnikud tulevad saagi pealt maksu m??rama, poole tema viljast on aga ?ra viinud maod ja ?lej??nu ?ra s??nud j?ehobu. ?garditest varblased toovad talupojale h?da kaela. Vili, mis ta kogus aita, on samuti l?inud, selle viisid ?ra vargad. Ta ei suuda maksta v?lga laenuks v?etud h?rgade eest ning h?rjad on surnud, kurnatuna liigsest k?ndmisest ja viljapeksust. Ning just sel hetkel saabub j?e kaldale kirjutaja, keda saadavad keppidega orjad ja palmiokstega nuubialased. Nad ?tlevad: „N?ita oma vili ette!” Kuid seda ei ole ja talupoega pekstakse armutult. Ta seotakse kinni ja tema pea pistetakse tiiki, seej?rel aga kastetakse ta ?leni vette. Tema naine seotakse tema silme all kinni ja tema lapsed pannakse ahelaisse. Kirjutaja aga kamandab neid k?iki. Sellele, kelle t?? on kirjutamine, ei m??rata makse, ta ei pea midagi tasuma. J?ta see h?sti meelde.

Teine ?petaja j?tkab kiretult sama teemat:

Las ma kirjeldan sulle, kuidas elab maaharija, selle teise raske elukutse esindaja.

?leujutuse ajal saab ta l?bim?rjaks, aga ta peab ikkagi kasutama samu t??riistu. Ta veedab p?eva oma t??riistu valmistades ja parandades ning ?? n??re punudes. Isegi l?unas??gi ajal t??tab ta p?llul. Ta varustab end p?llule minekuks, nagu oleks ta s?jamees. N??d laiub ?leujutusest vabanenud maa tema ees ja ta l?heb endale h?rgi muretsema. Kui ta on karjusele mitu p?eva peale k?inud, saab ta oma h?rjad viimaks k?tte. Nii p??rdub ta nendega tagasi ja leiab neile p?llul koha. Koidikul l?heb ta h?rgi otsima ega leia neid sealt, kuhu ta nad j?ttis. Ta kulutab kolm p?eva loomi otsides ja leiab nad mudasse kinni j??nult, surnult; pole enam ka rakendit, sest ?aakalid on sellegi nahka pistnud!

Ta kulutab palju aega vilja kasvatamisele, kuid madu roomab tema j?rel ja s??b ?ra viljaterad niipea, kui need maha kukuvad. Ning nii l?heb tal kolm k?lvi j?rjest, mida ta k?lvab laenatud seemnega.

Vaatamata tugevale kallutatusele ei saa neid tekste siiski v?tta vaid kui kirjutajahariduse propagandat, mis on t?iesti elukauge. Talupoja elu t?hendas t?epoolest pidevat vaevan?gemist, vaesust, haigusi ja ?limat ebakindlust. Talupojad s?ltusid n?htustest, mille ?le neil ei olnud mingit kontrolli ning mida nad ei suutnud ka m?ista: liiga suured v?i liiga napid ?leujutused, r?nnakud, kodus?jad, riigip??rded. Viimaks s?ltusid talupojad t?ielikult oma peremeeste tahtest ning – mis veelgi hullem – peremehe k?silaste armust. Viimased (nagu paljud nende seisuse esindajad t?nap?evalgi) k?itusid oma alamatega t?ranlikult, nagu jutustab meile j?rgnev Uue riigi ajast p?rit kiri.

?ks m?isavalitseja kirjutab oma isandale, kroonimaade administraatorile Amenemopele ning teatab talle saagikoristuse edenemisest. See kiri on v??rt, et seda tervikuna esitada, sest esiteks n?itab see meile, kuidas ?liinnukas ja kaval k?silane k?itub talupoegadega. Teiseks aga pakub see elulist ?levaadet t??dest, mida suures maam?isas tehti ning kuidas t??lised nendega hakkama said.

