KIRVES JA PUU

?ks praegu vast seitsmek?mneis aastais mees r??kis kord, kui palju veel tema lapsep?lves olnud metsa Tartu ja P?ltsamaa vahel. Seda teed k?ies tulnud kogu aeg minna metsa vahel.

Ometi on see, mis Eestis sajandi algul alles oli, vaid osake neist laantest, mis siin maal kord kasvasid. Kuulume ju taigaalale, meie salud on j??nus sellest, mis ida pool kannab seda romantilist nime. Sajanditega sulasid laaned nagu kevadised hanged, p?llulapikesed laienesid ja liitusid karjamaade ja niitudega kultuurmaastikeks, mis n??d n?iteks Vooremaal, l?una pool Tartut ja mujal on nii avarad, et metsast n?eb ainult sinetavat viirgu kuskil taamal.

See eellugu peaks selgitama, miks on inimese ja metsa, seega siis ka inimese ja puu vahekord meil viimaste aegadeni olnud enamat kui ?ksk?iksus. Mets oli inimese vastane, kuid v?is olla ka liitlane, s?jap?genike, karanud orjade varjaja. Mets kiusas karja, kuid mets andis palke, andis puid ja hagu, andis marju ja seeni. Oluline oli mets igal juhul.

See metsa olulisus ja vastuolulisus s?ilib rahvaluules, lauludes, meenutustes, muinasjuttudes. Metsa kardetakse ja imetellakse, austatakse ja siunatakse. Kui ?ldistada meie esivanemate suhtumine metsasse, on see umbes nii: mets on omaette maailm, omaette elu, kellega meil tuleb igal puhul arvestada. Meie peame metsaga suheldes t?itma metsa seadust, siis ei tee mets meile kurja. Inimene ja mets kuuluvad omaviisi kokku; inimene ei v?i metsaga teha, mis p?he tuleb, vaid peab tegema metsa seadust. Praegu ?tleksime – looduse seadust, m?eldes ?ldisemalt kui muistne talupoeg, kellele loodus oligi aia ja vainu taga algav ja kes teab kui kaugele ulatuv mets.

Loomulik oleks arvata, et toona, kui Tartu–P?ltsamaa teed veel lausa metsad piirasid, oli mets ja puu inimestele v?iksem v??rtus kui n??d. Omajagu see nii ka oli: teame, kui raske oli rahval harjuda sellega, et metsast ei tohtinud enam k?tte- ja tarbepuid v?tta. Vana veendumus, et metsas on puid k?llalt igamehele, p?sis kaua. Seda ?llatavam ja liigutavam on, et endisel ajal metsa ja puid siiski hoiti. M?ned hiiepuud ja hiiesalud olid rahva meelest koguni p?had ja sellisest p?hast metsast ei tohtinud lehte ega raokestki v?tta. Kuigi metsa oli rohkem kui n??d, istutati ometi talu ?mber puid.

Vanadest ?uepuudest teatakse veel m?nelgi pool, kes ja mis puhul nad istutanud on. Kas esimene peremees poja s?nniks v?i praeguse elaniku vanaisa uute kambrite ehitamise ajal. Puu iga on inimesest palju pikem ja puudes s?ilib meile midagi eelmiste p?lvede tegemistest, muredest ja ilust-r??must.

Keegi ei v?i ?elda, et me enam ei hooli metsast ja puudest. N??d, kus metsi on v?hem kui muiste, on metsask?ik inimesele omamoodi suurs?ndmus, ega aasta-aastalt kasvav marjuliste-seeneliste v?gi l?he liikvele pelgast saamahimust. Ega uusi parke rajata ja m?lestuspuid istutata pelgast moest. Teame, et puud on hapnikutehased, ?hupuhastajad. Eriti hinnaline ja kasulik on iga puu linnas, kus ?huga sugugi k?ik korras pole.

Seda valusam ja piinlikum on siis kogeda, kui rumalasti hoolimatud oleme vahel puudega linnas. Kas v?i Tartu linnas, kus on mitmeid kuulsaid parke ja puid, paljud neist aga kannavad m?rke m?ne inimese rumalusest, hooletusest, mugavusest. Buldooserijuhi mugavusest, kes kooris suurt tamme Jaama tn. 79 ees. Remondimeeste mugavusest, kes ei viitsinud s??sta p?ramiidtamme sealsamas ligidal ?llesaali k?rval. Autojuhtide hooletusest, kes on vigastanud ligemale pooli pooppuid V?ru maantee ??res. Kaldakai ehitajate hooletusest, kes on juba h?vitanud ?he p?hklipuu turuhoone k?rval, ilmselt lihtsalt valades tema juurtele ?li. Kas p??seb sellest saatusest samas seisev teine nooruke p?hklipuu, mida on juba vigastanud tema ?mber laotud betoonpaneelid, otsekui ei oleks j?e ??res teist kohta, kuhu neid panna. Kas j??b ellu samas ligidal seisev l?hislehine kask, mille ?mber on kuhjatud hunnik kive ja mulda?

