4

Crystal Palace’i jaam on l?pppeatus. Kui rong poleks peatunud, oleksin j??nud oma kohale istuma ja j?llitanud kuulutust lootuses millestki sotti saada. Nii olengi viimane, kes rongist v?ljub.

Vihm on k?ll vaibunud tibutamiseks, ent selleks ajaks, kui jaamast lahkun, on ajaleht mu k?es vettinud ja s?rmed tr?kimustaga koos. V?ljas on juba pime, kuid t?navalaternad p?levad ning Anerley Roadi ??rde j??vate kiirtoidukohtade ja mobiiltelefonipoodide neoontulede valgel n?en selgelt. Iga laternaposti k?ljes ripuvad kiiskavad tuled, mis on pandud valmis selleks, et ?ks kodukootud kuulsusehakatis need eeloleval n?dalavahetusel s??taks, aga ?ues on liiga soe – ja liiga vara –, et hakkaksin j?uludele m?tlema.

K?nnin kodu poole ja vahin ainiti kuulutust ega m?rkagi, kuidas vihmast m?rg tukk vastu mu otsaesist kleepub. Vahest see polegi mina. V?ibolla on mul teisik. Ma pole kuigi t?en?oline valik eritariifse kuuma liini reklaamimiseks: v?iks ju arvata, et selleks sobib paremini m?ni noorem, v?luvam naine. Mitte keskealine kahe t?iskasvanud lapse ema, kes meenutab veidi varurehvi. See ajab mind peaaegu valjusti naerma. Ma tean k?ll, et maitseid on igasuguseid, ja osa neist kuulub ??realale.

Poola supermarketi ja v?tmet??koja vahel on Melissa kohvik. ?ks Melissa kohvikutest, tuletan endale meelde. Teine kohvik asub Covent Gardeni k?rvalt?naval. Sinna oskavad p?sikliendid esitada telefoni teel oma v?ileivatellimused, et l?una ajal tekkivaid j?rjekordi v?ltida. Turistid aga r?selevad ukse k?rval ja p??avad selgusele j?uda, kas panini v??rib pikka ootamist. V?iks ju arvata, et Covent Gardeni l?hedus toob pingutamata meeletult sisse, kuid suurte kulude t?ttu on viis aastat tegutsenud kohvik n?inud kurja vaeva, et viimaks kasumit teenima hakata. Aga siinne kohvik on seintelt kooruva v?rvikihi ja mittehaakuva naabrusega kullakaevandus. Kohvik on olnud siin aastaid ja ropult raha sisse toonud juba ammu enne seda, kui Melissa omanikuks sai ja oma nime ukse kohale riputas; see kohvik on ?ks sellistest varjatud saladustest, millele vahel vihjatakse linna reklaamivates kirjutistes. L?unaLondoni parim hommikus??k, ilutseb uksele kleebitud artiklikoopial.

Peatun m?neks hetkeks teisel pool t?navat, et saaksin vaadata ilma end n?htavaks tegemata. Kohviku aknad on nurkadest udused ja meenutavad n?nda kaheksak?mnendate pehme fookusega fotosid. Ruumi keskel on lett ja selle taga noormees, kes p?hib akr??lkattega vitriini sisepinda. Tal on ees kokkuvolditud p?ll, mis on P?rsia kelnerile omaselt v??le seotud ega kata rinnaesist, ning oma musta Ts?rgi ja tumeda, justkui ?sja voodist t?usnud soenguga n?eb ta v?lja liiga lahe, et kohvikus t??tada. N?gus noormees? Tean, et ma pole erapooletu, kuid nii ma arvan.

Bussijuht viipab mulle teed andes ja ma l?hen ettevaatlikult jalgrattureid silmas pidades ?le tee. Kelluke kohviku ukse kohal tiliseb ja Justin t?stab pilgu.

