5

Kelly libistas patsikummi randmelt s?rmedele ja k?itis juuksed kinni. Juuksed olid patsi jaoks natuke liiga l?hikesed; selle p?hjuseks oli kahetsusv??rne l?ikus augustis, mil kaks n?dalat kestnud kuumalaine ajal n?is igati m?ttekas vabaneda paksust, pihani ulatuvast juuksepahmakast, mis oli tal olnud tudengip?lvest saadik. Kaks tumedat juuksesalku kukkusid otsekohe kummi vahelt v?lja. P?rast seda, kui ilmnes, et Carl Baylissile taheti esitada s??distused mitmes varguses ja peale selle otsiti teda taga kohtusse mitteilmumise p?rast, oli temaga seotud protseduuridele l?puks kulunud kaks tundi. Kelly haigutas. N??d oli tal juba hundiisu. Ta oli k?ll koju j?udes vaadanud lootusrikkalt k??ki, aga ei midagi. Oleks ikkagi pidanud kebabi kaasa ostma. Ta r?stis paar saiaviilu ja viis need oma tuppa esimesel korrusel. See oli avar neljakandiline tuba k?rge lae ja pildiriputusliistude kohalt valgeks v?rvitud seintega. Liistudest madalamalt oli Kelly v?rvinud seinad helehalliks ja katnud ?helt v?ljam??gilt ostetud vaipadega, mille „parim enne“ oli ammu m??das. Toa ?lej??nud sisustus – voodi, kirjutuslaud, punane tugitool, millel ta parajasti istus – oli p?rit IKEAst, moodsad vormid kontrastiks eendaknaga orvale, kuhu oli l?katud Kelly voodi.

Ta lappas koduteel kaasa haaratud Metrot3. Paljud Kelly t??kaaslased ei lugenud kunagi kohalikke ajalehti – kas sellest v?he pole, et puutume t??l kokku igasuguste j?tistega; pole vaja neid veel koju ka tuua –, kuid Kellyl oli k?llastamatu isu uudiste j?rele. Tema iPhone’i ekraanil jooksid pidevalt uudistevood ja kui ta k?lastas oma vanemaid, kes olid kolinud Londonist Kenti pensionip?lve veetma, meeldis talle sirvida kohalikku k?lalehte, kus k?lavanematele palveid esitati ning kasside ja koerte v?ljaheidete ?le kaeveldi.

Viiendalt lehek?ljelt leidis ta selle, mida oli otsinud. Lugu ulatus ?le kahe lehek?lje ja kandis pealkirja „Kuritegevuse kasv metroos“. Linnaisad on algatanud juurdluse kuritegevuse kasvu p?rast ?histranspordis. Teated seksuaalr?nnakute, v?givallaaktide ja varguste kohta on rekordiliselt kasvanud.

Artikli alguses lajatati lugejale hirmutava statistikaga – piisavalt kole, et metrooga s?itmine ?ldsegi l?petada, m?tles Kelly – ja siirduti seej?rel juhtumite juurde, mis pidid illustreerima Londoni vilkas transpordiv?rgus k?ige sagedamini toimuvate kuritegude eri liike. Kelly heitis pilgu l?igule v?givaldsetest kallaletungidest, mida illustreeris foto noormehest, kelle juustesse oli raseeritud teatud muster. Teismelise paremat silma polnud mustjaslillaka verevalumi t?ttu peaaegu n?hagi ja see muutis poisi n?o moondunuks.

Kallaletung Kyle Matthewsile oli v?givaldne ja seda ei provotseeritud, seisis alapealkirjas. Sellesse tuleks m??ndustega suhtuda, m?tles Kelly. Muidugi, ta ei tundnud Kyle’i, kuid teadis juustesse tehtud s?mboli t?hendust ja „seda ei provotseeritud“ ei seostunud tavaliselt selle m?rgi kandjatega. Nii et veenvate s??t?endite puudumisel ei tohiks ta poisi ?le kohut m?ista.

Seksuaalr?nnakute l?igu juures olev foto oli ?hmane; naise profiil oli vaevu n?htav. V?lismeediast, oli kirjas pildi all. Nimed muudetud.