K?igepealt kuulutab kirjutaja oma p?hendumust isandale ning palavat soovi t?ita tema korraldusi. Ta kinnitab, et maavalduse, maja, maa, inimeste ja loomadega on k?ik k?ige paremas korras ning vihjab selgelt, et k?ik l?heb nii h?sti t?nu tema edukale asjaajamisele:

Iga ?lesande, mis mu isand mulle annab, t?idan ma suurima innu ja raudse kindlusega. Ma ei lase isandal avastada minu juures ?htki viga. Minu peremehe maja on heas korras, tema teenritega on k?ik korras, tema kariloomadega v?ljas on k?ik korras ning ka veistega laudas on k?ik korras; nad s??vad iga p?ev loomas??ta ning karjused toovad neile rohtu, et neid veel paremini toita. Isanda hobustega on k?ik korras ning ma valvan selle j?rele, et neile antaks iga p?ev etten?htud m??t vilja, samas kui tallipoisid toovad neile iga p?ev soodest parimat rohtu. Ma annan neile iga p?ev rohtu ja jagan tallipoistele salvi, millega hobuseid kord kuus m??rida, ning talli?lem laseb neil kord k?mne p?eva jooksul traavi joosta.

See on alles sissejuhatus. Kirja autor j?tkab vaikiva kiidulauluga omaenda v?imekusele:

Saagikoristust kroonimaadel, mis kuuluvad minu isanda j?relevalve alla, toimetatakse ?lima hoolikusega. Kirjutan ?les k?ik eeslikoormat?ied vilja, mis iga p?ev koristatakse, ja jagan korraldusi vilja peksuplatsile viimiseks. Peksuplats on juba valmis seatud nii, et sellel saaks peksta umbes 400 eeslikoormat?it vilja. Muuseas saadan ma keskp?eval, kui vili on kuum, k?ik viljal?ikajad j?relnoppimisele, v?lja arvatud kirjutajad ja ketrajad, kes saavad oma igap?evase viljakoguse eelmiste p?evade j?relnoppimise varudest.

Ning ta l?petab taas silman?htava komplimendiga iseendale:

Ma annan saagikoristajatele iga p?ev leiba ja ma annan neile kolm korda kuus m??rimiseks ?li. Keegi neist ei saa toidu v?i ?li p?rast minu peale peremehele kaevata. See kiri on minu peremehe teavitamiseks.

On asjatu lisada, et tol ajal ei tuntud mingeid „kahepoolseid l?bir??kimisi” t??tingimuste ning peremehe ja t??liste suhete reguleerimiseks. Seega oli talupoeg t?ielikult peremehe meelevalla all, kes v?is alamate suhtes ilmutada vastutust ja inimlikkust, kuid v?is seda ka mitte teha.

Inimlik ja vastutustundeline oli Amenemhet, kes umbes 1950. a eKr valitses k?mme aastat Oryxi provintsi Egiptuse keskosas ning oli k?igile oma alamatele ?nnistuseks, kui uskuda s?numit, mille ta laskis j?reltulevatele p?lvedele raiuda oma hauakambrisse Bani Hassanis:

Ma olin armulik, lahke ja alati kiidetud; isand, keda tema alluvad imetlesid. Ma ei solvanud kordagi lihtsa mehe t?tart, ma ei r?hunud ?htki leske, ma ei l?kanud kordagi endast eemale talupoega ega t?uganud endast ?ra ?htki karjust. Minu kogukonnas ei olnud ?htegi vaest, minu ajal ei kannatanud keegi puudust. Kui saabusid n?lja-aastad, lasin ma ?les k?nda k?ik oma provintsi p?llud kuni l?una- ja p?hjapiirini; ma hoidsin oma inimesi elus, jagasin neile toitu, nii et minu provintsis ei n?lginud keegi. Ma andsin v?rdselt nii lesele kui abielunaisele ja ei teinud oma andidega vahet v?ikesel ega suurel. Siis aga tulid suured Niilused, mis andsid rohkesti nisu ja k?iki h?id asju, kuid ma ei t?stnud saagilt kogutavaid makse.

Kohtame k?rgel positsioonil olnud inimesi, kes kiidavad iseennast selle eest, et nad andsid „n?ljasele leiba, janusele vett, paljale riideid” ning olid „lesele vennaks, orvule isaks ning inimeseks, keda k?ik alamad armastasid”. ?ks k?rge aukandja teatab: „Ma s?idutasin oma laevas neid, kellel polnud paati.”

Kuid kuiv?rd peaksime me uskuma neid teateid lahkest ja armulikust k?itumisest? Me ei tea seda ega saagi kunagi teada. Suhtugem neisse heatahtliku kahtlusega. Nii m?negi m?istliku ja lahke peremehe h?id kavatsusi v?isid kahtlemata p?rmustada tema k?silased ja ?levaatajad, kes lipitsesid ?lemuste ees ja maksid k?tte oma alluvatele; Amenemope m?isavalitseja oli just ?ks niisugustest.