„T?au, ema.“

„Tere, kallis.“ Vaatan otsivalt ringi, kas Melissat on n?ha. „Oled ?ksinda?“

„Ta on Covent Gardenis. Seal on juhataja haigeks j??nud ja ta j?ttis minu siia vastutavaks.“ Poja toon on muretu ja ma p??an samamoodi vastata, kuigi tunnen rinnus paisuvat uhkust. Olen alati teadnud, et Justin on hea poiss; tal oli lihtsalt vaja, et keegi temasse h?sti suhtuks. „Kas saad viis minutit oodata?“ k?sib Justin ja peseb selja taha j??vas roostevabast terasest kraanikausis puhastuslappi. „Ma tulen sinuga koos koju.“

„M?tlesin tee pealt midagi ?htus??giks v?tta. Sul on frit??r vist juba jahtunud?“

„L?litasin selle just natuke aega tagasi v?lja. Aga m?ned kartulid saaks kiiresti teha. Ja vorste on ka veel alles. Niikuinii l?hevad homme pr?gikasti, kui neid t?na ?ra ei s??da. Melissa ei pane pahaks, kui me vorstid koju kaasa v?tame.“

„Ma maksan nende eest,“ ?tlen, sest ei taha, et Justin talle ajutiselt antud vastutusest liiga hoogu l?heb.

„Melissa poolest pole vaja.“

„Ma maksan ikkagi,“ ?tlen veendunult ja v?tan rahakoti v?lja. T?stan pilgu tahvlile ning arvutan vorstide ja kartulite hinda. Justinil on ?igus: Melissa oleks vorstid meile niisama andnud, kui ta siin oleks olnud, kuid hetkel teda pole ja meie perel on kombeks enda eest maksta.

Kaupluseid ja ?risid j??b ?ha v?hemaks, mida kaugemale jaamast j?uame. Nende asemel on tee ??res ridaelamud, tosina jagu maju ?hes reas. Mitme maja akende ees on hallid metallist luugid ja see t?hendab, et maja on uute elanike ootel t?hi; v?lisustelt kriiskab vastu punast ja oran?i grafitit. Meie kodu asub samasuguses majade rivis. Kolm maja eemal oleval hoonel on m?ni tellis puudu ja akende ette on l??dud paksud lauad. ??rimajad tunneb ?ra ummistunud rentslite ja m??rdunud tellism??ride j?rgi. Majade rea l?pus on kaks eraomanduses maja; ihaldusv??rselt rivi viimasena Melissa ja Neili oma ning kohe enne seda minu maja.

Justin sobrab seljakotist v?tmeid otsida ja ma seisatan hetkeks k?nniteel, piirdeaia k?rval. Tara ?mbritseb meie eesaeda, kui seda nii v?ib nimetada. Umbrohututid turritavad m?rja kruusa vahelt; ainuke aiakaunistus, vanaaegse laterna kujuline p?ikesepatareiga lamp kiirgab tuhmilt kollakat valgust.

Melissa aias on samuti kruusaga kaetud tee, kuid seal ei ole ?htegi umbrohuliblet ja kahel pool v?lisust ilutseb kaks t?iuslikult spiraalikujuliseks p?gatud pukspuud. Elutoa akna all on tellised teistest veidi heledamad; Neil kraapis sealt grafitit, mille oli sinna j?tnud keegi l?unalondonlane, kel j?tkus ikka veel k?llaldaselt piiratust, et olla vastu segarassilisele abielule.

Meie elutoas pole keegi vaevunud kardinaid ette t?mbama ja ma n?en, kuidas Katie s??gilaual oma k??si lakib. Kunagi ma n?udsin, et s??ksime koos ?he laua taga; mulle meeldis v?imalus olla kursis sellega, mida lapsed koolis on teinud. Alguses – kui olime alles sisse kolinud – olid just need s??giajad ainsad hetked, mil tundsin, et saame ka ilma Mattita hakkama. Seal me siis olime, kolmeliikmeline pere, kes kogunes kokku, et kell kuus koos s??a.

