SISSEJUHATUS

Pole kerge liikuda ajas tagasi ?hiskondadesse, mille sageli pealiskaudselt tuttava pealispinna all on peidus nii s?gavad erinevused, et nende eiramine v?ib meid t?est k?rvale juhtida. Seet?ttu tuleb alati meeles pidada, et muistset Egiptust lahutab meie ajast s?gav l?he.

Kindlasti on sel oma p?hjus, miks kadus oskus lugeda tekste, milles ilmutas end Vana-Egiptuse kangekaelne ja talitsematu soov anda oma kogemuste ja tarkuse pagas ?le j?rgmisele p?lvkonnale. Veel enne kui kivisse raiuti viimased hierogl??fid Rooma impeeriumi l?pusajanditel, muutus Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni v?gevus v?sinud virelemiseks, aeglaseks taandumiseks ajaloo peateedelt m??tiliseks ja veretuks ideaalpildiks.

Seega kohtus meie tsivilisatsioon Vana-Egiptusega, mis polnud enam k?egakatsutav reaalsus, vaid fantaasiapilt, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ?listama, kord halvustama p?hjustel, mis ei p?rine Egiptusest enesest. Kord n?ib Egiptus meile tark, siis j?lle julm; kord ilmub ta meile rikka ja suurejoonelisena, siis j?lle t?ranlikuna; me oleme pidanud teda uskmatuks, ebausklikuks ja ?petatuks, naiivseks ja poliitiliselt eeskujulikuks, nimetanud teda vagaks ja siis j?lle k??niliseks. Antiikajal (ning kuni valgustusajastuni v?lja) pakkus Egiptus k?ll sageli m?tlemisainet, kuid s?vitsi temast aru ei saadud.

Olukorda muutis tunduvalt Jean-Fran?ois Champollioni hiilgav saavutus romantismiajastu alguses – ta ?ppis hierogl??fe de?ifreerima. Ajastule t??piline huvi mitteklassikaliste tsivilisatsioonide vastu t?i suurimat tulu Egiptusele, sest sealseid allikaid ja m?lestisi oli v?imalik vahetult tundma ?ppida (meenutagem n?iteks Champollioni ise?ranis pikka kirja Humboldtile, milles ta tutvustas oma s?steemi ja selle esimesi tulemusi). Sel moel sai v?imalikuks Niiluse tsivilisatsioon ajaloolistesse raamidesse seada. De?ifreerija Champollionil oli ?nnestunud luua esimesed kontaktid k?nelema hakanud m?lestistega ning alustada nende p?hjal Egiptuse kronoloogia, ?hiskonna struktuuri ja keelelise korralduse v?ljaselgitamist – taastamist??d, mis kestab t?nap?evani ning loodetavasti j?tkub ka tulevikus.

V?iks arvata, et eelpool mainitud l?het muistse Egiptuse ja meie m?istmisv?ime vahel saab ?letada, kui lugeda varem k?ttesaamatuks j??nud tekste, mis n??d avaldavad oma s?numi. Kuid l?hemal vaatlusel selgub, et asi pole sugugi selles. Teised ajaloolised maailmad nagu Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja keskaeg kujunesid osana pikaajalisest historiograafilisest traditsioonist, mille seesmist terviklikkust on ikka ja j?lle proovile pandud ning mille fakte ja daatumeid on teatud vabalt valitud v??rtuste alusel pidevalt ?mber t?lgendatud. H?lmates paljude k?rvuti eksisteerivate vaatepunktide t?lgendusi ja meetodeid, kujunes kindel alus, millest (kas positiivses v?i negatiivses m?ttes) l?htudes saab l?bi viia uurimusi v?i rajada uusi k?sitlusi.

Seesugune kindlustav (ja stabiliseeriv) alus puudub aga sellel, kes p??rdub Vana-Egiptuse v?i teiste sama kaugete tsivilisatsioonide poole. Egiptuse ajalool pole kindlat taustapilti, mis ulatuks t?nap?eva ning kuuluks historiograafilise traditsiooni tervikusse. Meie arusaam Egiptuse ajaloost pole pikki sajandeid aeglaselt k?psenud; seni on tehtud vaid esimesi katseid koguda t?iesti juhuslikult kogunenud daatumid ja t?endid mingisugustessegi m?istusp?rastesse raamidesse. K?igega, mida me muistsest Egiptusest teame, varustab meid – selle s?na otseses m?ttes – Egiptus ise. Tema maapind on arheoloogiliselt nii viljakas, et suudab s?ilitada ja pakkuda asju, mis oleks mujal kujuteldamatu. Eelk?ige huvitavad meid siinkohal kirjalikud allikad (pap??rused), mille seas leidub k?igi tasandite autentseid tekste, alates eraviisilistest teadetest kuni kuninglike korralduste ja kirjandusteosteni.