Talupojale maksti palka p?llusaadustes, sest metallraha ei kasutatud Egiptuses kuni kreeklaste saabumiseni. Palk ise oli aga pigem almus, millest piisas ?ksnes kuidagimoodi ?raelamiseks: veidike ihne k?ega jagatud vilja, millele vahel lisati v?heke ?li. Talupoeg v?is end pidada ?nneseeneks, kui talle anti aeg-ajalt pidup?evade puhul kann ?lut. „Pisike viljavihk p?evas on k?ik, mida ma oma t?? eest saan,” ?tleb vana talupoeg, l?igates sirbiga pikki viljavarsi. Niisuguse n?ljapalgaga vireles talupoeg ja tema perekond pidevalt ?lima vaesuse ja ??rmise puuduse piiril. M?istagi oli tal v?imatu midagi s??sta, et oma elutingimusi parandada. Ometigi oodati talupoegadelt, et nad paneksid osa oma vaevaga koristatud viljast k?rvale maksude maksmiseks. Pole siis ime, et sageli ei suutnud nad oma maksukohustusi t?ita.

Maksukogujad kohtlesid v?lgu j??nud talupoegi j?hkralt. Neid peksti, seoti kinni ja visati vette, sama tehti ka nende pereliikmetega. Hauakambrite seintel kujutatakse sageli maksuv?lglaste nuhtlemist. ?nnetu talupoeg v?eti alasti ning t?mmati pikali v?i seoti posti k?lge, seej?rel aga peksti s?na otseses m?ttes poolsurnuks. Stseeni elavdamiseks kujutatakse sageli ka ?nnetu mehe naist, kes asjatult p?lvili armu palub.

??rmusi, millesse maksukogujad oma julmuses laskusid, kirjeldab ?ks Rooma valitsusaja algusest p?rit tunnistaja, kes n?gi k?ike oma silmaga:

Hiljuti m??rati ?ks isik meie piirkonda maksukogujaks. Kui m?ned maksuv?lglased, kes olid v?lgadesse sattunud, m?istagi vaesuse t?ttu, p?genesid kohutavate tagaj?rgede ja talumatute karistuste hirmus, lasi ta nende naised, lapsed, vanemad ja teised sugulased j?uga kinni v?tta. Ta lasi neid peksta, piinata ning solvas ja alandas neid igati, et nad kas ?tleksid talle, kuhu nende sugulased p?genesid, v?i maksaksid nende eest v?lad ?ra. Kuid need ei saanud esimest teha seet?ttu, et ei teadnud, kuhu mehed l?ksid, teist aga seet?ttu, et olid sama vaesed kui p?genikudki. Ning nii j?tkas maksukoguja nende karistamist, vaevates nende kehi piinapingil piinariistadega, viimaks aga hukkas nad ?sjaleiutatud hukkamisviisil. Ta lasi suured korvid t?ita liivaga, sidus need tohutud raskused inimestele kaela ja ajas nad kokku turuplatsile. Kui nad n??d kukkusid k?igi kohutavate karistuste tagaj?rjel surnult maha, n?gid m??dak?ijad neile selga pandud raskusi, tuult, p?ikest ja nende h?bi ning pealtvaatajad kannatasid juba ette piinade t?ttu, mis nendegi jaoks varuks olid. M?ned inimesed, kelle meeled m?istsid toimuvat paremini kui nende silmad, tundsid end juba teiste inimeste kehades piinatavat ning kiirustasid l?petama oma elu m??ga, m?rgi v?i n??ri abil, leides, et nende traagilises olukorras on suur ?nn surra piinadeta. Teised, kes ei olnud endalt ise elu v?tnud, rivistati ?les samas j?rjekorras nagu p?randuse jagamise puhul: k?igepealt l?himad sugulased, nende j?rel j?rgmised ja j?rgmised, ning selles j?rjekorras nad ka hukati. Ning kui sugulasi enam polnud, siis laiendati karistust naabritele, vahel aga ka k?ladele ja linnadele, mis j?id kiiresti elanikest t?hjaks ja j?eti maha, sest inimesed lahkusid kodudest ja l?ksid paikadesse, kus arvasid, et v?ivad kinniv?tmisest p??seda.

