VALITSEJAD JA ALAMAD

On olnud palju arutlusi selle ?le, kuidas on tekkinud valitsejad ja alamad, see kaksikjaotus, mis jagas siiamaani homogeensena p?sinud ?hiskonna nendeks, kes on ?leval, ja nendeks, kes all. Selle kohta on mitmesuguseid arvamusi. ?ht niisugust pooldavad marksistid ja teised, kelle meelest ajalugu on elusorganismi kasvamisega analoogne protsess. Nad m?tlevad, et valitsejad tekivad homogeenses ?hiskonnas niipea, kui see on valmis, majanduslikult k?llalt arenenud, umbes nii, nagu puhkeb ?iepung taimel. Klassi?hiskond on v?ltimatu aste iga ?hiskonna arenemises.

Teine arvamus on, et valitsejad on algselt v??ramaised vallutajad, kellel ?nnestus muuta oma s?jaline ?leolek kestvaks v?imuks m?ne teise rahva ?le. S?jak?igud on kindlasti vanem n?htus kui valitsev klass, niisiis v?ib teine t?epoolest kasvada v?lja esimesest.

Akadeemilise diskussiooni reeglid kalduvad polariseerima niisuguseid erinevaid vaatekohti lepitamatult vastakateks. Minu meelest ei ole see vastakus v?ltimatu. M?lemas vaatekohas v?ib olla t?tt ja nad ei r??gi tingimata ?ksteisele vastu.

On selge, et suure ?hiskonna t?hus funktsioneerimine, eriti kriitilistes olukordades (s?da, ?nnetus, migratsioon) eeldab autoriteedi ja otsustamise m?ningast tsentraliseerimist. Sellistes olukordades ilmuvad liidrid. Seda v?imaldavad kaks asjaolu: iga inimr?hm koosneb ?sna erinevatest isiksustest ja (v?lja arvatud ehk m?ned egalitaarsed usur?hmad) on hierarhiliselt organiseeritud. Selliseid hierarhiaid ei ole tingimata ?ksainus: inimene v?ib olla n?iteks number 1 s?jaliste autoriteetide hierarhias, aga number 22 lauljate paremusj?rjestuses. V?ib ka eksisteerida „metahierarhia” tugevamal v?i n?rgemal kujul. Inimese kohta s?jalises hierarhias v?idakse pidada palju olulisemaks kui tema kohta poeetide hierarhias. V?i vastupidi.

Kuid erinevate huvide, v?imete ja autoriteediga inimeste olemasolu ei l?hesta niisama, automaatselt ?hiskonda ?lemateks ja alamateks, ei loo p?sivaid, saati veel p?rilikke privileege. Evenki ?amaanid, kellel oli nii usuasjades kui igap?evastes asjades suur autoriteet, kuulusid ometi majanduslikult k?ige kehvemate hulka – paradoks nendele aktivistidele, kelle ?lesanne oli likvideerida „kulakud ja ?amaanid”. Peale selle on tribaalsetes ?hiskondades inimese privileegid ja kohustused ?ige tihti heas tasakaalus. Mida ta saab v?tta ?he k?ega, peab ta teise k?ega tagasi andma. Sellisel juhul ei ole olemas mingit privilegeeritud kasti, mingit valitsevat klassi.

Valitsevast klassist saame r??kida seal, kus tema k?es t?esti on ideoloogiline, s?jaline ja majanduslik v?im, kus ta peab end paremaks teistest ?hiskonnakihtidest ning laseb end austada ja teenida. Mulle tundub, et selline vahekord kahe inimr?hma vahel ?hes ?hiskonnas osutab sellele, et nad varem olid eraldi, on r?hmadevaheliste vahekordade projektsioon r?hmasisestele. See on v?imalik kahel eeldusel. K?igepealt peab ?ks r?hm suutma teist ?lal pidada. ?ldiselt on see v?imalik siis, kui ?ks on arvukas maaviljeluse ja karjakasvatusega tegelev r?hm, teine aga v?ikesearvuline nomaadir?hm, kes esimese alistab. Seda v?iksime nimetada aaria mudeliks. Ta toimib nii.

