VERCINGETORIX KÕNELEB ORDUMEISTRIGA

Luuletus „Vercingetorix ?tles..” on vist mu k?ige tuntum ja k?ige ?hek?lgsemalt m?istetud luuletus ?ldse. Ma ei saa enam ?elda, millal ta t?pselt kirjutasin. M?letan, et olin siis juba ?li?pilane, arvatavasti kaheksateistaastane. Oli s?giseaeg. Olin just lugenud Caesari elulugu eestiaegsest koolidele m?eldud ajalooraamatukeste sarjast. Lugu Alesia vallutamisest ning arvernide pealiku, vastuhaku juhi Vercingetorixi vangistamisest ja hukkamisest ?ratas raevu ja inspireeris kirjutama seda teksti. Oma osa on selles ka Uku Masingul, kes mulle ?tles Vercingetorixi s?nad: „Maa, kus elame, saad meilt v?tta; maad, kus sureme, ei saa” Luuletus on protestiluuletus, kuid mitte allegooriline protestiluuletus N?ukogude okupatsiooni ja Vene valitsuse vastu. Pigem protestiluuletus nende keltide, eestlaste, indiaanlaste ja teiste vastu, kes v?tavad omaks vallutajate kultuuri ja v??rtused. Vercingetorix astus oma j?reltulijate vastu, kelle kangelane on Caesar, kes on oma s?dames aktsepteerinud imperialismi. Mitte kurva, vaid ?leva paratamatusena.

„Vercingetorix ?tles..” on ajamasohhismi vastane luuletus. Tema peategelane ei lepi kunagi nendega, kelle meelest ?ige ja hea on „j?lgida aja n?udeid”, „k?ia ajaga kaasas”, kui kasutada selle ajamasohhismi n?ukogudeaegseid v?ljendusi. Aeg, aja n?uded ja aja kutse olid/on nii N?ukogude Liidus kui L??nes olulised ebajumalad, kellele ohverdatakse inimesi, rahvaid, metsi, loomi. Ajale v?ib inimene ohverdada ka oma hinge, nii et temast saab aja-zombie, kes v?tab omaks aja k?su ja k?ib selle j?rgi „somnambuulselt kuulekalt”.

Kas Vercingetorix on ka eestlane? Ei ja jaa. Kui v?tta eestlastena neid euro-kadakaid, kes kinnitavad, et on juba 700 aastat kuulunud L??nde ja avaldavad t?nu rooma-germaani ?igusele ning baltisakslastele oma l??nestamise eest, siis Vercingetorix ei ole eestlane. Tema k?ne on t?is p?lgust selliste eestlaste vastu. Noore inimese maksimalismiga kuulutab ta, et ei taha nende hulgas elada.

Vercingetorix oli noor ja suri noorelt – sellest on v?ga ilusti kirjutanud Fanny de Sivers. Ta ei saakski olla muud kui noor, sest tal on ju Caesari ja omaenda assimileerunud j?rglastele v?ga v?he vastu panna peale noorusliku uhma, raevu ja p?lguse. Ja sangarliku valmisoleku surra – seegi midagi noortele vabadusv?itlejatele nii omast. Temas on p?imunud eros ja thanatos – elutahe ja surmatahe. Vercingetorix v?ib olla m?lemate imago. Tema surm on praktiliselt ja poliitiliselt m?ttetu. See on tegelikult ohver, religioosne akt, millel on t?hendus teises kontekstis, teistes m??detes. Vercingetorix ei tundnud muidugi Freudi, kuid ta oskas v?idelda, surra ja r??kida. Ta oskas v?ljendada midagi, mida v?ga paljud meist tunnevad. Ta oskas esineda arhet??pselt, olla ?ks paljudest endasugustest. Vercingetorix elas ja suri sellep?rast, et meil on teda ja temataolisi vaja.

Vercingetorixil on palju kaaslasi. K?igepealt muidugi indiaanlased. Vaprat ja lootusetut v?itlust v?idelnud ja ilusaid k?nesid pidanud indiaanipealike k?nedest on koostatud terveid antoloogiaid. Nad pidasid neid valgetele, oma vastastele. Selliseid k?nesid olen oma luuletustes pidanud ka mina. Mitmed mu luuletused on Vercingetorixi k?ned ordumeistrile.