Selle l?igu autor Alexandria Philon (Erilistest seadustest, 3, 30; 159–162) kahtlemata liialdab, kuid ometi pole tema traagiline jutustus p?ris fantaasia vili. Paljudes teisteski Kreeka-Rooma perioodi allikates kirjutatakse maksukogujate kohutavast julmusest, millega koheldi k?ttesaamatute v?lgnike s??tuid ja kaitsetuid sugulasi, eriti naisi, lapsi ja vanureid. Tegelikult oli see teada juba Uue riigi ajal (vaata n?iteks eelpool toodud teksti kirjutaja ametist).

Kuid maksud polnud talupojale sugugi k?ige r?ngem koorem. Oli veel teoorjus. See seisnes pealesunnitud riiklikes t??des, mille eest palka ei makstud ning mis olid talupoegadele kohustuslikud (samuti teiste elukutsete esindajatele, kuid tunduvalt v?hemal m??ral). Igal ajal v?idi neid kutsuda appi teatud t??dele, nagu teede ehitus ja korrashoid, niisutuskanalite, tiikide ja l??side kaevamine v?i suurte rajatiste, templite ja p?ramiidide ehitus. Samuti v?idi neid rakendada s?jav?e teenistuses v?i kaevandustes ja karj??rides, kui seal vajati lisat??j?udu. Juba aegade h?marusest on Egiptuses niisugustel puhkudel talupoegadelt teokohustust n?utud, kuni see aastal 1889 v?hemalt paberil t?histati, ning sedagi mitte inimlikel kaalutlustel, vaid poliitilistel p?hjustel.

Ainsad talupojad ja muud t??lised, kes olid teoorjusest vabastatud (teoreetiliselt, kuid mitte alati tegelikult), olid selliste templite alamad, millele oli kuninga korraldusega antud erilised privileegid ja puutumatus: ?ks neist oli personali vabastamine teoorjusest. Niisuguseid puutumatuse dekreete jagasid Vana riigi vaaraod (alates 4. d?nastia rajajast Snofrust u aastal 2600 eKr); neid anti ka Esimesel vaheperioodil, Uue riigi ning Hilise riigi ajal. Kuid sageli j?id need kuninglikud k?skkirjad vaid paberile; riigiametnikud ja volinikud ei arvestanud tihtipeale korraldusi, mis vabastasid templi personali (kellest suure osa moodustasid talupojad) maksudest ja teoorjusest.

?heks kuningas Horemhebi (u 1300 eKr) dekreedi eesm?rgiks oli teha l?pp ?ukonnaametnike ja armee ohvitseride omavolile ning meelevaldsele k?itumisele, kui nad t?stsid vaarao nimel seadusevastaselt makse ja sundisid vabu kodanikke teoorjusse. Meil pole aga v?himatki ettekujutust, mil m??ral seda dekreeti rakendati; niipalju kui teame, v?is see juba allakirjutamise hetkel ?ksnes paberile j??dagi.

Kui liigsed maksun?uded, abit??dele sundimised, peremeeste julmus, viletsad palgad ja kohutavad elutingimused muutusid v?ljakannatamatuks, pani lootuse kaotanud talupoeg t??riistad maha, h?lgas perekonna, kodu ja p?llud ning p?genes. Anachoresis ehk secessio, p?genemine p?ldudelt ja p?llut?? h?lgamine oli ?nnetu Egiptuse talupoja viimseks p??seteeks. P?genemisi tuli ette juba 12. d?nastia alguses (umbes 2000 a eKr) ning need j?tkusid Uue ja Hilise riigi ajal, erinevates oludes erineva intensiivsuse ja sagedusega. Talupoegade p?genemine sagenes Ptolemaioste ajal ning omandas hirmu?ratava ulatuse roomlaste v?imu all, mil m?ne maakogukonna liikmeskond kahanes vaid paari inimeseni. Nendest moodustasid enamiku vanurid, naised ja lapsed, kes ei suutnud maaharijatena kuidagi p?genikke asendada. M?ned k?lad j?id aga t?iesti t?hjaks. Nii riiklik kui ka kohalik ametnikkond kasutasid anachoresis’ega v?itlemiseks nii l?bir??kimisi kui ka v?givalda, kuid enamasti ei suutnud nad seda takistada. Valitsuse mure oli igati p?hjendatud, sest p?genemised kahandasid t?siselt Egiptuse t??j?udu. Samas t?hendas p?ldude mahaj?tmine seda, et suured viljakad ja tootlikud maat?kid j?id s??ti, sellel olid aga maa majandusele v?gagi t?sised tagaj?rjed. Anachoresis p?hjustas ka sotsiaalseid tagasil??ke, kuna m?ned p?genikud otsisid varjupaika soodes ja k?rbes v?i r?ndasid leivat?kki kerjates k?last k?lasse. Teised ?hinesid, moodustasid r??vlij?uke ning r?ndasid kaitsetuid ?ksildasi k?lasid ja teek?ijaid, eriti v?heasustatud piirkondades. Paljud p?genikud siirdusid aga v?ikestesse v?i suurtesse linnadesse, kus lootsid j?ljetult kaduda anon??mses vaeste ja varatute massis. Varsti muutusid nad kaltsakatest kerjusteks ning seal kaotame meiegi nad silmist.

