EESTI DEKOLONISEERIMINE

Seda v?ljendit tarvitati m?nev?rra ?heksak?mnendate aastate algul, kui m?ned aktivistid leidsid, et Eesti inkorporeerimist N?ukogude rahvaste vennalikku perre v?iks lugeda koloniseerimiseks ja siis ?RO kaudu taotleda dekoloniseerimist, eesk?tt siia tulnud kolonistide toimetamist tagasi suurele kodumaale. N??d on see algatus j??nud minevikku. Mis aga ei t?henda, et m?isteid „kolonialism”, „koloniseerimine” ja „dekoloniseerimine” Eesti kohta kasutada ei saaks. Laenates m?isteid ja m?tteid tuntud teoreetikutelt nagu Franz Fanon ja Edward Said, on seda n??d ka tehtud. Epp Annus vaatleb „Keeles ja Kirjanduses”, kuidas eestlased oma identiteeti luues t??pilise koloniaalrahva kombel ?htpidi kolonisaatoritega sarnaneda ja teistpidi neist erineda on p??dnud. M??rav on koloniseeritu vaimne s?ltuvus kolonisaatorist: nii t?hendab iseseisvumine allutatute p??du saada valitsejate sarnaseks. Enda v?rdlemine endiste ja praeguste isandatega on koloniseeritud rahvaste maailmapildis, nende diskursuses ?ks leitmotiive.

Kui selle pilguga vaadata eesti m?ttelugu, ei tule illustratsioonidest puudu. Neid leiab nii ?rkamisajast, XX aastasaja algusest kui t?nap?evast. Ikka on siinmail ?ks peamisi muresid, et ei olda – ei osata olla – nagu saksad, nagu eurooplased, nagu valged inimesed, nagu L??ne inimesed.

Meie koloniseerijad ei tulnud idast, vaid l??nest. N?ukogude v?im muutis meie hoiakuid v?he ja siiski suurema l??nemeelsuse suunas. L??ne tunnustus, mida riigil on vaja julgeoleku huvides, on ka vaimselt meile v?ga t?htis. Isegi omaenda koduseid asju hinnatakse sageli sellest aspektist: v?ib j??da mulje, et parandame oma teid, korraldame ?mber kooliharidust, looduskaitset v?i pangandust rohkem selleks, et see oleks nagu Euroopas, et eurooplased veenduksid Eesti kuulumises Euroopasse, kui selleks, et asjad oleks korras ja rahuldaks meie oma vajadusi. Meid huvitab rohkem, kuidas me L??nele paistame, kui see, mis me tegelikult oleme.

Koloniseerimine on saavutanud just seda, et eestlased, nagu paljud teised rahvad, on ?petatud oma teistsugusust h?benema, seda varjama v?i p??dma sellest lahti saada. L??ne kolonisatsioon istutas eestlastesse s?gava alav??rsustunde ja kahestumise, mis kestab t?nini. K?ige parem artikkel sellest p?rineb ajaloolaselt Paul Johansenilt ja on ilmunud eesti keeles 1989. aasta novembri „Loomingus”. Alguses, veel kaua p?rast muistseid iseseisvuss?du ja ?lest?use, see nii ei olnud: eestlased olid oma teistsugususest teadlikud, v?ib-olla ka uhked, ja p??dsid seda hoida ning kaitsta, nagu oli n?iteks paljude kristluse-eelsete usukommetega. Sellist rahvuslikku konservatiivsust soosis feodaalaja seisuslik s?steem, mis tegi talupoegadest eestlastel peaaegu v?imatuks saavutada paremat staatust. Kui vana seisukord m?ranes, tekkis ka eestlastel v?imalus endale nii isikutena kui rahvana uus roll leida. Seda pakkus romantiline filosoofia, mis hakkas n?gema rahvustes ja rahvuslikkuses v??rtust, vastupidi senistele arusaamadele, milles kultuurilisel pluralismil polnud kohta.