Sugugi v?het?htis pole ka t?siasi, et alates ajast, mil esimesed v?ljakaevamised Egiptuses t?id p?evavalgele Kreeka- ja Rooma-aegseid pap??ruseid, on antiikaja historiograafias hakatud uusi k?simusi esitama ning kasutusele on v?etud uusi uurimismeetodeid. Sel on olnud suur m?ju ka muistse Egiptuse uurijatele, kes on saanud antiigi uurimise pikaajalise kogemuse vilju kasutades v?imaluse v?rrelda hiljutisi avastusi traditsiooniliste andmetega (andmetega, mille skaala ulatub ajaloos?ndmuste kirjeldustest ja kirjanduslikest tekstidest kuni suurte ?igusalaste kogumikeni).

Hiljuti avastatud materjalide asetamine traditsioonilisse raamistikku on aga raskendatud juhul, kui tegemist on Egiptuse vanima ajalooga. Selle ajastu pap??ruste ja kujutava kunsti m?lestiste s?ilimine ja leidmine on olnud t?iesti juhuslik. Kui meil on m?ni pap??rus, siis mitte seet?ttu, et see oli pandud arhiivi tallele, vaid lihtsalt seet?ttu, et see polnud sattunud niiskesse maapinda, keegi polnud soovinud sellega tuld s??data, seda polnud n?rinud m?ni kits ning esimesed arheoloogid olid m?istnud kasutada sobivaid tehnikaid dokumendi s?ilitamiseks. Muistsetel egiptlastel ei olnud mingit vajadust neid pap??ruseid dokumentidena alles hoida. Sama kehtib ka raidkirjade kohta, mis sisaldavad rikkalikult andmeid nii kuningate kui ka eraisikute kohta. On selge, et raidkirju lugedes tuleks arvestada pakutava informatsiooni taustaks oleva ideoloogiaga. V?ga sageli ei oska me aga konteksti hinnata ning siis t?lgendavad t?nap?eva ajaloolased teateid kuningate tegemistest ja teisi n?iliselt jutustavaid tekste s?na-s?nalt. Egiptlasest lugeja oleks aga instinktiivselt (v?i pigem k?ll oma kultuurilisest taustast l?htudes) taibanud, et tegemist on t?poloogiatega, millel on pigem s?mboolne v??rtus; seesugustes raidkirjades olid ?ksikud faktid k?rvalise t?htsusega, neid kasutati kandvate ideede r?hutamiseks v?i lihtsalt ettek??ndeks.

Vaatamata ohjeldamatule kirjutamisvajadusele tekkis muistsetel egiptlastel harva (kui ?ldse) kiusatus kirjeldada oma ?hiskonna struktuure v?i nende ?le teoretiseerida ning ajaloolist ja juriidilist p?randit koguda. Pigem v?ib t?heldada, et neid andmeid varjab t?pselt ?les kirjutatud ?tluste ja isiklike ?ksikasjade tolmupilv, milles korra loomine on juba meie ?lesanne. Seet?ttu teame me muistsest Egiptusest tunduvalt intiimsemaid ?ksikasju kui teistest vanaaja ?hiskondadest ning oleme temaga seotud paljude v?rvikate detailide kaudu. Seevastu ?ldpilt on ??rmiselt h?gune ning selle ?hmaseid kontuure joonistatakse vastavalt hetkel kehtivatele ajaloolistele konventsioonidele ikka uuesti ja uuesti ?mber.

Need hoiatused peaksid teoreetiliselt ?ra hoidma kiusatuse taandada Niiluse kultuur vaid seda iseloomustavatele ajatutele v??rtustele, ajaloolisest kontekstist v?lja rebitud kunstiteostele. Iga?ks, kellel on v?hegi kogemusi eg?ptoloogia vallas, teab, et sellest ei piisa.

Egiptuse tsivilisatsioonist j?rele j??nud varemete hulk on nii muljetavaldav, et sel on omaette t?htsus. Peaaegu 35 sajandi jooksul on s?ndmuste j??nukeid ja ladestusi ?hendanud kindel juhtl?ng, mis on vahel selgem, vahel varjatum, kuid alati eristatav. Seda juhtl?nga – v?i ?igemini k?ll l?ngu, sest neid on m?istagi rohkem kui ?ks – j?rgides omandab muistne suletud maailm meie jaoks kindlamad piirjooned, me n?eme tema olemisviise ning m?istame tema kujunemise raskusi.