Siinkohal tasuks vaadelda, milline oli koht ja inimesed, kelle ?nnetu talupoeg p?genedes h?lgas.

Ta v?is elada karjuse moodi k?rkjaonnikeses k?rbe serval selle p?llulapi l?hedal, mida ta haris. Suurema t?en?osusega oli aga tema koduks (nagu enamikul temasarnastel) mudast v?i p?ikese k?es kuivatatud toortellistest ehitatud lagunev maja v?ikeses mahaj??nud k?las, mis oli sageli p?ldudest ?sna kaugel.

K?ik talupoegade k?lad olid ?ksteisega sarnased ning erinesid kahtlemata ?sna v?he t?nap?eva Egiptuse k?ladest. T??piline k?la oli ilma igasuguse korra v?i s?steemita ehitatud hallide majalobudike kogum, mille vahel kulges kitsaste, k??nuliste, mornide t?navate ja umbteede r?gastik. Nimetus „majad” on siinkohal tinglik, sest tegelikult polnud need enamat kui r?pased osmikud, millel oli ?ks korrus, l?ngus ukseava ning puudusid aknad. Enamasti oli majas ainult ?ks tuba, v?hestes ka kaks, mis olid l?bik?idavad. Katus tehti palmilehtedest ja okstest v?i k?rkjatest ja ?lgedest. See oli nii h?re ja madal, et kui keskmist kasvu mees end ettevaatamatult sirgu ajas, v?is ta peaga katusesse augu torgata. P?randakate puudus, selle asemel oli k?vaks tambitud maapind, harva kuiv, alati must ja haisev, sest terve hulk mehi, naisi, lapsi ja loomi magas ??sel l?bisegi kitsas ja r?pases osmikus. Herodotos oli rabatud, n?hes, et Egiptuses elavad inimesed koos loomadega samas ruumis (Hdt, II, 36).

Osmikus polnud mingit arvestatavat m??blit: ei toole ega laudu, ?ksnes paar ?lematti magamiseks, savist veekann, m?ned rohmakad savin?ud ning korv leiva ja vilja s?ilitamiseks, mis k?ll alati ei ?nnestunud, sest nii maja kui ka tervet k?la r?ndasid pidevalt hiirte ja rottide hordid. See oligi k?ik, mida talupoeg vajas v?i ?igemini k?ll see, mida ta sai endale lubada. K?ik see oli niiv?rd v??rtusetu, et juhul, kui majal oli uks, seisis see p?eval ja ??l lahti, sest talupoja maise vara nappus hoidis edukalt vargaid eemal.

Tagumises nurgas oli p?randal kiviplaat tuleasemeks, suits v?ljus katuseaugu kaudu selle kohal. P?randat katsid lehkavad j??tmed ning loomade ja isegi inimeste v?ljaheited, kui uskuda Herodotost, kelle t?helepanekute kohaselt rahuldasid egiptlased oma loomulikke vajadusi maja sees. Niisugune j?lgilt haisev r?pasus meelitas ligi parvede viisi k?rbseid, mis ilmselt ei h?irinud talupoegi k?ll rohkem kui t?nap?eva fellaheid. Igal juhul ei saanud t??ga h?ivatud majaperenaine sugugi mitte alati j?tta oma igap?evaseid toimetusi sinnapaika, et korjata prahti p?randalt ?les ja visata see ukse taha v?i t?navale. Kui ta aga seda tegi, eraldas ta k?igepealt prahi hulgast loomade v?ljaheited, mida kasutati k?tusena.