Galle ei ole enam olemas, indiaanlased on. Kuigi alandatutena, reservaatidesse pagendatutena, vaeste ja alkoholiseerunutena, aga ikkagi olemas. Ka oma vanu v?itlusi ei ole nad unustanud, ja isegi Kanadas ja ?hendriikides on olnud v?ikseid kokkup?rkeid p?lisameeriklaste ja politsei vahel. S?jakirves on maetud, kuid on teada, kuhu, ja m?nikord kaevatakse ta v?lja.

Muidugi ei kaeva enamus indiaanipealikuid v?lja s?jakirvest, kuid midagi ?hist on neis – trots, vastupanu valgete maailmale. Olla p?lisameeriklane t?hendab olla opositsioonis. Indiaanlane on keelduja, vastuhakkaja, alternatiiv. Ta esindab teistsugust arusaama elust, v??rtustest ja maailmast. Temale ei ole p?ha ainult abstraktses teoloogilises ja kosmilises k?rguses trooniv Jehoova, vaid paljud asjad ja olevused siin maa peal. Puud, veed, kivid, loomad, ka Maa ise. Indiaanlased on maausku ja selle maausu on nad suuresti s?ilitanud misjonit?? ja tsiviliseerimise kiuste. Valge mehe eesm?rgid, tegemised ja v??rtused on p?lisameeriklastele n??dki suuresti v??rad. Tema meelest on valge mehe tarkus hullus.

Sellel indiaanitarkusel on aga oma maagiline v?lu ka valgetele inimestele, v?hemalt osale neist. Nii nagu indiaanlane ei unusta, kes ta oli ja on, ei unusta ka valge mees tema olemasolu. Ka valges mehes elab indiaanlane. Valge mees on natuke indiaanlane, kuni ta ei ole veel p?ris meheks saanud. Mehekssaamine – ja l??nemaine kultuur on j?tkuvalt mehine – t?hendab seda, et loobutakse indiaanlane olemast, vahel isegi seda, et tapetakse indiaanlane endas. „Edasi, Kentuki poisid, surm punanahkadele” h??ab valge mehehakatis, kui l?heb l??maks. Tema on oma valiku teinud.

K?igele kasvatusele ja misjonit??le vaatamata ei ?nnestu see indiaanlase tapmine endas ja v?ljaspool ennast sugugi nii h?sti, kui v?iks arvata. M?nedest valgetest ei saa kunagi p?ris korralikku valget meest, nad j??vad rohkem v?i v?hem indiaanlasteks, ja nendega on ?hiskonnas pahandust. Neist v?ivad saada kahtlejad, vastuhakkajad, kirjanikud, filosoofid, antropoloogid, anarhistid. Nad v?ivad hakata tundma seletamatut huvi ja s?mpaatiat indiaanlaste, vanade keltide, bu?manite ja teiste p?lisrahvaste vastu. Ka vanade eestlaste vastu. Sest ka vanad eestlased olid indiaanlased, olid p?lisrahvas, kes kaua aega visalt ja kangekaelselt keeldus saamast selleks, kelleks teda taheti kasvatada. Leole Lembitu oli samasugune indiaanipealik kui Sitting Bull v?i Crazy Horse. Ka eestlastes on kaua tapetud indiaanlast, p?riseestlast.

P?ris indiaanlastest olen kirjutanud luuletuse „Me peame ju v?ga tasa k?ima..”. Sedagi luuletust on t?lgendatud allegooriana eestlaste sandist olukorrast Vene valitsuse all, mida ta ei ole. See, nagu Vercingetorixiluuletuski, on monoloog, nimetu indiaani-meie monoloog, kes sarkastiliselt kutsuvad valgeid ?les unustama tapetud indiaanlased ja olema ?nnelikud, kui suudavad.

