Keskmine riik

Esimese vaheperioodi poliitiliste vapustuste tagaj?rjel Egiptuse ?hiskonnas toimunud suurtel muutustel oli arvestatav m?ju ka meie allikate iseloomule. ?htlasi ilmneb neis varasemast suurem huvi ?hiskonna alamate kihtide ehk anon??mse t??j?u vastu, keda Vana riigi ajal isegi ei mainita. T?si k?ll, meie k?sutuses pole t??kohtade arhiive 12. d?nastia eelsest perioodist ning seega ka teenistusnimekirju ega palgaraamatuid. See-eest on aga Reisneri pap??rused. Need on neli iidset dokumenti, millest kolm p?rinevad ehituskeskuste, eriti ?he templi juhatuse arhiivist, neljas aga Kesk-Egiptuse Thisi (Thinis) linna kuningliku laevaehituse parandust??kojast. Ettev?ttes t??tanud mehed on p?rit 150 km kauguselt Koptose piirkonnast. Iga t??lise kohta on kirjas tema nimi, vahel ka isa nimi ning m?nikord isegi vanaisa nimi; samuti on m?rgitud sugulussidemed vendade vahel. Paljud t??tasid samal ajal p?llut??lisena, jagades end kahe t??koha vahel. Neid eristab termin mnyw, mis t?hendab „lihtt??list”, v?i nimis?na hsbw, mis r?hutab nende „nimekirjadesse kantu” staatust. Me ei oska hinnata t??lise palga absoluutv??rtust, sest enamasti maksti leibades, mille kohta teame vaid hulka, mitte aga kaalu v?i kuju. Keskmine tasu oli 8 trsst-p?tsi, kuid see m??r v?is samal t??lisel periooditi erineda.

Teistest selle aja dokumentidest leiame ka t??kohtade palgaskaala. Maksu?hik „leib” j??b endiselt t?pselt m??ratlemata, kuid n??d saame teada, kui palju seda igale t??liste kategooriale jagati. N?iteks jagati eraisiku hauakambri ehitusel 96 fq3-p?tsi iga p?ev j?rgmiselt: vastutavad isikud said 10, r?hma?lemad vastavalt liigile 2–5, kujundajad 6, skulptorid vastavalt liigile 2 v?i 3, kivimurdjad 2 ja lihtt??lised ilmselt iga?ks ?he p?tsi. Vaatamata sellele, et kogu t??liste r?hm koosnes vaid 47-st inimesest, on erinevused ometi hoolikalt paigas. Vahed on aga veelgi m?rgatavamad idapoolsesse k?rbesse Wadi Hammamati 60 sfinksi ja 150 skulptuuri jaoks materjali j?rele saadetud 18 741-mehelise ekspeditsiooni palkades. Keskvalitsuse m??ratud ekspeditsiooni juht sai iga p?ev 200 leiba ja 5 m??tu ?lut, tema otsesed abilised vastavalt ametikohale 30–100 leiba ning 1–3 m??tu ?lut, skulptorid 20 leiba ja 1/2 m??tu ?lut, nende abilised 15 leiba ja 1/3 + 1/4 + 1/5 m??tu ?lut ning viimaks 17 000 „nimekirja kantut”, kellest ekspeditsioon peamiselt koosneski, said iga?ks 10 leiba ja 1/3 m??tu ?lut. Kui vaadelda palka ?hiskondliku seisundi kriteeriumina, on eelnev nimekiri k?nekam ?ksk?ik millistest s?nadest.