Uus roll eestlastele, l?tlastele, t?ehhidele ja teistele alandatud ja p?latud rahvastele s?ndis aga vanade klassitsistlike ja uute romantiliste arusaamade kompromissina. Euroopas oldi valmis matse ja barbareid paremate inimeste hulka lubama, kuid selleks pidid nad ?mber kasvama, saama tsiviliseerituks ja seda tsiviliseeritust ka muule maailmale demonstreerima. Mida eestlased, nagu nende naabrid, ka tegid. See t?hendas tegelikult varasema kultuuri ja keele p?hjalikku muutmist, loobumist paljust senisest ja uue omaksv?tmist. ?rkamisajal h??busid eestlaste hulgas tegelikult oma p?liskultuuri mitmed olulised osad nagu vana rahvalaul ja muinasusu s?ilmed. Viimane teadaolev ohverdamine „maajumalatele” oli Setumaal umbes sada aastat tagasi. ?rkamisajast peale on eesti kultuur olnud palju enam orienteeritud teistele, Euroopale, Ameerikale, kui omaenda minevikule. ?igupoolest on ainus asi, mis s?ilitab meie sidet esivanematega, eesti keel. Kuid ka seda sidet on p??tud ja p??takse katkestada keele „uuendamise” ja pideva korraldamisega, mis peaks eesti keele muutma euroopalikumaks.

Keelel ja muul kultuuril on mitu m??det, mitu funktsiooni. J?rjepidevuse, p?lvkondade sideme hoidmine on ?ks neist, v?ib-olla isegi mitte k?ige t?htsam. Kuid kui see m??de k?rvale j??b, kaotab kultuur tasakaalu ja kindluse. See, et eestlastel t?nini ei ole oma filosoofiat, v?ib olla ?ks selle kindlustunde puudumise m?rke, ent ka selle tulemus, et eesti keel on uuendatud ja korraldatud nii kaugeks oma loomulikust olekust, et temas ei saa enam vabalt ja loovalt m?elda; ta sobib pigem t?lkimiseks, v??raste m?tete ?mber?tlemiseks. Muidugi, maailmas on k?llalt kultuure, kus filosoofiat euroopalikus m?ttes ega vajadust tema j?rele pole olnud, n?iteks traditsiooniline juudi kultuur. Kuid sellised eestlased ilmselt olla ei taha, oma filosoofia loomiseks aga on puudu keelest ja julgusest.

Eesti kultuuri v?ib v?rrelda m?ne v?ga vana rahva omaga, kes on sidemed minevikuga s?ilitanud, olgu need hiinlased, jaapanlased v?i juudid. Nad k?ik on s?ilitanud palju muistset, olgu religioonis, keeles v?i kunstis, ei ole seda k?ike uue vastu vahetanud. K?igi kolme rahva edusammud meie aja maailmas panevad k?sima, kas ei anna kinnihoidmine minevikust kultuurile- rahvale ka j?udu ja oskust oleviku ja tulevikuga hakkama saada.

Muidugi ei ole k?ik hiinlased, jaapanlased ja juudid traditsionalistid – viimased on igal pool v?hemuses. Kuid ilmselt on traditsionalistidel normaalses kultuuris oluline koht. Hiina kultuur oleks puudulik, kui seal poleks neid „lii-ste”, kes p??avad elada konfutsianistlike normide j?rgi. Jaapani kultuur oleks puudulik ilma vanameelsete ?intoistideta, kes hoiavad aus vana loodusreligiooni, jaapani oma maausku. Juudi kultuur oleks puudulik ilma mustades kuubedes ja kaabudes ultraortodoksideta, kes jonnakalt s?ilitavad talmudistlikud arusaamad ja seavad oma elu kolm tuhat aastat vana tabudes?steemi j?rgi. Osa neist suhtub jahedalt, vahel isegi vaenulikult juudiriiki Iisraeli. Ja ometi on New Yorgis nende k?es arvestatav osa elektroonika?rist…

Kui seda paralleeli edasi arendada, siis v?iks v?ita, et eesti kultuur vajaks oma ultraortodokse, neid, kes elustavad muistse maausu, kutsuvad tagasi minema aetud maajumalad, kummardavad p?hi puid ja allikaid, kasutavad vana murdekeelt, ei pea praegust Eestit oma riigiks, teretavad metsa ja keelduvad n?iteks Coca-Cola’st, s?iduautost, telekast, ja Eurovisiooni laulude kuulamise asemel laulavad ise vanu regilaule. Selliste ekstremistide olemasolu oleks m?rk, et eestlased on oma alav??rsustundest kolonisaatorite ees ?le saanud. Nende puudumine aga t?hendab vist seda, et oleme ikka koloniseeritud rahvas.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.