KAS EESTI RAHVAS ON IGAVENE ÕPIPOISS?

Omal ajal r??giti palju eestlaste seitsmesaja-aastasest orjap?lvest. N??d ei ole sedasi r??kida enam poliitiliselt korrektne. Poliitiliselt korrektne on r??kida eestlaste seitsmesaja aasta tagusest integreerumisest Euroopaga.

Selle integreerumise detailidest on targem vaikida. Lembitud, Tabelinused, muhulased ja tartlased, kes integreerijate poolt viimseni maha tapeti, on surnud ja vaikivad samuti.

Tegelikult on selline uutmoodi poliitiliselt korrektne ajaloo ?mberseletamine ise hea n?ide sellest, et eesti rahvas on seitsesada ja n??d varsti kaheksasada aastat olnud mitmesuguste tulnukate ?pipoiss. ?le seitsmesaja aasta on meile p?he tambitud, et oleme rumalad, ropud ja laisad, meie kombed metsikud, meie usk ebajumalakummardamine, meie laulud koledad ja meie keel vilets.

Alguses tulid meid ?petama saksad – misjon?rid, kerjusmungad, ristir??tlid ja teised kultuuritoojad. Kui eestlased olid pakutud ristiusu hea v?i kurjaga, t?emeeli v?i silmakirjaks vastu v?tnud, tulid uued saksad ja hakkasid selgeks tegema, et see ristiusk on vale, on hullem kui paganausk, ja rahvas peab nendelt vastu v?tma puhastatud ja parandatud usu. Kui rahvas oli Luteruse usu omaks v?tnud, teadis katekismust ja oskas lauluraamatust laulda, tulid veel ?hed usukuulutajad, kes tegid rahvale selgeks, et sakste usk ei ole nii hea kui keisri usk – kui rahvas tahab h?sti elada, tuleb tal sakste usk keisri usu vastu vahetada. Osa rahvast seda ka tegi, osa j?i uue vana usu juurde.

Vahepeal oli rahvas v?tnud kuulda ka muid ?petusi, oli vanad kombed, riided ja laulud maha j?tnud, ja p??dis elada, riides k?ia ja isegi r??kida saksa moodi. Kui oli peaaegu lepitud m?ttega, et saksaks ja kadakasaksaks hakkamisele ei ole alternatiivi, tulid ?hed peaaegu-saksad, kes seletasid, et maarahvas peab hakkama hoopis eestlasteks – see t?hendab, peaaegu saksteks, ainult et ilma saksa keeleta: eestlased peavad kandma saksa riideid, laulma saksa laule, m?ngima saksa teatrit, aga eesti keeles. Rahvas v?ttis neid peaaegusaksu kuulda ja hakkas eestlasteks, hakkas k?ima saksa riietes, m?ngima saksa teatrit ja laulma eesti keeles saksa laule.

Kui see oli enam-v?hem korda l?inud, tuldi j?lle ja tehti rahvale selgeks, et saksa keel ja saksa moodi eesti keel pole suurt v??rt, tuleb hoopis hakata ?ppima vene keelt ja ?ppida vene moodi elama. Rahval polnud alternatiivi, hakatigi vene koolis ?ppima, ja kui vene keel k?es, mindi Venemaale t??le.

Endist saksa moodi eesti keelt ja eestikeelseid saksa laule ei j?utud aga veel ?ra unustada, kui tulid uued ?petajad. Need hakkasid rahvale r??kima, et n??d on aeg muutunud – eestlane v?ib k?ll olla, aga peab eurooplaseks saama, euroopa moodi saks olema. Selleks, et eurooplase moodi saks-eestlane olla, pidi ?ppima prantsuse ja inglise keelt ja eesti keelt nende j?rgi ?mber tegema.

Siis kukkus keisririik kokku ja eestlased said oma riigi. Selles riigis hakatigi suure hooga euroopa moodi eestlasteks ?ppima. Kahek?mne aastaga ?piti see euroopa moodi eestlane-olemine p?ris ?ra, linnasaksad oskasid juba prantsuse keeles „tere” ja „head aega” ?elda ja maainimesed inglise ja prantsuse maitse j?rgi v?id teha ja seakintsu suitsutada.

Siis aga kukkus oma riik kokku ja ?ksteise j?rel tulid v?ga kurjad ?petajad: ?hed seletasid, et euroopa v?rk ei k?lba, see on puha kodanlik, ja n??d tuleb ?ppida elama uutmoodi, nagu suur vene rahvas on ?ppinud. Kes seda kuulda ei tahtnud, l??di maha v?i viidi kaugele k?lmale maale.