Ootamatult tuli Kellyle meelde ?ks teine ajaleheartikkel, ?ks teine naine, sama pealkiri.

Ta neelatas raskelt; suundus kuritegude viimase liigi juurde ja muheles fotol j??dvustatud naise n?gu vaadates.

„Te ei sunni mind ju Daily Mailis kurba n?gu ette manama?“ oli Cathy Tanning fotograafilt k?sinud.

„Muidugi mitte,“ oli too l?busalt vastanud. „Ma sunnin teid tegema Metron?gu, v?rtsiks k?beke raevu. T?stke oma k?ekott p?lvedele ja p??dke teha selline n?gu, nagu oleksite koju j?udes leidnud oma mehe voodist koos aknapesijaga.“

Briti transpordipolitsei pressiesindaja ei saanud kohale tulla ja Kelly oli pakkunud end vabatahtlikult kogu ?lekuulamise ajaks Cathy k?rvale. Naine oli sellega ka k?rmesti n?ustunud.

„Te olete olnud suurep?rane,“ ?tles ta Kellyle, „Loodan, et minust on natukenegi kasu.“

„Hoidke komplimendid hilisemaks, kui see mees, kes teie v?tmed r??vis, k?tte saadakse,“ oli Kelly ?elnud ja omaette m?elnud, et v?ljavaated selleks on ?sna nigelad. Kelly oli j?udnud l?pusirgele kuu aega kestnud t??l?hetusega eri?ksuses, kui Cathy Tanningi juhtum uurimise alla tuli; ja Cathy oli talle algusest peale s?mpaatne tundunud.

„See on mu enda s??,“ oli naine ?elnud kohe p?rast seda, kui Kelly end tutvustas. „Ma teen nii pikki p?evi ja mu kodutee on pikk ning kange kiusatus on vahepeal tukkuma j??da. Mul ei tulnud kunagi p?he, et keegi v?iks seda ?ra kasutada.“

Kelly arvates oli Cathy Tanning veel kergelt p??senud. Varas oli tema kotis sorinud, samal ajal kui naine vastu vaguniseina toetus ja s?gavalt magas, kuid polnud leidnud t?mblukuga eraldi vahest rahakotti ega telefoni, mis oli teises kotisopis. Nende asemel oli varas v?lja t?mmanud v?tmed.

„See pole teie s??,“ oli Kelly naist rahustanud. „Teil on t?ielik ?igus koduteel natuke s?ba silmale saada.“ Kelly oli t?itnud kuriteo kohta vajalikud paberid, v?tnud enda k?tte turvakaamerate salvestised ning kui sama p?eva ?htul pressiosakonnast helistati, paistis Cathy ilmselge valikuna metroo kuritegevust kajastava artikli „n?o“ kohale. Kelly lasi pilgu ?le omaenda tsitaadi ja m?rkas, et teda nimetati artiklis kriminaalinspektoriks, mitte uurijaks. T?? juures vihastaks see nii m?ndagi.

Cathy on ?ks sadadest reisijatest ja turistidest, kes langevad igal aastal kurit?? ohvriks, kui vargad nende kotte ja taskuid t?hjendavad. Reisijatele tuleb s?damele panna, et nad oleksid eriti valvsad ja annaksid Briti transpordipolitseile teada k?igest kahtlust ?ratavast.

Kelly l?ikas artikli Cathy jaoks hoolikalt v?lja ja saatis naisele s?numi, et teda veel kord abi eest t?nada. Tema t??telefon oli v?ljal?litatult t??l kapis, kuid ta oli andnud Cathyle oma isikliku numbri, juhuks kui naine peaks soovima temaga ?hendust saada.

Kelly oli ikka veel poolenisti vormis – valge lipsu ja ?lakuteta s?rk, tema enda fliis selle peale t?mmatud – ja ta kummardus saapapaelu lahti v?tma. Tema endised koolikaaslased kavatsesid v?lja pidutsema minna ja olid ka Kellyt kaasa kutsunud, aga ta pidi kell viis hommikul ?rkama ja reede ?htul seltskonnas ainsana kaineks j??da polnud sugugi l?bus. R?stsai, kaabeltelevisioon, tee ja voodi, m?tles ta. Pidu taevani.