N?en l?bi akna, mida katab vilka liiklusega t?nava ??res elamise t?ttu alaline tahmakord, et Katie on teinud lauale ruumi manik??ritarvete jaoks ja nihutanud selleks eemale ajakirjad, arvete kuhja ja pesukorvi, mis on kummalisel kombel leidnud endale justkui ainu?ige koha s??gilaual. Aegajalt ma koristan selle segaduse ?ra, et saaksime p?hap?eviti koos l?unat s??a, ent juba ?sna varsti sunnib hiilivalt lauale tekkiv paberite ja t?hjade poekottide kuhi meid teleka ette, taldrikud p?lvedel.

Justin avab ukse ja mulle meenub aeg, mil lapsed olid v?ikesed ja jooksid mind tervitama, nagu oleksin ?ra olnud kuude kaupa, mitte kaheksa tundi Tesco riiulite vahel. Kui lapsed vanemaks said, koputasin naabrite uksele ja t?nasin Melissat, et ta koolist tulnud lastel silma peal hoidis. Lapsed ise v?itsid k?ll, et on juba suured ega vaja hoidmist, kuid tegelikult meeldis see neile.

„Tere!“ h?ikan. Simon tuleb k??gist, veiniklaas k?es. Ta ulatab selle mulle ja suudleb mind huultele ning libistab k?e ?mber mu piha, et mind l?hemale t?mmata. Ulatan talle kilekoti Melissa kohvikust toodud toiduga.

„Katsuge end natuke vaos hoida.“ Katie tuleb elutoast ja viibutab harali s?rmedega k?si. „Mida me ?htuks s??me?“ Simon laseb minust lahti ja viib koti k??ki.

„Vorste ja praekartuleid.“

Katie kirtsutab nina ja ma katkestan teda enne, kui ta j?uab kalorite teemal vinguma hakata. „K?lmikus on lehtsalatit – sina v?id seda k?rvale v?tta.“

„Ega su jalad sellest peenemaks ikka ei muutu,“ ?tleb Justin. Katie annab talle hoobi vastu k?sivart, Justin p?ikab ?est eemale ja jookseb kaks astet korraga trepist ?les.

„Kasvage suureks.“ Katie on ?heksateist ja v?ikest kasvu. Ta kannab number 36 riideid ja enam pole j?lgegi tema m?ne aasta tagusest lapselikust trullakusest. Tema jalgadel pole samuti midagi viga. Ma l?hen, et teda kallistada, aga siis meenuvad mulle tema v?rskelt lakitud k??ned ja ma suudlen teda p?sele. „Anna andeks, kullake, aga ma olen omadega t?itsa l?bi. Kui kiirtoitu harva s??a, siis ei tee see midagi – m??dukus eelk?ige, eks?“

„Kallis, kuidas su p?ev l?ks?“ k?sib Simon. Ta j?rgneb mulle elutuppa ja ma vajun diivanile, sulgen hetkeks silmad, ohkan s?gavalt ja tunnen end paremini.

„?sna h?sti, kui mitte arvestada seda, et Graham pani mind arhiveerima.“

„See pole ju sinu t??,“ ?tles Katie.

„Minu t?? pole ka kempsu koristamine, aga arvake ?ra, mida ta eile mul teha lasi?“

„Vuih! See t??p on t?ielik sitapea.“

„Sa ei peaks sellega leppima.“ Simon istub mu k?rvale. „Sa peaksid kaebama.“

„Kellele? Tema on ju omanik.“ Graham Hallows on seda t?ugu mees, kes upitab enda ego teisi inimesi alandades. Ma tean seda ja seet?ttu ei h?iri see mind. Enamiku ajast.

Et teist juttu teha, v?tan diivanilaualt London Gazette’i, mille olen sinna visanud. Ajaleht on ikka m?rg ja m?ni rida valgub laiali, kuid ma voldin ajalehe nii, et jutuliinide ja eskortteenuse reklaamid oleksid esil.

„Ema! Mida sina eskortteenuste alt otsid?“ k?sib Katie naerdes. Ta kannab k??ntele veel pealislaki, keerab pudelile hoolikalt korgi peale ja l?heb laua ??rde, et pista s?rmed lakki kinnitava ultraviolettlambi alla.