Al-Lahunis, Al-Fayyumi l?histel asuva Senusert II p?ramiidilinna elamud on kinnituseks, et ?helt poolt lihtt??liste, k?sit??liste ja nende ?lemate ning teiselt poolt suurte ehitusprojektide eest vastutavate k?rgete ametnike vahel eksisteeris s?gav l?he. Linn ehitati kuninga matusekompleksi eest hoolitsemiseks ning seal toimuvate rituaalide korraldamiseks ja see jagunes kahte ebav?rdsesse ossa, mida eraldas teineteisest sama paks m??r kui v?lism??r. Linna tagasihoidlikum osa h?lmas umbes 1/4 teise osa kogupindalast ning seal asusid t??liste elamud, iga?hes 5–7 ruumi. Samal ajal olid linna teises, avaramas osas, 70-toalised elegantsed villad ning sillutatud t?navad, mille keskele oli rajatud veekanal. Esmapilgul v?ib tunduda, et naaberlinnaosade erinevus annab tunnistust ?hiskondlikust progressist. Tegelikult aga n?itavad need ?hel ajal rajatud linnaosad, et Keskmise riigi ajal muutusid ?hiskondlikud l?hed veelgi s?gavamaks, kui olid Vanas riigis.

Teised m?lestised annavad mitmesugust lisateavet, mille p?hjal v?ib saada k?sit??liste olukorrast t?psema ?levaate. Varasematel ajastutel olid selle ?hiskonnakihi esindajatele kuulunud eraviisilised m?lestusm?rgid harvad, tagasihoidlikud ning piirdusid vaid hauakambritega. Matusekombestiku demokratiseerumine v?imaldas aga rajada endale m?lestusm?rke ka lihtsamatel inimestel, kes k?isid palver?nnakul ?lem-Egiptuse p?has linnas Abydoses. Palver?nnakul lasid nad p?stitada Osirise templi terrassile p?hendussteele v?i kabelikesi. Uuringud on n?idanud, et p?hendaja vanemad ja sugulased tellisid samasuguseid m?lestisi riigi teistesse p?hamutesse ning selline traditsioon p?sis mitme p?lvkonna jooksul. Ometigi m?rkame, et igale isikule usaldatud ?lesannete vastutusaste oli erinev ning kuigi teatud ametite koondumine samade perekondade k?tte eeldas perekonnatraditsioonide s?ilimist, valdas iga konkreetne isik ainult temale omaseid tehnikaid ja kunste.

Umbes kolmk?mmend niisugust elukutset on kirjas onomastikon’is, mille koostas kirjutaja Amenemope Uue riigi l?pul, kasutades arvatavasti varasemaid eeskujusid. Selle t?? eesm?rgiks oli ilmselt luua ?petlik kataloog, mis pretendeeriks t?iuslikkusele. Meid huvitab k?ige rohkem ?hiskondlike positsioonide ja elukutsete pingerida, mis algab k?ige auv??rsemast (kuningas) ja l?peb k?ige alamaga (p?llut??line). Kirjutaja pakutud j?rjestus pole t?nap?eva lugejale siiski p?ris selge ning nimekiri j??b l?nklikuks. Sellegipoolest v?ib m?rgata teatavat hulka omavahel seotud r?hmitusi. 162-st rubriigist 31 puudutavad k?sit??lisi ja lihtt??lisi. Nimekirja eesotsas on kuninglik perekond, ?ukond ja vaaraole l?hedal seisvad isikud. J?rgnevad s?jav?elised ametid ja religioossed funktsioonid. Viimaste seas v?ib m?rgata ka ametit „t??tavate meistrite ?lem, Tema-kes-asub-oma-m??rist-l?unas (jumal Ptah)” ehk k?sit??liste maailma v?tmepositsiooni, mille kaitsejumalaks on Ptah. Kunstidele ja tehnilistele oskustele eraldatud alajaotusele eelneb l?ik, milles k?sitletakse toiduainetega varustamisega seotud elukutseid ning alajaotuse keskel mainitakse l?hidalt riietusega seotud ameteid. K?sit??liste nimekirja l?petab korravalvuri elukutse. ?htlasi algab siit viimane osa, mis on kogu loetelus k?ige eklektilisem, k?sitledes k?ige erinevamaid elualasid nagu haldus, p?llumajandus, kaubandus jne. Meid otseselt huvitavas k?sit??liste alajaotuses on ametid klassifitseeritud nende omavaheliste suhete j?rgi: kalliskivide t??tlemine, nahat??tlemine, relvade valmistamine, ehete valmistamine, arhitektuur ja keraamika. Neid t??alasid ?hendab materjalide ja m?istete omavaheline side.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.