Seet?ttu v?is k?veratel ja h?maratel k?lat?navatel, kus vedeles k?ll igasugust sodi ning kus mudase ja roiskunud vee loikude vahele kogunes kuhjade viisi r?mpsu ja prahti, vaid harva n?ha s?nnikuhunnikuid. K?la lapsed kogusid iga p?ev t?navatelt eeslite, h?rgade, lehmade ja lammaste m?nikord veel sooje, niiskeid ja lehkavaid v?ljaheiteid. ?leni s?nnikuga koos, liikusid lapsed ringi, v?tsid v?ljaheited k?hvliga ?les ja asetasid korvi, mida kandsid pea peal, kusjuures k?ike seda tehti suure hoole ja sihikindlusega. Herodotos oli neid ilmselt n?inud, kui ta kirjutas, et egiptlased „korjavad k?sitsi s?nnikut” (Hdt, II, 36). Tegelikult korjavad t?nap?eva Egiptuses lapsed samamoodi t?navatel loomade v?ljaheiteid ja panevad need korvi, mida kannavad pea peal. Kodune s?nnik segatakse laste poolt korjatuga, tambitakse ja tehakse seguks, sellest vormitakse omakorda „koogid”, mis pannakse p?ikese k?tte kuivama. Kuivi „s?nnikukooke” kasutas talupoeg k?tteks.

Igas k?las oli tiik, t?nap?eva Egiptuse k?lade t??piline birkah, hallikasrohelise, haisva ja ebatervisliku veega mudane veekogu, millest loomad j?id ja kust naised ammutasid vett koduse majapidamise jaoks. Selle k?rval oli alati pr?gim?gi ja muidki j??tmehunnikuid, mida r??stasid pistrikud, raisakotkad, koerad ja sead, kes neis toidu otsingul tuhnisid.

Olukorras, kus puudusid k?ige elementaarsemadki h?gieenitingimused, kujunesid k?lad j?lkideks haigusepesadeks. Samad endeemilised haigused, mille k?es kannatasid Egiptuse ?lemkihid, tabasid tunduvalt raskemini k?laelanikke. Talupoeg oli haigustele kergeks saagiks, sest tema immuunsuss?steem oli tugevalt kahjustatud raske t??, viletsa toidu, ?lima vaesuse ja pideva muretsemise t?ttu; oma osa oli selles ka lakkamatul v?itlusel elluj??mise nimel, ebatervislikel eluviisidel ja r?pasel k?lal, kus ta elas.

Talupoegade seas vohas silmap?letik, mida p?hjustasid peen liiv ja ?hus lendlev tolm, tugev p?ikesepaiste, k?rbseparved, pidev mustus ja v?himagi isikliku h?gieeni puudumine. K?la oli t?is igas vanuses inimesi, kelle silmad olid r?hmased, kes olid ?he silmaga v?i pimedad, kellel oli silmalaugude p?letik v?i m?danik.

Esines ka suuri bilhartsioosi (skistosomoosi) puhanguid. See on t?bi, millesse talupoeg haigestus k?ndides mudas, tiikides v?i seisvas kanalivees, kus leidus teatud liiki veetigusid, nakkusbakterite kandjaid. Haigus p?hjustas kroonilisi terviseh?ireid, aneemiat ja raskeid komplikatsioone. 20. sajandi 50. aastatel kannatas selle all 95 % fellahitest ning kahtlemata oli see protsent veelgi k?rgem vaaraode ajal, mil talupojad ei teadnud midagi isikliku h?gieeni ja tervisekaitse n?uetest.

Levinud oli ka hepatiit ehk maksap?letik. See haigus v?tab inimeselt eluks vajaliku energia, sunnib teda pidevalt lamama ning muudab ta kergeks saagiks k?igile haigustele, sest kahjustab inimese loomulikku kaitses?steemi.

Sageli esines drakunkuloosi (Guinea usst?be), millesse nakatuti, juues vesikirpudega saastunud vett. Tagaj?rjeks olid kuni 80 cm pikkused ussid, kes elutsesid naha all, tekitades valusaid paiseid ja rohkesti muid haigusi.

