3

Mina sind n?en, aga sina mind mitte. Loed s?venenult raamatut; pehmete kaantega v?ljaannet, mille esikaanel on pilt punases kleidis t?drukust. Ma ei n?e raamatu pealkirja, kuid see polegi t?htis; k?ik nad on ?hesugused. Kui lugu pole poisist, kes t?druku leiab, siis on see lugu poisist, kes t?drukut j?litab. Poiss tapab t?druku.

Taban h?sti ?ra iroonia.

J?rgmises peatuses kasutan ?ra sisenejate voolu, et sulle l?hemale liikuda. Sa seisad vaguni keskel, hoiad ?he k?ega ?lemise k?epideme rihmast ja teisega raamatut; keerad lehek?lgi k?tte?pitud p?idlaliigutusega. Oleme n??d nii ligistikku, et meie mantlid puutuvad kokku, ja ma tunnen sinu parf??mi p?hjanootide vanillih?ngu; l?hna, mis on t??lt lahkumise ajaks juba ammu haihtunud. M?ni naine kaob l?unatunnil tualetti, et meiki kohendada ja l?hna?li juurde piserdada. Sina mitte. Kui ma sind p?rast t??d n?en, on tumehallist lauv?rvist saanud v?sinud varjud silmade all; huulepulk on aga kandunud lugematute kohvitasside servadele.

Ometi oled sa isegi p?rast pikka t??p?eva kena. See on mulle t?htis. Mitte et m??ravaks oleks alati ilu; m?nikord on see eksootiline v?limus v?i suured rinnad v?i pikad jalad. M?nikord on tegemist klassi ja elegantsiga – liibuvad p?ksid ja k?rged kontsad –, m?nikord r?pakuse ja odavusega. Isegi litsakusega. T?htis on mitmekesisus. Isegi k?ige parem praad t??tab ?ra, kui seda kogu aeg s??a.

Sinu k?ekott on keskmisest suurem. Tavaliselt on see sul ?le ?la, aga kui rong on t?is – nagu see sinu t??lekojumineku ajal tavaliselt on –, paned koti oma jalgade vahele p?randale. Kotisuu on lahti vajunud ja mul on v?imalus sinna sisse piiluda. Rahakott – helepruunist nahast kullatud pandlaga. Juuksehari, heledad juuksekarvad piide vahelt paistmas. Kangast poekott, korralikult rulli keeratud. Nahkkindad. Kaks v?i kolm pruuni ?mbrikut, lahti rebitud ja sisuga koos kotti pistetud. P?rast hommikus??ki jalamatilt kaasa haaratud post, mille sa perroonile j?udnuna hommikust rongi oodates l?bi vaatasid. Sirutan kaela, et lugeda, mis on kirjutatud k?ige pealmisele ?mbrikule.

Nii et n??d on mul su nimi teada.

See pole k?ll oluline: meie suhe sinuga ei kujune selliseks, et l?heks vaja nimesid.

V?tan taskust telefoni ja vajutan kaamera ikoonile. P??ran end sinu poole; suurendan p?idla ja nimetiss?rmega seni, kuni su n?gu on raamitud. Kui keegi mind praegu m?rkaks, arvaks ta, et ma lihtsalt laadin Instagrami v?i Twitterisse oma teekonna andmeid. Hashtag selfi.

Vaikne kl?ps ja oled minu.

Kui rong hakkab kurvi v?tma, lased sa k?sipuu rihmast lahti ja kummardud k?ekotti v?tma, pilk j?tkuvalt raamatus. Kui ma sind nii h?sti ei tunneks, siis arvaksin, et oled m?rganud mind ennast vaatamas ja koristad oma asjad mu pilgu alt ?ra, aga asi pole selles. Raudtee kurv t?hendab lihtsalt seda, et peagi on sinu peatus.

See raamat meeldib sulle v?ga. Tavaliselt l?petad sa lugemise palju varem; kui j?uad peat?ki l?ppu, ja paned raamatu vahele j?rjehoidjaks postkaardi. T?na loed sa veel siis, kui rong peatusesse j?uab. Loed j?tkuvalt ukse poole tr?gides ning ?le k?mne korra „vabandage“ ja „vabandust“ ?eldes. Loed j?tkuvalt v?ljap??su poole liikudes ja t?stad pilgu vaid hetkeks, et mitte kellegagi kokku p?rgata.

Sa loed j?tkuvalt.

Ja mina j?lgin j?tkuvalt.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.