PRESIDENT TEEB RAHVALE AJALUGU

16. mail 1995 oli Riigikogu sunnitud tegema t?ienduse teenetem?rkide seadusse. N??dsest on meil siis Maarjamaa Risti orden, mida president Mere meelest oli ilmtingimata vaja president Ahtisaarile kinkida. Pean tunnistama, et sellise tembuga ?llatas meie president vist m?ndki inimest, kes arvasid end teda ja tema vigureid tundvat.

Presidendi paternalistlikud k?itumisjooned n?ikse viimasel ajal s?venevat. Pool h?da on see, et ta k?itub Riigikoguga nagu tsaariaegne klassidaam oma klassiga. Teine ja suurem pool h?da on minu meelest selle otsuse ja Maarjamaa Risti t?henduses. Selles ei ole eesti rahvas sugugi ?ksmeelel.

Eestit v?ib Maarjamaaks nimetada poeetiliselt, nagu on n?iteks teinud Henrik Visnapuu. Maarjamaa Risti ordeni kehtestamine ja v??rriigi riigipeadele andmine on aga poliitiline akt. Mis poliitiline t?hendus on siis v?rrandil „Eesti = Maarjamaa”? Neile paljudele eestlastele, kelle kujutluses see, mis toimus siin XIII sajandi alguses, on meie esivanemate alistamine ja kristlasteks muutmine risti ja m??gaga, m?jub presidendi akt m?nitusena. Nad k?sivad ka, kas oleme n??d ainus rahvas maailmas, kes ordeniga t?histab oma alistamist.

Mehhikos oleks Cort?si ja Prantsusmaal Caesari orden m?eldamatu. Kas tasub ?he aum?rgi p?rast t?esti rahvast isekeskis t?lli ajada? Igatahes m?jub ta solidaarsusavaldusena militantsele kristlusele (millest katoliku kirikki on lahti ?elnud) ja Rooma v?imup?rgimusele, mis tipnes katsega allutada oma v?imule Ida-alad. 1202 kuulutab paavst Innocentius III v?lja ristis?ja „Maarjamaa” paganate vastu, toetudes Saksa linnade ja r??tlite ekspansionismile (Drang nach Osten).

Ristis?da „Maarjamaal” oli r?nnak p?hjatiival. L?unatiival k?is ristis?da ammu. 1204 vallutati Konstantinoopol. Baltikum ei olnud Roomale ja Saksa ordule omaette eesm?rk. Meid oli vaja sillapeaks: r?nnak pidi j?tkuma Ida suunas, eesm?rgiga tuua ?igeusust ?igesse usku Pihkva ja Novgorodi venelased ja t?uudid. Mitmel p?hjusel Drang nach Osten takerdus Eesti piiridel.

Vahest on siin teeneid ka vanade eestlaste visal vastupanul ristis?dijatele. Mitu p?lve on see muistseks vabadusv?itluseks kutsutud visa vastupanu olnud osa meie rahvuslikust m??dist. N??d annab president Meri meile selgelt m?ista: ajad on muutunud, meil on n??d targem senise rahvusliku m??di asemele v?i selle k?rvale panna euro-m??t. On vaja n?idata, et Eesti kuulub Euroopasse juba XIII sajandist, kui vanad eestlased ristiti Rooma usku koos oma Maaemaga.

See Rooma usk koos Rooma ?igusega andis aluse meie eurooplusele. Vahest oleks aeg unustada salakavala (perfidissimus eorum) Lembitu s?ge vastupanu sakslastele, Tartu piiramine ja v?ike genotsiid („Saaremaa paganarahvale armu nad ei saa anda..”) Muhus 1227? Mis on see k?ik selle k?rval, et sakslased, taanlased ja Rooma j?udsid meid enne venelasi oma r?ppe haarata?

Selline on rahvuslik euro-m??t, mida viimasel ajal eestlastele on taas pakkuma hakatud. Eelmine kord oli Saksa okupatsiooni ajal, kui hakati looma pilti eestlastest, kes koos sakslastega seisid vapralt siin Idamere kindlustatud sopis, t?rjudes tagasi venelaste ja teiste asiaatide r?nnakuid Euroopa ja tema kultuuri vastu.

Nii on Maarjamaa Rist euro-orden ja kannab endaga esto-euro-m??ti. Ju meie presidendi meelest aeg seda n?uab, nagu kord varem aeg n?udis m??ti eestlastest, kes olid L??nemere p?ha rahvas ja austasid seapeaga lohet. See aeg on aga m??das – seapeaga lohe ei sobiks euro-ordenile.

Kui j?tame k?rvale m??did ja Eesti ajaloo eestlaste jaoks, mis v??ramaa riigimehi ei pruugi huvitada, j??b ometi pragmaatika. Mida selline Maarjamaa Rist neile riigipeadele t?hendab, kuidas nad selle vastu v?tavad? Mul on tunne, et rist on s?ndinud paarsada aastat liiga hilja. Ta on selgelt, lausa v?ljakutsuvalt katoliiklik, otsekui oleks ta kavandatud baroki ja vastureformatsiooni aja Hispaanias v?i Poola v?imu all oleval Liivimaal.

Ma ei tea, kui mugav oleks Maarja monogrammiga ketti kanda luterlastest, kalvinistidest v?i baptistidest riigipeadel. Muidugi on nad kasvatatud inimesed ja t?navad au eest. Usun aga, et nad p?rivad hiljem oma n?unikelt aru, kumb siis ikkagi oli katoliiklik maa – Leedu v?i Eesti.

Ent maailmas on ka muslimitest, hinduistidest ja ateistidest riigip?id. Viimase kahega ei ole ehk suuremaid probleeme – hindudele on k?ik usud ja jumalad ?kssama, ja kas v?i hiina kommunistid on niipalju konfutsiaanid, et suhtuda jumalatesse ja vaimudesse aupaklikult, kuid hoida neist eemale. T?sisem probleem on muslimitega.

Usun, et Maarjamaa Risti oleks kohatu annetada n?iteks S??ria, Jordaania v?i T?rgi riigipeadele. L?his-Idas m?letatakse ristis?du h?sti ja suhtutakse neisse umbes nii nagu k?redamad eesti rahvuslasedki. Vahest oleks siis kaval reserveerida Maarjamaa Rist katoliiklastest riigipeadele, muslimitele aga pakkuda n?iteks Lembitu m??ka.

Kommentaariks k?lbaks, et XIII sajandil v?itlesime koos ristis?dijate vastu. Umbes sama kehtib ka venelaste ja teiste ortodokside (n?iteks kreeklaste) kohta, kel on omad m?lestused v?itlusest ristis?dijatega. Lembitu m??k k?lbaks neilegi. Nii et ehk oleks tark m?elda ette ka ajale, kui meil tuleb teha kummardusi araabia maadele ja (taas) Venemaale.

Kas ei tasuks juba ette teha valmis sobilikud ordenid ja sobilikud versioonid Eesti, Maarjamaa, Astlanda v?i t?uudide maa ajaloost, mis saaks k?iku lasta olenevalt sellest, kellega liidus oleme, kas Euraasiaga, Ida-Aasiaga v?i Ameerikaga, v?i kuidas Orwellil nende kolme suurriigi nimed olid?

Ma ei saa lahti tundest, et meie ajaloolasest presidendi suhtumine ajaloosse on orwellilik. Lennart Meri on kahtlemata teinud ajalugu, kuid ma ei ole kindel, kas ta peab tegema eesti rahvale sel kombel aja n?uete j?rgi uut ajalugu.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.