Telefon helises ja Kelly muutus r??msaks, kui n?gi ?e nime ekraanil vilkumas.

„Hei, kuidas l?heb? Sada aastat pole r??kinud!“

„Anna andeks, tead ju isegi, kuidas sellega on. Kuule, ma leidsin emale ideaalse j?ulukingituse, aga see maksab natuke rohkem, kui me tavaliselt kingituste peale kulutame – kas sa tahaksid meiega ?hineda?“

„Muidugi. Mis see on?“ Kelly l?kkas jalast esmalt ?he, siis teise saapa ja kuulas ainult poole k?rvaga, kuidas tema kaksik?de kirjeldas ?ht vaasi, mida oli kunstilaadal n?inud. November oli poole peale j?udnud; j?uludeni oli veel n?dalaid. Kelly kahtlustas, et oli ilma j??nud ostlemisgeenist, kuna j?ttis kinkide ostmise alati viimasele minutile ja nautis salamisi palavikulist ?hkkonda j?ululaup?eval ostukeskustes, kus ?dini kurnatud mehed ostavad paaniliselt kokku ?lehinnatud l?hna?lisid ja aluspesu.

„Kuidas poistel l?heb?“ katkestas ta ?de, kui oli selge, et Lexi kavatses siirduda teiste pereliikmete kingituste juurde.

„V?ga h?sti. Noh, pool aega on nad muidugi t?eline nuhtlus, aga neil l?heb h?sti. Alfie kohanes kooliga hiilgavalt ja paistab, et Fergusele meeldib lasteaias ka. Ma j?reldan seda ?htuti tema riietest.“

Kelly naeris. „Ma igatsen neid.“ Lexi ja tema mees Stuart olid k?ll St Albansis4, kuid Kelly ei kohtunud nendega nii sageli, kui oleks tahtnud.

„Tule siis k?lla!“

„Tulen, luban. Niipea kui saan t??lt vabu p?evi. Ma vaatan oma graafiku ?le ja saadan sulle SMSiga m?ned ajad. ?kki ?ks p?hap?evane l?una millalgi?“ Lexi praed olid kuulsusrikkad. „Mul peaksid detsembri alguses m?ned vabad p?evad olema, kui sa ei pane pahaks, et ma sinu diivanil ?ra kustun.“

„Hiilgav. Poistele meeldib nii v?ga, kui sa ??seks j??d. Ainult kolmas kuup?ev ei sobi – siis ma l?hen kokkutulekule.“

Peaaegu hoomamatust k?hklusest ja Lexi s?nade teadlikult pealiskaudsest toonist sai Kelly kohe aru, mis kokkutulekuga on tegemist ja kus seda korraldatakse.

„Kokkutulek Durhamis?“

Teisel pool valitses vaikus ja Kelly kujutas ette, kuidas ?de noogutades l?ua ette l?kkab, nagu alati, kui ees t?otab seista vaidlus.

„2005. aasta rebased,“ ?tles Lexi reipalt. „Kindlasti ei tunne ma pooli neist enam ?ragi, kuigi suhtlen ju veel Abbie ja Daniga ja n?en aegajalt Moshyt. Raske uskuda, et m??das on k?mme aastat, mitte k?mme minutit. Tead, mis …“

„Lexi!“

?de vakatas ja Kelly p??dis leida ?igeid s?nu.

„Oled sa kindel, et see on hea m?te? Kas see ei …“ Ta p??ras pilgu lakke ja soovis, et oleks saanud seda vestlust pidada n?ost n?kku. „… kisu vanu haavu lahti?“ Ta nihutas end tooli ??rele ja ootas, et ?de midagi ?tleks. Ta s?rmitses h?bedase kaelakee otsas rippuvat poolikut s?dant ja p??dis m?istatada, kas Lexi kannab ikka veel oma s?damepoolikut. Nad olid need ketid ostnud sel s?gisel, mil m?lemad l?ksid ?likooli. Kelly l?ks Brightonisse ja Lexi Durhamisse. S?ndimisest saadik polnud nad teineteisest kauem kui ?kskaks ??d lahus olnud. Siis oli esimene kord.