„V?ibolla peab ema plaani vahetada Simon uuema mudeli vastu,“ ?tleb Justin elutuppa tulles. Ta on musta Ts?rgi ja teksad, millega t??l oli, vahetanud hallide dressip?kste ja dressipluusi vastu. Ta on paljajalu. ?hes k?es on tal telefon, teises taldrik, millel on kuhi vorste ja kartuleid.

„See pole naljakas,“ arvab Simon. Ta v?tab mu k?est ajalehe. „Aga tegelikult ka, miks sa tutvusliinide lehek?lge loed?“ Tema kulm l?heb kortsu ja ma n?en, et ?le ta n?o libiseb vari. Heidan Justinile altkulmupilgu. Simon on minust neliteist aastat vanem, kuid m?nikord tundub mulle peeglisse vaadates, et j?uan talle varsti j?rele. Mul on silmade ?mber kortsud, mida seal enne neljak?mmet veel polnud, ja mu kaela nahk on hakanud l?tvuma. Mulle pole meie vanusevahe kunagi probleemi valmistanud, kuid Simon mainib seda k?llalt sageli, seega ma tean, et see teeb talle muret. Justin teab seda ja kasutab iga v?imalust, et haavale soola raputada. Ma polegi aru saanud, kas ta nokib Simonit v?i mind.

„Kas teie meelest pole see minu moodi?“ osutan alumisele reklaamile Angel’si „t?iskasvanute teenuste“ all. Justin kummardub ?le Simoni ?la ja Katie v?tab k?ed ultraviolettlambi alt, et paremini n?ha. M?nda aega vaatame k?ik vaikides kuulutust.

„Ei,“ ?tleb Justin t?pselt samal hetkel, kui Katie arvab: „Natuke k?ll.“

„Ema, sul on ju prillid.“

„Mitte alati,“ m?rgin. „M?nikord kannan ma ju l??tsesid.“ Kuigi ma ei suuda meenutada, millal seda viimati tegin. Prillide kandmine pole mind kunagi h?irinud ja mu praegused tugevate mustade raamidega prillid meeldivad mulle p?ris h?sti, kuna nendega n?en v?lja asjalikum kui kunagi varem.

„?kki teeb keegi nalja?“ arvab Simon. „Leiakaaslane.com – kas v?ib olla, et keegi on sind nalja p?rast tutvusportaali ?les riputanud?“

„Kes midagi sellist teeks?“ Vaatan lastele otsa ja p??an n?ha, kas nad vahetavad pilke, ent Katie paistab olema sama suures segaduses nagu mina ja Justin on asunud uuesti kartulite kallale.

„Kas sa oled sellele numbrile helistanud?“ k?sib Simon.

„Poolteist naela minut. Nalja teed v?i?“

„Kas see oled sina?“ k?sib Katie, silmis ulakas pilk. „Et natuke lisa teenida? Noh, ema, r??gi ?ra.“

Ebamugavustunne, mis mind p?rast kuulutuse n?gemist valdas, hakkab vaibuma ja ma naeran. „Kullake, ma pole sugugi kindel, et keegi maksaks minuga r??kimise eest poolteist naela minutis. Aga see naine on t?esti minu moodi, on ju? Ma ehmatasin p?ris korralikult.“

Simon ?ngitseb taskust telefoni ja kehitab ?lgu. „Vean kihla, et keegi korraldab sulle midagi s?nnip?evaks.“ Ta paneb telefoni valjuh??ldi peale ja valib numbri. See n?ib tobe: me k?ik oleme kogunenud London Gazette’i ?mber ja helistame seksiliinile.

„Number, millele te helistasite, ei ole kasutusel.“

Saan aru, et olen hinge kinni hoidnud.

„Sellega on siis ?hel pool,“ ?tleb Simon ja ulatab mulle ajalehe.

„Aga mida mu pilt seal teeb?“ k?sin. Mu s?nnip?ev on veel m?gede taga ja mulle ei turgata p?he kedagi, kelle meelest oleks naljakas mind tutvusportaali sokutada. Mul k?ib peast l?bi m?te, et vahest on see keegi, kes ei salli Simonit; keegi, kes tahaks meie vahele paksu verd tekitada. Matt? Heidan selle m?tte k?rvale sama kiiresti, kui see tekkis.

