LINN, AGUL JA KÜLA

Vanu ajakirju lehitsedes leidsin 1992. aasta Дружба народoв’ist Mihhail Globat?ovi kirjutise, kus ta – toetudes muuhulgas Mao Zedongile – leiab, et maailm jaguneb praegusel ajal kolmeks. K?igepealt „linn” – arenenud maad, p?hiliselt L??s. Siis „k?la” – piirkonnad, kus traditsiooniline elulaad on s?ilinud, n?iteks m?nel pool Aafrikas, Indias v?i Hiinas. Kolmandaks „agul” v?i slum, kus elavad inimesed, kes on lahkunud k?last, aga ei ole veel saanud linlasteks. See kolmikjaotus kehtib nii inimr?hmade, rahvaste kui riikide kohta.

Kuhu kuulume meie? Ilmselt agulisse, oleme agulirahvas.

Agulirahvas elab kahe ilma vahel: ta tuleb k?last ja tahab p??seda linna. V?i eesti moodi ?eldes – oli mats ja tahab saada saksaks. Vanemal ajal ei tahetud eestlasi k?last v?lja lasta, saksad leidsid, et nad peavad j??ma talurahvaks. Kui see enam v?imalik ei olnud, p??ti eestlasi hoida agulis, p?ris linna neid ei tahetud.

Kui eestlased sakste ja tsaari v?imust lahti said ja oma riigi l?id, muutus olukord. Eestlased p??sesid k?laja agulirahva sundstaatusest ning neile avanes v?imalus saada linlasteks. See oli kergem eesti haritlastele ja kodanlastele, hoopis raskem aga kogu rahvale.

Eesti soost Tallinna pursuid v?isid tunda end samav??rsetena Tallinna sakstega, vaevalt aga Pariisi v?i Londoni parema rahvaga. Paremate rahvaste ja riikidega pidi aga konkureerima kogu Eesti rahvas ja riik. Kuidas me sellest konkurentsist v?lja tulime? Ilmselt keskmiselt, mitte k?ige halvemini ega k?ige paremini.

L??ne-eurooplased n?gid eestlastes k?igepealt sanitaarkordoni valvureid, L??ne kaitsjaid bol?evistliku barbaarsuse eest, mis oli nende meelest igal juhul hullem kui Vahe-Euroopa riikidebarbaarsus. Viimaste hulgas j?ttis Eesti kahtlemata ?sna m??duka mulje, olles ligemal Poolale kui kuningriigiks t?usnud Albaaniale v?i marurahvuslik-totalitaarsetele Rumeeniale ja Ungarile.

Kahe s?ja vaheline Eesti elas praeguse ajaga v?rreldes omaette elu ja suurem osa eestlastest muu maailmaga eriti kokku ei puutunud. Nii ei l?inud asunikule, ?petajale ja v?rtspoodnikule korda, mis Eestist ja eestlastest maailmas arvatakse. Nemad r?gasid t??d teha ja nende t?? viis Eestit mitu sammu nooreestlaste suure eesm?rgi – Euroopa, siinsetes terminites „linna” – poole. Sellest oli kindlasti kasu, see andis noorele natsioonile vajalikku rahu, v?imaluse ise oma asju korraldada, katsetades ja eksides. Ja ega see k?ige hullemini v?lja tulnudki.

Viisk?mmend aastat okupatsioone ja anneksioone peatas selle arengu ja l?i ?pris kummalise olukorra. Senine suhteline isolatsioon muutus peaaegu absoluutseks. Eesti l?igati ?ra sellest Linnast, kuhu ta p??dis, ja sunniti elama hoopis teistsugust elu talle vastumeelses „vennasrahvaste” seltskonnas.

Asi ei olnud siiski nii hull, kui oleks v?inud arvata. L??ne linnast ?ra l?igatud Eesti ei saanud end enam sellega v?rrelda ja v?is elada oma m??dis, mille j?rgi ta oligi osa sellest Linnast, Euroopa laps, kelle kuri idabarbar kidnappas. Kurja barbari enda suhtumine r??vitusse oli tegelikult kaksipidine, ambivalentne.

?helt poolt eestlasi vihati ja ei usaldatud, kuna nad kuulusid teise kultuuri. Teiselt poolt neid aga imetleti ja neist ?piti: Eesti oli совеmcкaя зaгpaница, niisiis langes meile natuke L??ne aupaistet, olime parema puudusel Venemaa l??nlastele eeskuju. See m?ngis tugevasti meie kasuks „laulva revolutsiooni” ja iseseisvumise ajal, kui Eesti ja Leedu trikolooridel oli Moskva vabameelsete hulgas veel aupaistet. Meie olime „hiir, kes m?irgas” ja Eesti suver??nsusdeklaratsioon olevat Viktor Alksnise meelest vallandanud ?htse ja v?geva liidu lagunemise.