Kui Lexi l?puks vastas, oli tema toon samamoodi m??detud nagu alati ?ega r??kides. „Pole mingeid haavu, mida lahti rebida, Kelly. Mis olnud, see olnud. Ma ei saa seda muuta, aga see ei pea mu ?lej??nud elu varjuna saatma.“ Lexi oli kaksikutest ikka see rahulikum ja m?istlikum olnud. Kaks ?de olid teoreetiliselt identsed, kuid kellelgi polnud kunagi raskusi nende vahel vahet teha. M?lemal oli k?ll samasugune kandiline l?ug, samasugune kitsas nina ja tumepruunid silmad, kuid Lexi ilme oli l?dvestunud ja muretu, Kelly n?gu v?ljendas aga stressi ja ?gedust. Lapsep?lves olid nad palju kordi ?ritanud kohti vahetada, aga neid, kes t?drukuid tundsid, polnud v?imalik haneks t?mmata.

„Miks ma ei v?i t?histada seda head, mis mul ?likooli ajal oli?“ k?sis Lexi. „Miks ma ei v?i suuta jalutada ?likoolilinnakus nii nagu mu ?lej??nud s?brad, meenutada ?hiseid pidusid, loenguid, tobedaid nalju, mida ?ksteisele tegime?“

„Aga …“

„Ei, Kelly. Kui ma oleksin p?rast seda ?ra l?inud – vahetanud ?likooli, nagu sina ja ema tahtsite –, oleks see mees j??nud v?itjaks. Ja kui ma ei l?he sellele kokkutulekule sellep?rast, et kardan m?lestusi, mis v?ivad elavneda, siis oleks v?itja j?lle tema.“

Kelly tajus, et on hakanud v?risema. Ta toetas jalad kindlalt vastu p?randat, kummardus ette ja p?imis k?e ?mber p?lvede, et neid paigal hoida. „Minu meelest oled sa hull. Mina ei l?heks selle koha l?hedalegi.“

„Jah, aga sina pole mina, eks?“ Lexi hingas j?rsult v?lja ega p??dnudki oma ?rritust varjata. „Selline tunne on, nagu oleks see k?ik juhtunud sinu, mitte minuga.“

Kelly ei ?elnud midagi. Kuidas oleks ta saanud Lexile seletada, et t?pselt nii ta oligi tundnud; polnud ju v?imalik m?ista anda, et tema enda trauma oli mingilgi moel v?rdne ?e omaga. Keegi t??tervishoiu osakonnast pidas neile kord politseiakadeemias loengu. Nad olid k?sitlenud M25 kiirteel juhtunud ahelavariid, milles sai vigastada ?le k?mne ja surma kuus inimest. Kellel tekkis posttraumaatiline stressih?ire? Loengupidaja tahtis, et tudengid arvaksid ?ra. Kiirteepatrullil, kes esimesena s?ndmuskohale j?udis? Liikluspolitseinikul, kes pidi lohutama ema, kelle kaks last hukkusid? Veoautojuhil, kelle hetkeks hajunud t?helepanu oli kohutava ?nnetuse p?hjustanud?

Mitte kellelgi neist.

Hoopis puhkehetkel oleval politseinikul, kes tegi oma igap?evast jooksutiiru, mis viis ?le kiirtee silla; tema oli k?igi s?ndmuste tunnistaja ja teatas sellest, edastades kontrollkeskusele vajalikku teavet, ent oli sellegipoolest ?dini abitu ega suutnud oma silme all juhtuvat trag??diat ?ra hoida. Just temal tekkis posttraumaatiline stressih?ire. Tema s??distas end, et ei teinud enamat. Tema oli see, kes j?i tervislikel p?hjustel varem pensionile ja kellest sai erak. K?rvalseisja.

„Anna andeks,“ ?tles Kelly hoopis. Ta kuulis, kuidas Lexi ohkas.

„Pole midagi.“

Tegelikult oli k?ll ja nad m?lemad teadsid seda, kuid kumbki ei tahtnud t?lli minna. Kui nad j?rgmine kord r??givad, siis v?tab Lexi teemaks j?uluettevalmistused ja Kelly kiidab, kui suurep?rased need on, ning nad teevad n?o, et k?ik on korras.