Pigistan alateadlikult Simoni ?lga, kuigi ta pole ilmutanud mingeid m?rke, et see reklaam teda h?iriks.

„Ema, see pole ?ldse sinu sarnane. See on kulunud juuksev?rviga vana eit,“ ?tleb Justin.

Ma arvan, et peaksin kuskilt komplimendi ?les leidma.

„Justinil on ?igus, ema.“ Katie vaatab uuesti kuulutust. „See naine on sinu moodi, aga paljud inimesed n?evad kellegi teise moodi v?lja. Meil on t?? juures ?ks t?druk, kes on Adele’i t?pne koopia.“

„V?ibolla t?esti.“ Heidan veel viimase pilgu kuulutusele. Naine fotol ei vaata otse kaamerasse ja pildi kvaliteet on v?ga halb; paneb lausa imestama, et seda ?ldse kuulutuses kasutati. Ulatan ajalehe Katiele. „Kui sa meile s??a l?hed tooma, siis ole hea, kullake, pista see ?ksiti vanade ajalehtede hulka.“

„Aga mu k??ned!“ karjatab Katie.

„Mu jalad,“ vastan.

„Ma toon ise,“ ?tleb Justin. Ta paneb oma taldriku diivanilauale ja t?useb p?sti. Vahetame Simoniga ?llatunud pilke ja Justin p??ritab silmi. „Mis on? Nagu ma kodus kunagi midagi ei teeks.“

Simon naerab p?gusalt. „Mida sa silmas pead?“

„Ah, keri p?rgu, Simon. Too oma s??k siis endale ise.“

„L?petage m?lemad,“ n?hvan. „Jumal k?ll, m?nikord on raske aru saada, kumb on laps ja kumb lapsevanem.“

„Aga see mu point ongi, ta pole …“ alustab Justin, kuid vakatab mu n?oilmet n?hes. S??me taldrikud p?lvedel, vaatame televiisorit ja n??kleme puldi p?rast. Taban endal Simoni pilgu. Ta pilgutab mulle silma: isiklik hetk keset kahe hilisteismelisega koos elamise kaost.

Kui taldrikud on t?hjaks s??dud ja j?rele on j??nud vaid rasvakiht, paneb Katie mantli selga.

„Ega sa n??d v?lja ei hakka minema?“ k?sin. „Kell on juba ?heksa l?bi.“

Ta vaatab mulle ahastavalt otsa. „Ema, t?na on reede.“

„Kuhu sa l?hed?“

„Linna.“ Ta n?eb mu ilmet. „Me v?tame Sophiaga koos takso. See on sama, kui tuleksin koju p?rast pikka vahetust.“

Tahaksin ?elda, et see pole sama. Et must seelik ja valge pluus, mida Katie ettekandjana kannab, pole sugugi nii v?ljakutsuv kui see liibuv kleit, mille ta n??d on selga pannud. Et hobusesabasse seotud juuksed muudavad ta n?o nooreks ja s??tuks, samas kui t?na?htune soeng on sasitud ja seksikas. Ma tahan ?elda, et ta on end liialt meikinud, et tema kingad on liiga k?rgete kontsadega ja k??ned liiga punased.

Loomulikult ei ?tle ma midagi. Sest kunagi olin ma ka ise ?heksateist ja pealegi olen olnud ema piisavalt kaua, et teada, millal oma m?tted endale hoida.