Mingi ?hiskond saab tootlikuks ja rikkaks. ?hel naabril ei ole millegip?rast v?imalust (kliima v?i mullastiku t?ttu) v?i tahtmist (kehtiva v??rtustes?steemi t?ttu) teda matkida ning negatiivsete asjaolude m?jul (ikaldus, s?da) on ta j??nud ilma senistest elatusallikatest. Temast saab suurema ja j?ukama ?hiskonna „v?lisparasiit”.

Nii on v?ib-olla tekkinud agressiivsed barbarirahvad, kes piirasid „k?rgkultuuride” piirkondi L?his-Idas, Indias, Hiinas ja hiljem Rooma impeeriumi. Nendel rahvastel kujuneb omamoodi elulaad ja ideoloogia. Selle peajooned on igal pool umbes samad: s?jakus, kangelastekultus, usk sellesse, et ollakse valitud rahvas, kellel on eriline vahekord v?geva (vahel ainuma) Jumalaga. M?nikord ollakse religiooni vastu ?sna ?ksk?ikne, nagu on kirjutatud antiiksete keltide v?i T?ingis-khaani mongolite kohta. Mutatis mutandis n?ib see kehtivat ka aarialaste, kreeklaste ja roomlaste puhul, kelle ofitsiaalsest m?toloogiast j??b mulje, et see on suuresti preestrite poliitiliselt motiveeritud looming.

Seesuguse m?toloogia algmaterjal on p?rit mitmest allikast ja ?sna lihtsate mallide j?rgi ?mber struktureeritud. On naljakas, et meie arusaamad v??rastest religioonidest ja m?toloogiatest on valdavalt loonud selliste v?itlevate barbarite pooleldi tehislikud konstruktsioonid. Sama n?ib kehtivat niinimetatud sangarieepika kohta, mis on Euraasia barbarite iseloomulik looming; hiljem, XIX sajandil, sai temast aga tsiviliseeritud rahvuse conditio sine qua non ja mitmed rahvad l?id endale sangarieeposed, kuigi nendele polnud mingit folkloorset alusp?hja. Eesti ja l?ti l??rilisest rahvalaulust ei vii teed „Kalevipoja” v?i „L??pl?sise” juurde, k?ll aga on niisugune tee „Nibelungidest” v?i „Iliasest”.

M?ned neist barbarirahvastest, keda siin v?rdlesin v?lisparasiitidega, muutusid hiljem oma ohvrite siseparasiitideks. On ?koloogiline seadusp?rasus, et iga organism p??ab olla l?hemal oma toiduallikale. Niisiis seeasemel, et saagi juurest lahkuda, v?ivad barbarid j??dagi, kuulutada oma juhi pealikuks ja teha oma s?jasangaritest ?likud – neist saab uut t??pi eliit, mille v?imu aluseks pole ideoloogiline, vaid s?jaline autoriteet. Hiljem loovad nad muidugi preestrite abiga uue religiooni ja eepilise traditsiooni (mis on omavahel tihedalt seotud) oma positsiooni ?igustamiseks. Seda on ajaloos juhtunud korduvalt: gutilased vallutasid Sumeri, kassiidid Bab?loni, aarialased P?hja-India, mongolid ja mand?ud Hiina. Siin olid vallutatud riigid juba ise ammu kujunenud mitmekihiliseks, vallutajad p??dsid aga oma privileege p?listada: n?iteks mand?ud moodustasid Hiinas midagi aadliseisuse taolist. Vallutus, mis sel kombel tugevdas ?hiskonna kihistumist, v?is kunagi sellele ka esimese t?uke anda.