Indiaanlast on aga raske unustada. Indiaanlase tapmine on ?ks L??ne tsivilisatsiooni p?hirituaale, tema initsiatsiooniriitus. K?ige l??nelikumatel maadel on see rituaal interioriseeritud: inimesed tapavad seal indiaanlase iseendas. Sellest aga ei piisa ja paljud k?ivad indiaanlast tapmas ka mujal, n?iteks tehes misjonit??d paganate, p?rismaalaste hulgas. P?rismaalased ongi need, kelles indiaanlase tapavad teised, valdavalt valged inimesed.

Indiaanlase, see t?hendab p?rismaalase, ka p?ris-eestlase tapmisest olen kirjutanud ka suuremaid teoseid. K?ige olulisem on ehk n?item?ng „Neljakuningap?ev”. Kui Vercingetorix ja nimetud indiaanlased luuletuses „Me peame ju v?ga tasa k?ima..” esitavad oma monoloogid, siis „Neljakuningap?evas” on sellest saanud dialoog. Siin kohtuvad ja r??givad ?ksteisega neli eestlaste kuningat ja ordumeister. Neli kuningat esitavad poeetilised k?ned nagu Vercingetorix v?i indiaanipealikud, ordumeister vastab neile L??ne ajaloofilosoofia ja geopoliitikaga. N?idend ei ole n?idendina kuigi tugev, kuid selle v?itlusega, kuningate ja ordumeistri ?ks-nelja-vastu dialoogiga, olen ?ldiselt rahul. Olen rahul ka ordumeistri osaga. Ta pole mingi fanaatiline militarist, vaid t?iesti normaalne euroopalik riigimees, kes isegi p??ab p?ikp?istele eestlaste kuningatele selgeks teha, et orduv?imule, l??nestumisele jms. ei ole alternatiivi. Ta r??gib aga kurtidele k?rvadele: kuningad ei v?ta tema ajaloofilosoofiat omaks. Nad keelduvad euroopastumast, kordavad jonnakalt ikka oma ugri- mugri arusaamu, esitavad ordumeistrile poliitiliselt naiivseid ettepanekuid ja l?puks ei j?? muud ?le kui nad likvideerida. N?idendis ei tee seda ordumehed, vaid ordumeesteks riietunud t?nap?eva-kodueestlased, kellest ?he joobnud pilgule kuningad tunduvadki punanahkadena. Loomulikult h??ab ta tuntud ?leskutse Kentuki poistele, teised s?ldipeok?lalised on end kuumaks k?tnud v?idetega sellest, et XIII sajandil ei saanud Eesti j??da iseseisvaks ja ordu vallutus t?i meid Euroopasse. Peolistel on valida, kas l??a n?item?ngus kaasa vanade eestlaste v?i ordumeeste rollis. Omal ajal oli neid, kes soovisid m?ngida eestlasi, n??d tahavad k?ik m?ngida ordumehi. Kuningad tapetakse ja peret?tar, oma kuningad tapnud eestlaste t?tar, itkeb nende surnukehade kohal.

Indiaanlastest olen kirjutanud veel n?idendi „Indiaanin?gemused”, mis oli kehvav?itu, mille t??tluse tulemusena aga s?ndis Soome TV jaoks kaheosaline n?idend „Maa, kus surma ei ole”. Selle lavastas Kalle Holmberg. N?idendi teema on v?etud antropoloog Curt Nimuendaj? eluloost: ?he Brasiilia rannikulinna l?hedusse ilmuvad ?kki metsikud metsaindiaanlased, kes on r?nnanud tuhandeid kilomeetreid, et j?uda mere ??rde. Nende ?amaanile on unes lubatud, et nad juhitakse ?le mere maale, kus ei ole surma ega kannatusi.

Nii on mu loomingu ?ks p?hitelgi see, kuidas t?nap?eva inimene, olgu ta kirjanik, joodik, politseinik v?i luuleline t?tarlaps, kohtab indiaanlast (kelti, muinaseestlast, p?rismaalast) iseendas v?i enda k?rval. Vahel ta tapab indiaanlase endas, vahel ?pib temaga koos eksisteerima, vahel muutub tagasi indiaanlaseks, p?rismaalaseks, p?ris-ameeriklaseks v?i p?ris-eestlaseks.