„L?butsege h?sti.“ Ent ma ei suuda end pidurdada: „Olge ettevaatlikud. Hoidke kokku ja valvake oma joogiklaase.“

Katie suudleb mind otsaesisele, p??rdub siis Simoni poole ja ?tleb peaga minu suunas n?ksatades: „Tuleb s?navahetus, mis?“ Kuid ta naeratab ja pilgutab mulle silma, enne kui uksest v?lja tuhiseb. „K?ituge korralikult!“ h?ikab ta. „Ja kui te korralikud ei suuda olla, siis olge v?hemalt ettevaatlikud!“

„Ma ei saa sinna midagi parata,“ ?tlen, kui Katie on l?inud. „Ma muretsen tema p?rast.“

„Ma tean, et sa muretsed, aga tal on pea otsas. Selles pole kahtlust.“ Simon pigistab mu p?lve. „Ta on ju emasse.“ Simon vaatab Justinit, kes l?sutab diivanil, ninapidi telefonis. „Kas sa ei l?hegi v?lja?“

„Mul pole raha,“ vastab Justin ega t?sta pilku silme ees helendavalt v?ikeselt ekraanilt. N?en seal siniseid ja valgeid dialoogikastikesi, aga need on liiga v?ikesed, et suudaksin lugeda nende sisu siit, kus ma istun. Poisi dressip?kste ja dressipluusi vahelt paistab punaste alusp?kste triip, ta on kapuutsi p?he t?mmanud, olgugi et viibib toas.

„Kas Melissa ei maksa sulle reedeti?“

„Ta ?tles, et toob palga millalgi n?dalavahetusel.“

Justin on kohvikus t??tanud suve algusest saadik, mil olin juba peaaegu kaotamas lootust, et ta mingigi t??otsa v?iks leida. Ta k?is paaril t??intervjuul – ?ks oli plaadipoes, teine kingapoes –, kuid niipea, kui ilmnes, et ta on poevarguse eest politseis arvel, l?ppes jutt sedamaid.

„Sellest v?ib aru saada,“ ?tles Simon siis. „?kski t??andja ei riski palgata kedagi, kes v?ib k?e nende kassasse ajada.“

„Ta oli neliteist!“ asusin paratamatult kaitsele. „Tema vanemad olid ?sja lahku l?inud ja ta oli kooli vahetanud. Tegemist pole ju m?ne paadunud kriminaaliga.“

„Sellegipoolest.“

J?tsin asja sinnapaika. Ma ei tahtnud Simoniga vaielda. Mustvalgelt v?etuna polnud Justinit v?imalik palgata, aga kui teda tunda … L?ksin, m?ts n?pus, Melissa jutule. „Tellimuste kohaletoimetamine,“ tegin ettepaneku. „Reklaamlehtede jagamine. ?ksk?ik mis.“

Koolis oli Justinil alati raske. Ta ei hakanud sama varakult lugema kui teised lapsed – enne kaheksaseks saamist ei osanud ta isegi t?hestikku. Kui poiss vanemaks sai, oli raske teda kooli uksestki sisse saada, tunnelid ja kaubanduskeskused ahvatlesid teda palju enam kui klassiruum. Kui ta kooli l?petas, oli tal algtase arvuti?petuses ja hoiatus poevarguse eest. Selleks ajaks olid ?petajad aru saanud, et Justin on d?slektik, kuid oli juba liiga hilja midagi ette v?tta.

Melissa vaatas mulle m?tlikult otsa. M?tlesin, kas olen ehk ?letanud meie s?pruse piirid ja pannud Melissa ebamugavasse olukorda.

„Ta v?iks kohvikus t??tada.“

Olin s?natu. T?nu tundus ebapiisav.

„Miinimumpalk,“ ?tles Melissa kiiresti, „ja katseaeg. Esmasp?evast reedeni, nii hommikused kui ?htused vahetused segamini. Asendamine m?nel n?dalavahetusel.“

„J??n sulle t?nu v?lgu,“ ?tlesin.

Ta l?i mu t?nulikkuse peale k?ega: „Milleks siis s?brad on?“

„V?ibolla sa saad hakata n??d emale natuke ??ri maksma, kui sul t??koht olemas on,“ ?tleb Simon. Vaatan talle teravalt otsa. Simon ei sekku kunagi lastekasvatusse. Me pole pidanud neil teemadel kunagi vestlema; kui ma Simonit kohtasin, olid lapsed kaheksateist ja neliteist. Enda meelest olid nad juba peaaegu t?iskasvanud, isegi kui nad vahel sellele vastavalt ei k?itunud. Neil polnud vaja uut isa ja ?nneks ei ?ritanud Simon seda ka kunagi olla.