Siis tuli s?da ja tulid teised ?petajad, kes ?tlesid, et esimesed ?petajad olid lurjused nagu k?ik, kes pole eurooplased; et eestlased peavad ikkagi saksad olema, ja k?ik, kes saksaks ei k?lba, juudid, mustlased ja punased, tuleb maha l??a. J?utigi juudid, mustlased ja punased maha l??a, kui endised kurjad ?petajad tulid tagasi ja l?id maha need, kes nende omi olid maha l??nud.

Muist rahvast p?genes ?le mere, muist viidi k?lmale maale, kus neid sai paremini ?petada, mis on hea, mis halb. Rahvale hakkas see uus ja kuri katekismus halvasti k?lge, aga hirmuga tegid k?ik n?o, et on selle ?ra ?ppinud, hakkasid t?emeeli v?i silmakirjaks n?ukogude inimesteks.

L?ks aega mis l?ks, ka uus riik oma katekismusega kukkus kokku ja rahvas sai tagasi selle, mida ta oli ?ppinud kutsuma oma eesti riigiks. Niipea kui riik oli k?es, ilmusid k?ll omalt maalt, k?ll v??ralt maalt v?lja uued ?petajad, misjon?rid, kerjusmungad ja teised, ja hakkasid j?lle rahvast ?petama, kuidas oma riigis peab olema, elama, mida peab s??ma, jooma, selga panema, mis laule laulma ja kuidas eesti keelt r??kima.

Nii palju ?petajaid ja oma kauba pakkujaid ei ole siinmaal kunagi varem olnud ja rahvas on p?ris segaduses, ei tea, keda uskuda, kuidas olla, elada, mida s??a, juua, selga panna, mis laule laulda ja kuidas eesti keelt r??kida.

?petajad seletavad, et rahvas on vahepeal hukka l?ind, et nad pole enam ?iged eurooplased ega eestlasedki mitte, vaid koledad Homo soveticus’ed. Homo soveticus on midagi Nukitsamehe taolist – suure k??rimise, manitsemise ja kasvatamisega v?ib noorematest asja saada, vanemad aga on lootusetu juhtum, nendele on soveti v?rk nii k?lge hakanud, et seda ei k??ri mingi v?ega maha.

Nii tulebki noorematest uus rahvas kasvatada, ja nagu kord juba olema pidi, peavad nemad ?ppima eurooplasteks, euroopa moodi sakslasteks ehk l?hidalt eurosaksteks. Sellele ei ole alternatiivi ja seep?rast tuleb k?ik varasemad ?petamised ja ?ppimised unustada, riided, laulud, keel ja ajalugu euroopa moodi ?mber teha.

Paari p?eva eest sattusin Soome Kirjanduse Seltsi ajakirjast Hiidenkivi lugema etnograafiaprofessor Matti Sarmela artiklit, kus Sarmela kirjutab soomlaste, eestlaste ja teiste soomeugrilaste kohta: „Me kuulume seega Euroopa algasukate hulka, kes elasid siin mandril juba j??ajal. Me oleme P?hjala metsade ja soode ?koajalugu, mereranniku, j?e??rsete ja j?rvede rahvas; kontinendi k?ige vanem kultuur. Soome-Ugri rahvaste minevikus on s?ilinud algup?rane eurooplus”

N??dsete soomlaste p?hijooneks peab Sarmela seda, et nad on kaotanud vaimse iseseisvuse, muutunud lakeirahvaks, kes kuulab v??raste isandate s?na ja teeb k?ik, mis temalt n?utakse. Soomlased kuulavad s?na ja selle s?nakuulmisega kustutavad end viimaks maailma kaardilt.

Ajakirjas Tikkun kirjutab San Francisco rabi Michael Lerner noorte globaliseerumise ja suurkompaniide vastastest meeleavaldustest Seattle’is Maailma Kaubandusorganisatsiooni kongressi ajal. Ta meenutab, kuidas ?le 2000 aasta tagasi v?ike r?hm juute hakkas vastu tollasele globaalkultuurile hellenismile, mida juutidele v?gisi peale suruti ja millel ei paistnud olevat alternatiivi. Vastuhakkajad v?itsid vastu k?iki ootusi ja kartusi.

Juudid on alles ka n??d, kaks tuhat aastat hiljem, kui hellenistlikud riigid on kadunud ja unustatud. N??d valitsevad maailma megakompaniid, kes ?petavad meid oma t?e ja tahtmise j?rgi elama, olema, s??ma, jooma ja laulma. Vastuhakk neile – Coca-Cola’le, Microsoft’ile, General Motors’ile ja teistele – tundub lootusetu. Aga kas ei ole veel lootusetum nende olukord, kes j?rele annavad ja vahetavad viimased killud algup?rasest eurooplusest j?rjekordsete ?petajate pakutud klaashelmeste vastu?

Данный текст является ознакомительным фрагментом.