T?pselt nii, nagu nad viimased k?mme aastat olid teinud.

„Kuidas t??l l?heb?“ k?sis Lexi, justkui suutnuks ta Kelly m?tteid lugeda.

„H?sti. Ikka vanaviisi.“ Ta p??dis olla r??msameelne, kuid Lexit polnud v?imalik ninapidi vedada.

„Oh, Kel, sul oleks vaja mingit uut proovikivi. Oled sa veel m?elnud oma ?ksusesse tagasi kandideerida? Nad ei saa ju igavesti sinu vastu olla.“

Kelly polnud sugugi nii veendunud. Tema nelja aasta tagune lahkumine Briti transpordipolitsei seksuaalkuritegude osakonnast oli olnud kiire ja ebamugav. Ta oli olnud ?heksa kuud haige ja naasis t??le uuelt lehek?ljelt, nagu talle seda esitleti, ent tegelikult oli see uuele ametikohale m??ramine karistus. Kelly hakkas kohe usinasti t??le, tegi ?iseid vahetusi ja sai peagi ?heks piirkonna politsei?ksuse lugupeetumaks t??tajaks. Ta manas ette n?o, et on l?bi ja l?hki politseinik, kuid tundis iga p?ev puudust keerulistest uurimistest.

„See ajutine ?leviimine, mis sul ?sja oli, peaks ka kaasa aitama.“ Lexi ei andnud j?rele. „Kindlasti n?evad ?lemused n??d, et sa pole enam …“ Ta vakatas j?rsult, ilmselt polnud kindel selles, milliste s?nadega v?tta kokku aeg, kui Kelly oli politseist eemal ega suutnud jalga ilma hirmuhigita oma korterist v?lja t?sta.

„Praegusel kohal on mul k?ik h?sti,“ ?tles Kelly l?hidalt. „Ma pean minema – keegi on ukse taga.“

„Tule meile varsti k?lla! Lubad?“

„Luban. Kallis oled!“

„Sina ka.“

Kelly l?petas k?ne ja ohkas. Talle oli nii v?ga meeldinud kolmekuuline t??l?hetus eri?ksusesse, ?ksusesse, mis oli loodud selleks, et v?tta pihtide vahele Londoni metroos tegutsevate taskuvaraste hordid. Asi polnud t?nuv??rses v?imaluses kanda erariideid – kuigi p?rast nelja aastat mundris oli see igati teretulnud vaheldus –, vaid pigem tundes, et tema v?imuses on midagi muuta; j?tta j?lg nii paljusid linnaelanikke puudutava kuritegevuslaine ohjeldamisse. Sellest ajast alates, mil Kelly sellele t??le asus, oli eri?ksuseid ?ha juurde loodud: k?ik rasked kuriteod jagati n??d eriosakondade vahel; piirkonna politsei?ksusele j?id aga lahendamiseks kohaliku omavalitsuse m??rusterikkumised ja avaliku korra rikkumise juhtumid. Kelly oli n?dala jagu olnud taas mundrikandja ja kui Carl Bayliss v?lja arvata, oli ta pidanud korrale kutsuma vaid noorukeid, kes ketsidega istmeid m??risid, ja tavap?raseid reede?htuseid purjutajaid, kes piletiv?ravaid rammisid ja r?igelt ropendasid. Kas ta oli valmis siirduma tagasi eri?ksusesse? Kelly enda arvates oli ta selleks valmis, aga kui ta oli seda m?tet inspektoriga jaganud, oli mehe vastus olnud kiire ja terav.

„Kelly, selle t?? peal on inimestel hea m?lu. Sind peetakse liiga suureks riskiks.“ Inspektor oli andnud talle l?hetuse eri?ksusesse justkui lohutusauhinnaks; sammuke k?rgemal patrullpolitseinikust ja v?ike emotsionaalse seotuse tekke risk. Inspektori kavatsus oli Kelly maha rahustada, kuid tegelikult tuletas see t?? meelde hoopis seda, mida naine t?eliselt igatses.

Lexil oli ?igus; tal on vaja edasi liikuda.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.