V?ib v?ita, et ei tasu hoida puid, mis kaldakai ehitamisel ehk nagunii ette j??vad ja hukkuvad. Kas see aga on nii v?ltimatu? V?eti ju sealtsamast Emaj?e ??rest hoopis suuremaidki p?rnasid, mis ehitusele ette j?id, ja viidi sinna-t?nna ?lej?ele, kus m?nigi neist on kasvama hakanud. P?hklipuud ja l?hislehine kask oleksid ehk ka kannatanud ?mberistutamist. Kui neile viimati vanas kohaski kohta ei ole.

V?ib-olla algabki k?ik buldooserijuhi, kraanajuhi, t??dejuhataja k?egal??misest: „Ah, mingi puu kah veel siin ees” Puu on vaid t?likas asi, mis segab t?sist t??d. V?ib-olla on masinat juhtivat inimest haaranud selline v?imu- ja t?htsusetunne, et tema jaoks puid lihtsalt ei ole olemaski, nagu pole olemas ?ksikuid liivateri v?i kive ekskavaatori kopas.

See on aga juba rumalus. Inimeste rumalus, kes ei m?tle, et m?ni puu, millele nad valasid ?li v?i mille juured nad rebestasid, on nendest vanem, v?ib-olla hakanud kasvama enne, kui s?ndis nende vanaisa. Ja et uut samasugust puud kasvatada, l?heks vaja mitu inimp?lve. Nii on iga buldooser, iga ekskavaator, iga kirveski nii ohtlikult v?imas riist, et sellega v?ib k?hku h?vitada selle, mida h?vitaja ei saa enam suurima tahtmisegagi taastada.

Tartu linnas ehitatakse, remonditakse, kaevatakse v?ga palju. Kui aga k?igi nende ehitamiste-kaevamiste juures oleme veidigi hoolimatud puude, eriti vanade puude vastu, v?ib juhtuda, et meie laste eluajal ei ole Tartu enam see roheline linn, millena teda tunnevad ja hindavad naabrid.

Seda ei tahaks uskuda, kui ei hakkaks silma nii palju v?ikesi ja suuri pahategusid puude vastu, alates poisikeste r?situd p??sastest ja l?petades buldooserijuhtide vigastatud sajandivanuste tammedega v?i soolasurma surnud kastanialleega linnabussijaamas.

Kartusi ei leevenda p?riselt ka pilk uute elamurajoonide haljastusele. See on selleks liiga kaootiliselt ja vahel lihtsalt asjatundmatult rajatud. Ei saa ju liiklustihedas paigas kuusest ?iget puud – ta on liiga tundlik saastatud ?hu suhtes. Ei saa ?iget puud ka huupi r?hasesse maasse istutatud kasemaimust, mis pealegi suvel kastmata j??b. Kui palju noortest istutatud puudest hukkub vutimeeste v?i lihtsalt huligaanide k?e l?bi? ?ige palju igatahes. Kas on siis ?ldse m?istlik palistada pisikeste p?rnade ja pihlakatega laste m?nguv?ljakut? Ei saa ju poisse keelata palli m?ngimast.

Mida tuleks teha? Vaevalt aitab ainult moraali?petus ja ?ldsuse hukkam?ist oksamurdjale v?i r?pakale sohvrile. Kas saab ?ldsus takistada Elva ja Tammelinna aiapidajaid soolveega salaja suretamast kapsamaad varjavaid p?liskaski v?i m?nde? V?ib-olla omajagu, aga mitte t?iesti. Vaja oleks rohkemat, kas v?i looduskaitseseaduste t?hustamist ja nende rakendamise h?lbustamist. Kas ei v?iks vastu v?tta reeglit, et puu h?vitaja peab asemele istutama uue puu? Aiapidajail tuleks k?ik nende krundil otsasaanud puud uutega asendada – nii ehk ei tekiks neil kiusatust m?nda hukkama asuda. Ja on’s loogiline see, et me avaldame ajalehes otsekohe inimese nime, kes l?i teisel akna sisse v?i s?itis mootorratta n?ssu, kuid ei avalda midagi sellist puude vigastajate ja h?vitajate kohta? Ometi on aknaklaas v?i mootorratas hoopis h?lpsamad asendada kui puu.

Kas selles k?iges ei olegi ?ks meie peamisi paradokse: oleme linlased, elame omaloodud tehismaailmas, kus loodust on ?pris v?he, kuid k?itume selle v?hesega, nagu oleksime kaugete esivanemate kombel otsatus laanes?