Veidi teisi pilguga n?en sama kohtumist poeemis „Hinge tagasitulek”. See on ?amaani loveretk, kes peab tooma tagasi kadunud hinge. Hinge on meilt r??vinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse ?hinaga teenime, uskudes, et ta on meile andnud vabaduse. Oleme saamas L??ne tsivilisatsiooni zombie’deks nagu paljud enne meid. Ometi on keegi, k?llap ?amaan ise, kes sellist zombie-elu ei suuda elada, kes on aastaid haige nagu rahvalaulu Osm ja kes p??ab lovesse langenult minna j?rele kadunud hingele ja tuua ta tagasi. „Neljakuningap?evas” tapsid peo-eestlased oma kuningad. „Hinge tagasitulekus” ?tleb ?amaan:

eesti rahvas ajas oma hinged ?ra ajas ise ja laskis pastoritel ja pappidel ajada…

Hinge tagasitulek t?hendaks ka eestlaste taas-saamist p?ris- eestlasteks, kustunud (aga vahest lihtsalt magama pandud) tule taass?ttimist. Hantide m?toloogias on kujutlus sellest, kuidas kord maa p??rdub pahempidi ja k?ik, mis kunagi oli, tuleb tagasi. „Hinge tagasitulekus” on olulisemaid loitsusid kaugete L?unamere saarte nimed – Falkland, Macquarie, Kerguelen. Need on teispool maakera, on meie antipoodid; minek nende juurde t?hendab minekut teise maailma v?i selle maailma pahupidi, jalad ?lespidi p??rdumist. Siin ei puudu ka paralleel hiinlaste p?ris-hiinlaseks saamise ja j??mise ?petusega, mis on taoism, ka omamoodi tagurpidi-tarkus. Taoism aitas hiinlasel v?ltida zombie’stumist, aitas tal p?sida indiaanlasena.

Nii olen kirjutanud v?ga palju ?hel teemal, mida Vercingetorixi eas olev noor kirjanik v?iks s?nastada ?leskutsena „Olgem eestlased, aga saagem ka indiaanlasteks”. See ei ole minu privaatloosung; ta kajastab midagi, mis on ?hus. Kuigi selles m?ttes tundub olevat v?he ratsionaalsust, kuigi tundub, et p?lisameeriklased, vanad eestlased, ?amaanid ja ugrimugrilased on igaveseks kadunud, osutub ikka ja j?lle, et neil on kadestamisv??rt ?lest?usmis- ja ellu?rkamisv?ime. Indiaanlasel on ?heksa hinge nagu kassil ja anne ilmuda v?lja ootamatutes kohtades. N?iteks internetipadrikus, kus v?ib kohata Chiapase maaja-indiaanlaste ?leskutseid, kus muistsete jumalate nimel kutsutakse ?les v?itlema neoliberalismi vastu inimsuse eest. Internetis kohtab ka Chiapase zapatistide komand?ri, subcommandante Marcose piibuga kuju ja saab lugeda tema kirju ja naljalugusid. Internetipadrikus satub ka tekstidele, mis tunnistavad, et vana vastandus „kristlased – p?rismaalased” ei pea enam igal pool paika. Kristlased, kes on nii paljudelt p?rismaalastelt r??vinud hinge, saavad vahel aru, et nad on sel kombel m?nginud hoopis hingi kollektsioneeriva Vanat?hja rolli ja j??nud ka ise hingest ilma, saanud Jeesus-zombie’deks. Et seda tagasi saada, tuleb saada indiaanlasteks, leiavad L?una-Ameerika vabastusteoloogia. Teologia india – „Indiaani teoloogia” – rehabiliteerib vanad jumalad ja rituaalid, ja Chiapase piiskop Ruiz ?tleb ?hes intervjuus, et indiaanlaste h??l teisest, kogukondlikust kultuurist pakub alternatiivi iga?hele meist. Indiaanlased, keda me tahtsime „p??sta”, pakuvad tema j?rgi n??d meile uuenemisv?imalust.

Tema suu l?bi r??givad j?lle kord Vercingetorix, neli eestlaste kuningat ja Leole Lembitu, kellest ma olen kirjutanud. „Hinge tagasituleku” l?pus on:

Kuskil

kelleski

elab

puhkeb

ta

uuesti

tuluke

tuleke

hingeke

hing.