V??ra v?imu kehtestamisel on mitmesuguseid tagaj?rgi. Sissetungijad assimileeruvad tihti. Nad v?tavad ?le kohaliku kultuuri, kuid enamasti ei anna k?est v?imu, nagu n?iteks viikingid Normandias, Inglismaal ja Venemaal. Neil ?nnestub muutuda end taastootvaks privilegeeritud klassiks.

Isegi kui v??rad vallutajad kukutatakse, v?ib nende loodud v?i tugevdatud v?imustruktuur p?sima j??da. On tekkinud uus ?hiskond, mis tihti p?rib vallutatute kultuuri ja vallutajate s?jakuse koos muude joontega nende ideoloogiast, nagu juhtus kreekastuva Rooma riigiga ja ilmselt varem oli juhtunud ahhailaste ja teiste kreeka h?imudega Egeuse kultuuri piirkonnas. Nii s?nnivadki „suured ajaloolised rahvad”. Nad on ?htaegu tsiviliseeritud ja s?jakad. Sisemiselt on neil tugev kalduvus absolutismi, v?liselt – imperialismi. Maailma ajalugu antiikajal, aga eriti Euroopa ajalugu XV sajandist t?nap?evani on hea illustratsioon sellele v?itele.

Kui L??ne-Rooma impeerium majanduslikult ja poliitiliselt kokku varises, l?ppes m?neks ajaks tollane imperialism. Tsentripetaalsete j?udude n?rgenedes said ?lekaalu tsentrifugaalsed j?ud. Suure riigi varemetele tekkis palju v?ikesi, mis on osalt barbarirahvaste, osalt p?liste vallutuseelsete rahvaste looming. Need viimased virguvad tardumusest, millesse Rooma totalitaarne poliitika nad oli surunud. Olgugi et paljud vahetasid oma keele ladina keele vastu, ei kadunud neis ilmselt kunagi rahvusteadvus, ja keskv?imu n?rgenedes saavad Galliast, Britanniast ja Hispaaniast omaette keskused, hakkavad kujunema tulevaste Euroopa riikide tuumikud. Imperialism on kaotanud, rahvused on v?idukad. Need kaks j?udu on peaosalised draamas, mida on korduvalt etendatud Euroopa laval. N?ib aga, et l??ne pool ei ole imperialismil enam olnud p?sivat edu. Ida pool Elbe j?ge aga on imperialistlikud, rahvuste omariiklusp??deid ignoreerivad hiidriigid olnud kauem eluj?ulised.

Valitseva klassi tekkimise aaria mudel ei ole universaalne. On teisi v?imalusi. ?ht nendest v?iksime nimetada immigrantide mudeliks. J?ukas ja s?jaliselt tugev ?hiskond v?ib vastu v?tta hulgaliselt p?genikke, v??rt??lisi ja teisi immigrante, kes m?nikord p?genevad mingi ohu eest, m?nikord otsivad lihtsalt paremat elu, nagu t?nap?eval miljonid immigrandid Euroopa ja Ameerika industriaalmaades. Tihti nad assimileeruvad t?ielikult, tihti j??vad omaette kastiks, keda p?liselanikud ei pea endav??rseks. Seda klassivahet v?ivad r?hutada rassi-, religiooni- v?i keeleerinevused. Ma ei tea ajaloost h?id n?iteid niisuguste arengute kohta, kuid m?ned sellesarnased protsessid toimuvad t?nap?eva Euroopas ja eriti m?nes tillukeses ja rikkas Araabia ?liemiraadis. V?ib-olla s?ndis midagi selletaolist muistses Palestiinas ja m?nes Foiniikia ja Kreeka linnriigis, kus v??raid oli rohkem kui algasukaid ja need p??dsid kindlustada oma v?imu sellega, et v?tsid teistelt ?igused, muutes nad rohkem v?i v?hem orjadeks.

