MÕTTEVAHETUS JÄTKUB

Kui mul paluti kirja panna arvamus Kalle Istvan Elleri „Maarahvast”,1 olin t?siselt kimpus. Tean ehk liiga h?sti, kui palju ?llatusi, arusaamatusi ja pahameeltki niisugune kirjat?kk sigitada v?ib. Kummatigi m?tlesin, et kahju, kui lugu poleks ilmunud. Sest kuigi Kalle Eller toob m?negi t?iga ja t?e ohvriks oma sihtm?tteile, on tema kirjutises ja kirjutamises midagi, mis mulle meeldib.

K?igepealt see, et ta on s?gavasti l?bi m?elnud ja ?mber hinnanud keele enda. Elleri eesti keel on v?ikese harjumise j?rel m?nus lugeda; tundub, et tegija taotlus ja tulemus k?lavad h?sti kokku. Ja t?esti, t?esti, kes ?tleb, et eesti keel on valmis? Valmis keel on surnud keel nagu valmis koer surnud koer. Ja meie kirjakeele tegijatevalvajate v??rikale aeglusele ja m??dukusele kuluks vist lisaks paras annus Elleri v?i kellegi teise omaloominguuhma.

Luuleta l?heks keel haisema. Luule algab s?nast, s?na tuleb vahel vanast seostikust lahti kiskuda ja kas v?i uue tuletusl?puga uude kohta istutada. Ja ime k?ll – k?lab vastselt ja kenasti.

N??d loo sisust. Kirjutaja tunneb liiga v?he meie kultuuri tekitanud ja hoidnud j?udude ning olukordade tausta. Selleni, et vanaemad-vanaisad saksa r?ivad ja laulud omaks v?tsid, ei viinud nende kapriis ega saksa sund, vaid kogu maarahva ajalugu. Ajalugu v?ib kahetseda, aga ta on olemas, nagu ta on, ja sellega, et ta olemas on, peab leppima.

Iseasi aga on, kas peame leppima k?igi nende labasuste ja narrustega, mis meile Saksast on sisse tulnud nagu umbrohi viljaseemnega. Ja nende narruste kohta ?tleb Kalle Eller m?negi tabava ja ?iglase s?na, kuigi minu arust liialdades meie oma kultuuri ja v??raste laenude vastandamisel.

Kas Oleviste ei ole meie, kui vanad taluhooned on? M?nes m?ttes jaa, m?nes m?ttes ei. Sest meie t?nane kultuur on ju kokku pandud l??nemeresoome, balti, germaani ja slaavi osistest (seda m??nab ka Eller), mis k?ik omal ajal olid v??rad, aga ajapikku said omaks. Oleme mingis m?ttes segarahvas, nagu meie suured naabridki, venelased ja sakslased.

Aga mis on siis meie ise, meie olemus, meie tuum? – v?ib k?sida. Iga?ks ja seel?bi iga rahvas tahab olla tema ise, isesugune, omaohtu. Ja vahel juhtub, et p??ame ajaloo sulamist, v??rm?jude kihistuste alt v?lja otsida „puhast ja t?elist oma”. Ent enamasti on see otsekui lehtede koorimine kapsapealt, kuni puhta ja k?ige kapsama kapsa olemusena on meil peos vintske juurikajupp.

Raske on uskuda v?imalust-vajadust eesti kultuuri ehtsamaks muuta v??raste lehtede katkumisega sellelt. Las j??vad pealegi meile nii L?havere tumm k?ngas kui Oleviste pilvine torn. Maarahvast esindasid tunases Tallinnas siiski ka teised mehed peale ?llekandja Hans Kuszy – osutub, et olid olemas eestikeelsed nimetused k?mnete k?sit??harude jaoks Tallinnas: k?llap oli eestlasi k?iki neid t?id tegemas.

Kas kiviseppade tsunfti liikmed, suurelt jaolt maarahva lapsed, vihkasid kive ja oma t??d, nagu v?iks Elleri j?rgi oletada? Ei saa uskuda, nad tegid oma t??d selleks liiga h?sti.

Ja ikkagi on Kalle Istvan Elleril m?nes olulises asjas olulisel m??ral ?igus. Liiga palju on meis s?ilinud XIX sajandi linnatr?gija alav??rsustunnet saksa maotuste ees, olgu need laulud v?i l??ged eesnimed, need viimasel ajal moodi tulnud Monikad, Vivikad, Klarikad, Svenid ja Ingridid. Liiga h?lpsasti oleme h?ljanud oma p?lisp?randi – k?lalaulud ja k?lakeele.

Teisest, v??ramast ja hilisemast p?randist oleme tihtilugu omandanud vaid natuke v?list klantsi ja harda austuse importr?ivaste ja v?listurismi ees. Ei ole kohatu Saint-Exup?ry j?rgi t?deda, et meiegi allak?igu kogu s?gavust m??daks v?rdlus keskaegse rahvalaulu ja t?nap?eva estraadilaulu vahel.

Viimasel ajal on aga m?rgata, et oleme k?psemaks saanud hindama ja austama oma p?randi p?lisemat maapoolt. Seda n?itab regilaulu renessanss kas v?i Tormise loomingus, „Leegajusel” ja „Collage’il”. Peaksime m?istma, et regiv?rsis on meil see vara, mis on niinimetatud suurtel kultuurrahvastel vanades lossides ja katedraalides.

Meie laulude iga v?ib m??ta sajanditega, m?nikord aastatuhandetegagi. Mille poolest oleme siis teistest L??nes ja Idas halvemad? Mitte selle poolest, et neil on rohkem ja paremat, vaid k?ll selle poolest, et teame ja tunneme liiga v?he seda vara, mis on ainult meil, tahame t?estada oma kultuursust oskusega imiteerida klassikalist balletti, klassikalist muusikat, moodsat luulet v?i Pariisi moode. Aga tasub m?elda sellele, et teistele oleme huvitavad just sellega, mida teistel ei ole – regilauludega, vana maa-arhitektuuriga, keelega.

Imitatsiooni, L??ne ees l?mitamise aeg on m??das. Mida varem seda m?istame, seda parem meile. Sellest ja paljust muust aga kirjutab h?sti Kalle Istvan Eller ja tema kirjutisest v?ib t?esti ?elda, et see on h?sti kirjutatud. Olgu ta vastastel ja pooldajatel sama n?tke sulg!