Nii oleks eestlastel ja teistel baltlastel olnud kaks v?imalust. Esiteks j??da mingisse ?hendusse endiste vennasrahvastega. Teiseks lahkuda, sulgedes enda j?rel ukse. Eestlased-l?tlased-leedulased oleks v?inud v?tta endale SR?-s umbes sellise rolli, nagu Vene impeeriumis oli baltisakslastel, kasutades Ida vabameelsete hulgas kogutud poliitilist kapitali nii oma olude parandamiseks kui endise impeeriumi ?mberkorraldamiseks. Sellega oleksime v?inud saada ka sama k?rge staatuse, olla SR? eliit.

Sellest aust baltlased aga keeldusid. NSV Liit ja tema ?igusj?rglased on meie meelest k?la ja me soovisime katkestada nendega igasugused suhted, niipalju kui v?imalik. Me ei arvanud, et parem olla k?las esimene kui linnas teine. Meie meelest oli meid sunnitud matsideks, k?laelanikeks, ja n??d ?ritame teha suurt h?pet linna poole. Tegelikult ei olnud me k?larahvas Liidus ega saa linnarahvaks ka n??d, Euroopa ja NATO-ga integreerudes. Olime ja oleme agulirahvas, kuigi t?epoolest agulirahvas, kes l?ks ajalukku.

Agulirahva ps?hholoogiat iseloomustab nende peamine eesm?rk – saada linlasteks. See m??rab ka muu. Aguliinimesel ei lase tema suur eesm?rk alati valida vahendeid: agulis loeb raha rohkem kui see, kuidas raha saadud. Agulis tuleb ka n?idata end linlasena: k?ia linna moodi riides ja suhtuda sallimatult k?lainimestesse, matsidesse. See, mida aguliinimene matsis vihkab, on tema enda l?himinevik, tema p?ritolu, niidid, mis teda seovad k?laga. Ta kardab, et need niidid v?ivad ta k?lasse tagasi kiskuda, ja p??ab neid katki l?igata.

Olin algul jahmunud, kui kogesin, kui j?hkralt paljud eestlased suhtusid siiasaabunud Aasia (kurdi, afgaani) pagulastesse. Hiljem taipasin, et taotleti tegelikult sedasama – enda lahtil?ikamist K?last, see on Venemaast, Aasiast, sellest, mis meile tundub igatsetud Linna vastandina.

Tajume tegelikult, et oleme ise liiga samasugused nagu kurdid –allasurutud v?ikerahvas, kellest keegi ei hooli. Me ei taha seda n?ha, ei taha seda teada, ei taha tunnistada, et meil pole tegelikult iseseisvuseks rohkem ?igust kui kurdidel ja meile on selle andnud vaid pime juhus. Meil on lihtsam m?elda, et oleme eurooplased, oskame teha „valge mehe kombel” t??d, mitte nagu igasugused venelased, neegrid v?i pilusilmad. Tahaksime end ja teisi veenda, et oleme erilised, oleme l?binisti l??nelikud, linlikud ja valged. Ja seda on ehk suhteliselt kerge teha nii, nagu tegime – m?nitades kodutuid ja kaitsetuid pagulasi. Tahaksime ehk samal kombel eitada oma sidemeid Venemaaga, Vene k?laga, aga ei julge. Venelased on liiga tugevad, nii peame leidma neile aseaine. Nii oleme leidnud kurdid.

Ning huvitav on, et kurdi p?genike saatuses kordub eesti p?genike ja represseeritute saatus. Vanglad, tapid, vangivagunid, tagasisaatmised, logud laevukesed, mis ei tohikski inimesi vedada, aga ometi saabuvad, tuupi p?genikke t?is, Gotlandile v?i Suomenlinna. K?ik kordub, otsekui tahaksime saada neist, kellest ei hoolitud, nendeks, kes ise v?ivad olla hoolimatud.

Aguliinimene on tegelikult traagiliselt ?ksi. K?last, k?lakogukonnast, oma matsiminevikust ja matsisugulastest on ta lahti ?elnud, linnas tal aga sugulasi ei ole. K?la ta ei taha m?ista, linna ei oska m?ista. Linnas n?eb aguliinimene tegelikult vaid suuremat, toredamat, rikkamat agulit.

Linlikkus j??b talle v??raks, ta oskab seda vaid imetleda v?i siis oma agulikombel p?lastada kui sakste veidrust. Linlaste humanism tundub agulis kohatu, rumal ja ohtlik. Me usume, et meie teame linnasakstest paremini, mis on humanismi, heategevuse ja halastuse ?ige m??t. Selle teadmisega me teeme t??d ja n?eme vaeva, usus, et nii tuleb kord ja j?ukus majja.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.