On juhtunud sedagi, et immigrandid on haaranud v?imu. Hirm selle ees on konsolideerinud p?lisasukad ja kasvatanud nende usaldamatust ja repressiivsust immigrantide vastu. V?ib-olla on L?una-Aafrika olukorral sarnasusi selle mudeliga. Valge v?hemusre?iimi terror ei ole suunatud mustade vastu, kes elavad oma eraldi territooriumidel, vaid mustade vastu, kes elavad valgete poolt endale reserveeritud aladel ning v?iksidki sinna elama j??da ning kultuuriliselt ja keeleliselt valgetega assimileeruda. Paradoks on selles, et buurid, kelle ideoloogia on silmatorkavalt demokraatlik ja aristokraatiavastane, on kujunenud t?nap?eva maailmas ?heks k?ige eksklusiivsemaks aristokraatiaks.

Kolmas mudel, mida ma tahan siin k?sitleda, v?iks kanda nelja kuninga mudeli nime. Ta p??ab seletada valitseva klassi tekkimist m?nede oluliste ps??hiliste faktorite m?juga, mille seas t?htsamaid on rahvusliku alav??rsuse tunne.

Me v?ime oletada, et paljudel rahvastel on olnud k?llalt p?hjust vaadata oma naabrite poole kadeduse ja vihaga. M?nikord on nad p??dnud hoolega alles hoida oma erip?ra, et mitte olla nagu need barbarid v?i l?tvade kommetega linlased: eriti vallutatu barbaarsus v?i siis k?lvatud kombed on olnud levinumaid vallutuse ?igustusi. Enda hoidmist v??rastest m?judest v?iksime aga nimetada nativistlikuks reaktsiooniks ja tema tuntumaid esindajaid on m?ned Vana Testamendi prohvetid, kes s?divad juutide assimileerumise vastu hooravate ja ebajumalaid kummardavate kaananlastega. Vastupidine reaktsioon on teadlik tahtmine saada niisuguseks nagu tsiviliseeritud, haritud ja rikkad naabrid. Seda v?iksime nimetada assimilatsioonireaktsiooniks. Selle kohta on k?llalt n?iteid nii uuemas kui vanemas ajaloos. Nimetame kas v?i kuningas Saalomoni, kes ehitas Jahvele telgi asemele templi, nagu oli naaberrahvaste jumalatel. Nimetame keiser Peetrit, kes p??dis venelasi riietada nagu eurooplasi. Enamasti ei ole rahva reaktsioon naabrite kultuurile aga ??rmuslikult eitav ega jaatav. „K?rgemalt” kultuurilt v?etakse ?ht-teist ?le, osa temast aga j?etakse k?rvale.

Enesest m?ista on ?ks asi, mis v?etakse ?le v?imsamatelt ja edukamatelt naabritelt (kes tihtipeale on ka vaenlased), nende v?imustruktuur, olgu siis monarhia v?i demokraatia. Minevikus v?isid inimesed h?lpsasti uskuda, et kuninga ja aadlike olemasolu mingil kombel garanteerib s?ja?nne ja j?ukuse rahvale. Usk kuninga v?i keisri maagilisse v?imu oli levinud laialt. Rooma imperaatori ja Inglise kuninga k?est n?utasid haiged inimesed abi: usuti, et valitseja puudutusel on raviv?gi. Sellised uskumused v?ivad v?ga h?sti levida ja kuningad v?idakse ametisse panna selleks, et mitte olla halvemad rojalistlikest vastastest, kes seni olid edukad. M?nikord v?isid kuningav?imu kehtestajatel olla ratsionaalsemad motiivid: arvatavasti oli v??rastel valitsejatel h?lpsam suhelda kuningatega kui talupoegade kambaga.

Usun, et „ratsionaalset rojalismi” esindavad leedulased, kes lasevad Mindaugasel 1253. aastal end kuningaks kuulutada. Kuningana on tal kahtlemata parem v?idelda Saksa r??tlitega, astuda kontakti Rooma paavstiga, v?tta koos rahvaga vastu ristiusk ning saada Roomalt oma iseseisvusgarantiid.

