OLLA EUROOPLASED, SAADA INDIAANLASTEKS

Olen viimase kuu tegelnud peamiselt vanade hiina tekstidega, mis on ehk aidand selgineda m?nel arusaamal. Hiina traditsioonilise m?tlemise aluseid on usk looduse ja inimese tasakaalu. Kaks ?rgj?udu – naiselik-varjuline yin ja mehelik-valge yang – on igal pool, igas asjas; nii on k?ik olemasolev mitmene, sisaldab v?hemalt kaht alget, mida kuidagiviisi ?ksteisele taandada ei saa.

Sellele on ?htaegu kurb ja kosutav m?elda meie maailmas, mida turuj?ud muudavad ikka ?htsemaks ja ?hen?olisemaks, nimetatagu seda globaliseerumiseks, amerikaniseerumiseks v?i lihtsalt progressiks. Tavaline m?tteskeem kinnitab, et maailmas on praegu kaks suunda – v?idukas globaliseerumine ja h??buma m??ratud natsionalism.

Umbes sama p??ti meile paarik?mne aasta eest selgeks teha N?ukogude Liidus: n?ukogude kultuur pidi olema midagi internatsionalistlikku, rahvusraamidest ?leulatuvat. Tegelikkuses pole kumbki – ei toonane valdavalt venekeelne n?ukogude kultuur ega praegune valdavalt ingliskeelne globaalkultuur – p?him?tteliselt teistsugused kui senised rahvuskultuurid. Globaliseerumine t?hendab ikka ?he kultuuri v?i kultuurkonna v?itu teiste ?le ning nende h?vitamist ja k?rvalet?rjumist.

Pilt on sarnane sellega, mis kunagi s?ndis Rooma impeeriumis. Vallutatud aladel kadusid keeled, religioonid ja kultuurid, kunst ja arhitektuur on t??tult ?hen?oline igal pool K?lnist Kartaagoni ja Palmyrast Heraklese sammasteni. Rooma v?ttis ?le kreeka kultuuri ja arhitektuuri ning paljundas, kloonis seda l?pmatult, toomata juurde kuigipalju uut. Kui paneme v?rdusm?rgid Rooma = USA, ja Kreeka ja muud impeeriumi idaalad = Euroopa, saame p?ris head paralleelid mineviku ja t?nap?eva vahel. Nagu rooma kultuur oli hellenistlik, on ameerika kultuur euroopalik; Ameerika on Euroopa imperialismi l??girusikas, mis omal kombel j?tkab Euroopa kolonisaatorite ja misjon?ride t??d. Euroameerika kultuuriimperialism p??ab h?vitada k?ik s?gavamalt teistsuguse, teised m?tteviisid, teised religioonid. See on globaliseerumise kultuuriline pool, mida globaliseeruv majandus – Time-Warner, Microsoft, Walt Disney ja teised – t?husalt toetavad k?sik?es evangeelsete misjon?ridega.

Vaadates seda traditsioonilise hiina m?tlemise seisukohalt, v?ime ?elda, et euroameerika imperialism taotleb tasakaalu, harmoonia (he) asemel ?htsust, samasust (tong). Tahetakse ?he kultuuri t?ielikku v?itu. See on kultuur, milles muidugi on oma huvitavaid variatsioone ja dialekte, nagu oli omal ajal ka romaniseeritud Euroopas, kuid milles pole kohta p?ris erinevale, teistsugusele, s?vastruktuurilt omap?rasele.

T?nini v?idukana p?sinud l??nemaailma kultuur esindab kindlalt ja ?sna ?hek?lgselt yang-poolust, on mehelik, aktiivne, tahab valitseda, piiritleda ja m??ratleda. Teistsugust, seda, mis tema yang-raamidesse ei mahu, p??ab ta h?vitada, assimileerida, koloniseerida, ?mber struktureerida, muuta laulupeolikuks, meelelahutuslikuks.

L??ne kolonialism on ka leidnud v?imalused, kuidas sundida rahvaid ise oma kultuuri h?benema ja h?vitama. Nii on praegugi Eestis, kus minu meelest j?tkub protsess, mis algas kaheksasada aastat tagasi, ainult et n??d on selle l?biviijad juba p?rismaalased ise. N??d ollakse Eestis valmis ajalugugi poliitiliste prioriteetide j?rgi, sakslastele vastuv?etava ja huvitavana, ?mber kirjutama, kuigi on k?llalt saksa haritlasi, kes ootaksid meilt hoopis midagi muud.

Samasugused protsessid toimuvad praegu igal pool maailmas. N?ib, et n??d v?idutseb euroameerika kultuuriimperialism t?ielikult ja l?plikult. Ent vana hiina tarkus sunnib sellise l?ppj?reldusega ettevaatlik olema. Mis on ??rmuseni j?udnud, tugev ja kange, on l?hedal langusele; suured v?idud toovad ligemale kaotuse. Mehelik, agressiivne-aktiivne yang ei saa teist poolust, naiselikku yin’i, h?vitada, nagu parem ei saa h?vitada vasemat v?i ?lemine alumist. Yin’i aeg on tulemas, on ehk ligemal, kui oskame arvata. See t?hendaks aga, et vana hiina tarkuse, ent ka soome-ugri metsa- ja talupojatarkuse aeg on veel ees. N??d Oskar Looritsat ?le lugedes leian, et k?igele oma k?remeelsusele vaatamata on tal v?ga paljus ?igus. Soome-ugri mentaliteet erines ja erineb praegugi euroameerika omast; v?rreldes eurooplastega on soomeugrilased, isegi v?ga euroopastunud eestlased, soomlased ja ungarlased palju rohkem yin-rahvad. Seega esindavad nad praeguse yang-Euroopaga v?rreldes teist poolust, teist, naiselikumat, allaheitlikumat, loodus- ja metsal?hedasemat poolust, mille Euro-Ameerika on unustanud ja k?rvale t?rjunud.

See omaenda teise poole k?rvalet?rjumine on ?ks praeguse ?kokriisi ja kultuurikriisi p?hjuseid. Euroopa ja muu maailma vaimutervise ja tuleviku huvides peaks algama praegusele soome-ugri kultuuri h?benemisele ja h??bumisele vastupidine protsess: seeasemel, et oma minevik ja ajalugu maha salata, on meie missioon seda Euro-Ameerikale tutvustada. Mis t?hendab tegelikult talle tema enda kaotatud ja unustatud teise poole, teistsuguse, ?rgsema, pehmema ja avatuma euroopluse meeldetuletamist. See Euroopa teine pool ei kao kunagi; mida enam me ta oma kultuurist ja teadvusest v?lja t?rjume, seda enam hakkab ta meid kummitama, seda v?givaldsema ja pimedama vormi see kummitamine v?tab. Nii on soomeugrilaste missioon Euroopas umbes sama mis p?lisameeriklastel, indiaanlastel Ameerikas – olla meeldetuletus ja meeldetuletajad. Nii on eestlastel, soomlastel ja teistel praegu pigem vaja saada „indiaanlasteks” kui „eurooplasteks”. V?iks ?elda ka, et praegune Euroopa on kultuuriliselt nii tasakaalust v?ljas, et ta ei ole enam p?ris Euroopa. Meie v?iksime tal aidata taas rohkem Euroopaks saada. Kas soomeugrilastel on selleks j?udu? Vana hiina tarkus ?tleb, et n?rk ja pehme v?idab tugeva ja k?va.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.