Talupoegade peatoidus (ja sageli ainus toit) oli leib. Jahu, millest seda k?psetati, oli eba?htlane, j?me ning sisaldas palju tolmu, liiva ja muud saastet. Talupoeg ei m?lunud leiba korralikult l?bi, vaid pigem hammustas ja n?ris seda t?ie j?uga. Aja jooksul kulutas mustus k?ige tugevamadki hambad, nii et paljudel vanuritel olid hambad nagu hobustel kuni igemeteni kulunud.

J?rgmiseks h?daks oli d?senteeria, mis vaevab Egiptuse linnade ja k?lade elanikke t?nap?evani. Samuti on t?heldatud, et kuna Egiptuse talupojad k?isid enamasti paljajalu, oli neil palju jalavigastusi ja – haigusi.

Ruuminappuse t?ttu ei saa me ?les lugeda k?iki Egiptuse talupoega ja lihtt??list vaevanud haigusi, sest nimekiri tuleks liialt pikk.

On m?rgitud, et riiklikes kaevandustes ja karj??rides t??tavatel t??listel oli oma ravitseja v?i vahel isegi „spetsialist”, kes oskas anda abi skorpioni hammustuse korral. Kuid pole v?himaidki t?endeid selle kohta, et m?ni v?imukandja, vaaraost k?lavanemani, oleks ?ldse m?elnud talupoegadele mingit arstiabi pakkuda. Kuigi niisugune argumentum ex silentio7 on m?istagi kaheldav ja n?rk, julgeme siiski v?ita, et selles suhtes ei v?etud t?esti midagi ette ning kui talupoeg j?i haigeks v?i temaga juhtus ?nnetus, pidi ta ise endaga toime tulema. V?ga t?en?oliselt lasi ta enamikul juhtudel lihtsalt loodusel teha oma t??d. Ta v?is ka kasutada tundmatu p?ritoluga traditsioonilisi ravimeetodeid, mida nagu t?nap?evalgi antakse p?lvest p?lve suuliselt edasi. Juhul, kui tal ?nnestus leida midagi, millega tasuda, v?is ta p??rduda kohaliku v?i r?ndravitseja poole. Nii ?ks kui teine vaatas k?igepealt oma ravimiraamatut ning seej?rel soovitas m??rida m?danevat haavandit traditsioonilise seguga k??mnetest ja kassi v?ljaheitest v?i juua kirjutaja uriinist ja h?rja sapist segatud jooki. Ravitseja kinnitas kergeusklikule talupojale (kellele, nagu ka t?nap?eva fellahile, meeldisid arsti ettekirjutused), et nende ravimite m?jusust on proovitud tuhandeid kordi.

Talupoja kannatusi ja vaevu annab l?hidalt edasi kirjavormis jutustus, mis koostati Uue riigi l?pus, umbes aastal 1100 eKr. Selles on juttu ametist tagandatud Heliopolise preestri Wermai seiklustest ja elu keerdk?ikudest. Preester ise on aga samal ajal nii jutustuse autor kui ka selle kangelane. P?rast ametist tagandamist ja linnast pagendamist r?ndab Wermai m??da maad ringi. Viimaks asub ta elama Niiluse l??nekaldal suures oaasis asuvasse vaesesse k?lla, kus teenib elatist p?llumehena: tema maat?kk on k?rbe serval ning on pooleldi muld ja pooleldi liiv. Koha valitsejaks on j?hker ?levaataja (omdah ehk t?nap?eva Egiptuses k?lavanem) ja tema julmad k?silased. Kohalikud talupojad elavad rasket ja haletsusv??rset elu, paljud neist n?lgivad. Jutustuse autor pole ise kuu aega ?htegi viljatera n?inud. Kes iganes p??rdub ?levaataja poole m?ne palvega, see aetakse kohe minema; kes aga julgeb kaevata, seda p??avad ?lema k?silased meelituste ja keelitustega vaigistada. ?levaataja ise ei k?hkle andmast kaebuste l?petamiseks t?hje lubadusi. Rahvale on peale sunnitud k?ikv?imalikud piirangud. Natuuras makstav palk on v?ike. Samas ?ritavad v?imukandjad talupoegadest veelgi rohkem v?lja pressida, jagades neile liig v?ikesi viljaportsjoneid ning makstes neile palka valem??tude j?rgi. Wermai jutustab m??dust, mis oli silman?htavalt „l?hem”: nimelt oli see tervelt kolmandiku v?rra v?iksem, kui oleks pidanud.