N?itena maagilisemast kuningav?imu m?istmisest v?iks tuua tuntud loo neljast kuningast, kelle eestlased olevat J?ri?? ?lest?usu ajal endale valinud. Kroonika j?rgi: „Anno 1343 P?ha J?ri ??l oli suur tapmine Harjus, sest eestlased Harjud tahtsid omaenda kuningaid. [-] P?rast seda valisid nad 4 eesti talumeest kuningateks, kellel olid kullatud kannused ja kirjud mantlid, panid neitsikroonid (need olid sel ajal kasutusel ja kullatud), mis nad olid r??vinud, omale p?he, sidusid kullatud v??d endale keha ?mber; – see oli nende kuningalik toredus (dat was ohre koningliche pracht)”

Kahjuks ei saa me kindlad olla, et see lugu on t?si. Krooniku hoiak on eestlastevastane ja k?llap meeldinuks talle naeruv??ristada eestlaste juhte. Uku Masing on oma uurimuses p??dnud n?idata, et eestlaste m?ssu oma valitsejate vastu P?hja-Eestis tegelikult ei olnudki. Lugu J?ri??st olla krooniku v?ljam?eldis, kes tahtis ?igustada ordu s?jaretke Taani v?imu all olevasse P?hja-Eestisse. Sellisel juhul oleks v?ljam?eldis ka lugu neljast kuningast. Kui see aga ei ole nii, v?ib ta olla hea n?ide poliitilise struktuuri loomisest selle m?jul, mida v?iksime nimetada rahvuslikuks alav??rsustundeks.

Sellisest tundest sigib mitmesuguseid hindamisi ja v?rdlemisi, mis loovad ?ks?hese vastavuse eri kultuuride vahel. Nii saab rahvas avastada l?nki oma kultuuris, mida seni pole m?rgatud, pole olnudki. On v?imalik, et XIV sajandil leidsid eestlased, et nende kultuuris on puudu kuningad ja r??tlid. Igal juhul tegid nad 500 aastat hiljem t?sise pingutuse, et t?ita teisi l?nki, mis olid olulised sel ajal: s?nnib rahvuseepos „Kalevipoeg”. „Kalevipoeg” koos eesti laulu- ja pasunakooride ning teatritruppide asutamisega oli meie ?rkamisaja suuremaid saavutusi. M?nest aspektist oli ?rkamisaeg suunatud akulturatsioon, mille k?igus t?ideti l?ngad ja t?estati, et eestlastel on k?ik tunnused, mis iseloomustavad niinimetatud kultuurrahvast.

On huvitav, et ?ks nendest tunnustest XIX sajandil sattus olema midagi t??pilist s?jakatele barbaritele, kes m?ned aastatuhanded varem l?id poliitilised ja kultuurilised struktuurid ja ideoloogiad, mis said eeskujuks k?ikidele kultuurrahvastele. Veel XX sajandil p??ti mitmel Euroopa maal kehtestada kuningav?imu, mis Albaanias ja formaalselt ka Soomes l?hemaks ajaks ?nnestus. Analoogseid taotlusi on teada ka 1930-ndate aastate Eestist: siingi oli p?evakorral aadliseisuse loomine ja kuningav?imu kehtestamine. Sangarieepika maine on paljudes maailma maades j?tkuvasti k?rge ja seda on viimaste aegadeni usinalt juurde soetatud – ikka tunaste barbaarsete mallide j?rgi, mis paistavad l?bi meie ofitsioossest s?jakirjandusestki. Nii v?ime k?ll olla kindlad, et gutilaste, ahhailaste, aarialaste, t?rklaste ja germaanlaste poliitilised ja kultuurilised traditsioonid elavad veel kaua.