„Katie k?est sa ??ri ei k?si.“

„Ta on sinust noorem. Justin, sa oled kaksk?mmend kaks, piisavalt vana, et ise hakkama saada.“

Justin t?stab jala hoogsalt ?le teise ja t?useb ?he sujuva liigutusega p?sti. „On sul ikka jultumust. ?kki v?iksid ise hakata ??ri maksma, enne kui ?tled, mida mina tegema peaksin?“

Ma vihkan sellist olukorda. Kaks mulle kallist inimest teineteise k?ri kallal.

„Justin, ?ra r??gi Simoniga niimoodi.“ Ma ei vali poolt teadlikult, ent niipea kui olen seda ?elnud, n?en Justini silmis pilku, justkui oleksin ta reetnud. „Simon teeb lihtsalt ettepaneku. Ma ei k?si sinult ??ri.“ Ma ei teeks seda kunagi ja mind ei huvita, kui mind selle p?rast pehmekeseks peetakse. Mind see ei k?iguta. V?iksin Justinilt ??maja ja kosti eest k?sida ka k?ige v?iksemat tasu, ikka ei j??ks tal p?rast seda enam midagi alles. Kuidas saaks ta elada seltsielu, r??kimata tuleviku tarbeks raha kogumisest? Kui mina kodunt lahkusin, olin noorem kui Katie praegu, ja mul polnud muud kui kohver riietega, paisuv k?huke ja vanemate etteheited k?rvus k?lamas. Ma tahan oma lastele paremat elu.

Aga Simon ei j?ta. „Kas sa otsid t??d? Kohvik on ju tore, aga kui tahad autot osta v?i oma elamise leida, on sul vaja hakata teenima rohkem kui see, mida Melissa sulle praegu maksab.“

Ma ei saa aru, mis Simonile sisse on l?inud. Me pole k?ll j?ukad, aga saame kenasti hakkama. Meil pole vaja laste k?est raha v?tta.

„Isa ?tles, et laenab mulle auto ostmiseks raha, kui olen load ?ra teinud.“

Tunnen, kuidas Simon mu k?rval turri l?heb. See juhtub iga kord, kui Matti mainitakse. M?nikord tema reaktsioon ?rritab mind, aga ?ldjuhul tekitab see minus sooja tunde. Vaevalt et Matt oleks osanud arvatagi, et v?iksin ka kellelegi teisele meeldida. Mulle meeldib, et Simon hoolib minust k?llaldaselt, et armukade olla.

„See on isast kena,“ ?tlen kiiresti; lojaalsus Justini suhtes sunnib mind tema toetuseks midagi ?tlema – ?ksk?ik mida. „Millalgi v?iksid sa ehk proovida taksojuhiks saada soovijate teooriaeksami ?ra teha?“

„Ema, ma ei kavatse elu l?puni taksot s?ita.“

Kui Justin oli noorem, olime temaga v?ga l?hedased, kuid ta pole mulle tegelikult kunagi andestanud, et ma Matti juurest ?ra l?ksin. Arvatavasti andestaks ta mulle siis, kui teaks kogu lugu, aga ma pole kunagi tahtnud, et lapsed isast halvasti arvaksid; ma ei tahtnud, et nemad saaksid samamoodi haiget nagu mina.

Naine, kellega Matt magas, oli vanuses, mis j?i t?pselt Katie ja minu oma vahele. Naljakas, kui m?tlema hakata. Ma ei n?inud teda kunagi, aga mul oli kombeks piinata end sellega, et kujutasin ette, milline ta v?lja n?eb; kujutasin ette, kuidas minu mehe k?si tema kahek?mne kolme aastast venitusarmideta keha paitab.