Maksud on v?ljakannatamatud ning need, kes ei suuda oma osa tasuda, heidetakse vanglasse. Ka Wermai on h?das, sest maksud on liiga k?rged ja tal ei ?nnestu neid ?igeks ajaks kokku saada. Kurikaval ?levaataja kaebab Wermai kohalikku kohtusse ning s??distab teda maksude tasumisega viivitamises. Olukord muutub lootusetult halvaks ning ahastuses katkestavad talupojad saagikoristuse, h?lgavad isegi parimad p?llumaad ja p?genevad. K?lavanem on v?imetu, ta ei saa midagi teha p?genike kinnipidamiseks ning „m?ssajate” taas adra taha sundimiseks.

V?imalik, et aeg-ajalt tekkisidki sotsiaalsete rahutuste perioodid, mil alaliselt r?hutud ja t?rjutud, puudustkannatav t??liskond ei suutnud enam viletsust v?lja kannatada ning valas oma tundeid v?lja v?givallatsedes, r??vides, laastates maad ning p??rates vaeste ja rikaste elukorralduse pahupidi:

Vaata, Niilus ujutab ?le, aga keegi ei k?nna sellep?rast,

iga?ks ?tleb: „Me ei tea, mis riigis on juhtunud.”

Vaata, s?dametes on v?givald ja taud laastab maad,

k?ikjal voolab veri ja valitseb surm.

Varatu on n??d rikas;

see, kellel polnud sandaale, on n??d varakas.

?likud h?daldavad, vaesed aga r??mustavad.

Sellel, kellel polnud h?rjarakendit, on n??d terve kari.

Iga linn ?tleb: „Tulge, vabastame end oma valitsejatest.”

Vaata, iga?ks on kaotanud juukseid

ja v?imukandjat ei saa enam vaesest eristada.

Kui see kirjeldus pole puhtalt kirjanduslik v?ljam?eldis, nagu on arvatud, siis on igati p?hjust oletada, et talupojad ?hinesid ?ldise ?lest?usuga ning jagasid ?hist saatust m?ssajatega. Oli kuidas oli, kuid niisugused pursked (kui neid ?ldse esines) v?isid olla sama kasutud kui lootusetud j?upingutused, mida teeb ?lek?rrest haarav uppuja. Neil polnud mingit tagaj?rge. Pikemas perspektiivis s?ilis status quo ante8 muutumatuna koos k?igi alaliste probleemidega ning talupojad elasid sama haletsusv??rset elu edasi.

Lakkamatu raske t??, n?ljapajuk, puudus, viletsus, n?lg, kroonilised haigused, ebatervislikud elutingimused, j?hkrad isandad, r?nk maksukoorem – need kurvad t?siasjad, mis saatsid talupoega h?llist hauani, olid juba ?ksikultki piisavalt rasked. K?ik kokku r?husid need aga talupoja keha ja hinge niiv?rd, et muutsid ta otsekui ikke all ?gavaks h?rjaks, kes on alistunud, kannatlik, arglik ja tuim. Talupojad m?istsid, et elluj??miseks peavad nad v?itlema ja tegema rasket t??d ning kannatasid. Niisugune oli nende saatus, paremat nad ei tundnud. V?ljaspool seda t?elisust ei olnud neil mingeid v?ljavaateid ja nad ei otsinudki neid. Kui keegi olekski seda teinud, oleks ta jooksnud peaga vastu seina.

Kuna talupoegadele maksti t?? eest n?ljapalka, polnud neil kunagi vahendeid ega v?imalust oma olukorda parandada v?i paremaid teenimisv?imalusi leida. Elu ilma lootuseta paremale tulevikule, aheldatud eluks ajaks ?hiskonnaredeli k?ige alamale astmele – niisugused olid talupoegade piinarikka eksistentsi traagilised raamid. Kuid kas nad ise n?gid seda niimoodi? Talupojana s?ndinu oli m??ratud talupojaks j??ma ning selleks ta oma elup?evade l?puni j?igi: n?ljast poolsurnud alandlikuks orjaks, isikliku tahteta k?sualuseks, keda v?is siia-sinna l?kata ning isegi peksta. Talupoeg oli k?igi poolt p?latud elusolend, kellele keegi kaasa ei tundnud.