„Vaene ei tohiks pirtsutada,“ arvab Simon. „Taksojuhi ametil pole midagi viga.“

Vaatan talle ?llatunult otsa. Viimasel ajal on ta nii palju halvustanud Justini v?hest auahnust. Osa minust on pahane, et ta peab minu pojale k?llaldaselt heaks t??d, mille kohta ta ise – m?letan seda v?ga selgelt – on ?elnud, et see on „perspektiivitu ala“. Matt k?is kolled?is ja ?ppis inseneriks. See k?ik muutus p?eval, mil sain aru, et mu p?evad on juba nii palju hiljaks j??nud, et see saab t?hendada vaid ?ht. Matt j?ttis kolled?i pooleli ja hankis endale samal p?eval t??koha. See oli lihtne t?? kohalikus ehitusfirmas, kuid t?i piisavalt sisse. P?rast abiellumist sooritas Matt edasij?udnute s?iduteooria eksami ja tema vanemad kinkisid meile pulmakingiks raha, et ta saaks osta oma esimese takso.

„Praeguseks on kohvikus t??tamine hea k?ll,“ ?tlen. „K?ll ?ige t?? ka ?hel p?eval end ilmutab, olen kindel.“

Justin uratab mittemidagi?tlevalt, lahkub toast ja l?heb ?lakorrusele. Kuulen voodi kr?ginat, kui ta oma tavap?rase asendi sisse v?tab – pikali, pea ainult nii palju p?sti, et n?ha s?learvuti ekraani.

„Sellise tempoga elab ta siin veel ka ?le kolmek?mnesena.“

„Ma lihtsalt tahan, et ta ?nnelik oleks, muud ei midagi.“

„Ta ongi ?nnelik,“ ?tleb Simon. „?nnelik sinu kukil.“

Neelan alla s?nad, mida tahan ?elda. Oleksin eba?iglane. Ma ju ise ?tlesin Simonile, et ei taha tema k?est ??riraha v?tta. Meil oli selle p?rast isegi vaidlus, kuid ma j?in endale kindlaks. Tegime pooleks toiduraha ja arved ning Simon maksab alati v?ljas s??mise ja reiside eest – ka laste jaoks. Ta on ?leliia helde. Meil on ?hine pangaarve ja me pole kunagi muretsenud selle p?rast, kes mida maksma peaks.

Aga maja on minu oma.

Kui ma Mattiga abiellusin, oli meil rahaga kitsas. Matt k?is t??l igal ?htul ja mina olin kaheksast neljani Tescos ning me saime sel moel hakkama, kuni Justin kooli l?ks. Selleks ajaks kui Katie s?ndis, oli elu juba lihtsamaks muutunud; Mattil oli rohkem t??d, kui ta teha jaksas, ja l?puks oli meil v?imalus endale ka ?htteist lubada: m?nikord v?ljas s??mas k?ia v?i isegi suvepuhkusele minna.

Siis aga l?ksime Mattiga lahku ja mina olin j?lle p?ris alguses tagasi. Kumbki meist ei jaksanud maja endale j?tta ja m??dus aastaid, enne kui mul oli v?imalik selle maja sissemaksuks s??stusid koguda. Vandusin, et ei seo end enam kunagi ?hegi mehega.

Muide, ma vandusin sedagi, et ei armu enam iial, aga vaat, mis sellest sai.

Simon suudleb mind, hoiab k?tt mu l?ua all ja libistab peopesa siis kuklale. Isegi praegu, pika p?eva l?pus l?hnab ta puhtuse, raseerimisvahu ja odekolonni j?rele. Tunnen kehas tuttavat kuumahoogu, kui ta mu juuksed oma k?e ?mber keerab ja ?rnalt sikutab, nii et mu pea vajub kuklasse ja kael on vaba tema suudlustele. „Kas l?heme varakult voodisse?“ sosistab Simon.

„Ma tulen kohe ?les.“

Korjan kokku taldrikud ja London Gazette’i, viin n?ud k??ki ja pistan n?udepesumasinasse. Kukutan ajalehe pr?gikasti, kust kuulutuse naine minu poole vaatab. Kustutan k??gis tule ja raputan oma rumaluse peale pead. Muidugi pole see minu pilt. Miks peaks ajalehes olema minu pilt?

Данный текст является ознакомительным фрагментом.