Selle kauge muistse maailmaga saame suhestuda kahel viisil. Esiteks, t?naseks surnud keeles kasutatud m?isted tuleb t?lkida meie oma elavasse keelde koos k?igi sellest tulenevate probleemidega. Teiseks, ka k?ige selgematesse ja ilmsematesse faktidesse suhtumisel tuleks silmas pidada k?iki peeni n?ansse. Siinkohal ei ole k?simus mitte niiv?rd selles, kas valida nendest l?henemisviisidest ?ks v?i teine. T?htis on m?ista, milliseid tulemusi ?ks v?i teine meetod igal konkreetsel juhul annab, et tuua rohkem elulist paindlikkust k?sitlustesse, mis muidu j??ksid vaid kuivaks dokumentatsiooniks.

Kahtlemata n?ib Egiptuse tsivilisatsioon paljudes asjades erakordselt modernne. Erinevalt j?igast h?imu?hiskonnast, kus veresidemed n?udsid ka omavahel kauges suguluses ?ksikisikutelt vaieldamatut solidaarsust, oli Egiptuse perekond, mis koosnes peamiselt vanematest ja lastest, k?llaltki n?rk struktuur. Varade p?randamine oli korraldatud nii, et valdused jagati v?rdsete osadena elluj??nud partneri ja laste vahel. Era?iguse valdkonnas oli vabatahtlikult v?ljendatud ja dokumentaalselt kinnitatud tahtel iseseisev v??rtus ning naiste ?iguslik seisund v?imaldas neil koostada testamenti ning esineda kohtus tunnistajana ilma eestkostja vahenduseta. Veritasu ja k?ttemaksukohustust ei tuntud (selle t?histamiseks polnud isegi m?istet), m??tides lahendati ka jumalatevahelised t?lid kohtus. On veel teisigi, ?ldisemaid asju, mis muudavad Egiptuse meile nii l?hedaseks: n?iteks territoriaalsel alusel korraldatud riik, mis oli sisuliselt universaalne impeerium, v?i k?igi ?ksikk?simustega tegelev rangelt hierarhiline riigiaparaat ning ?hiskondliku kollektivismi suur t?htsus (see h?lmas ka t??seisakuid oma ?iguste kaitseks). Kuna niisugused n?htused on meile h?sti m?istetavad, kipume nende Egiptuse erip?ra kergesti unustama.

V?tkem n?iteks riigi keskse t?htsuse Egiptuse ?hiskonnas. Seet?ttu valitses meeste ja naiste (ja ?ldiselt kodanike) vahel potentsiaalne v?rdsus, puudus h?imumentaliteet, oli v?imalik suuri kollektiivseid t?id ette v?tta, riigi tasemel p?llumajanduslikku tootmist organiseerida, seadustega t?lik?simusi lahendada, keelelist ja kultuurilist ?htsust saavutada jne. Nii tekib mulje, et egiptlaste m?tteviisi v?ib meie aega ?le kanda, kuid just see oleks mitte ainult kohatu, vaid lausa eksitav. Kuidas muidu m?ista, et Egiptuses samastus riik vaaraoga, ning selle kontseptsiooni m??tiline v??rtus m?jutas otseselt ka riigi ratsionaalset t?hendust. Vajadus arvestada m?lemat aspekti, nii ?ldist ratsionaalset kui ka iseloomulikku m??tilist, sarnaneb v??rkeelest t?lkimisele, mille puhul t?lk peab m?istma t?lgitava teksti tegelikku t?hendust, kuid arvestama ka originaalkeelele omast v?ljendusviisi ja selle autonoomsust. Nii on meie ees kaks vastandlikku, kuid v?rdselt olulise kontseptsiooniga seisukohta, mille taga peame n?gema ?ht reaalsust. V?ljastpoolt vaadates n?eme, mida see reaalsus peaks t?hendama, seestpoolt vaadates aga seda, mis see tegelikult on.

M?istmise ja t?lgendamise probleemi aluseks on aga allikate kogum. J?rgnevate k?sitluste lugejad puutuvad samuti kokku allikatega, mis on katkendlikud, juhuslikud, kontekstist v?lja rebitud, ?ksteisele vastuk?ivad. Lugejad avastavad, et m?ned asjad on paremini, teised j?lle halvemini dokumenteeritud, ning m?istavad, mil m??ral ja millistel juhtudel v?ib allikaid usaldada.

Kindlasti oleks meelevaldne tuletada s?ndmuste ajalugu v?hestest kindlatest ?ksikasjadest (?ieti peaksime ?tlema, et see on meelevaldne, sest tabame end pidevalt seesuguselt faktide kuritarvitamiselt). Amenhotep III hambavalu (mis selgus tema muumia lahkamisel), lapsvaarao Pepi II r??mu peatselt Aafrikast kohalej?udva tantsiva k??buse ?le (sellest annab teada v?ikese kuninga kiri) ning paljusid muidki huvitavaid detaile ja t?helepanuv??rseid informatsioonikillukesi, mida tuleb pidevalt p?evavalgele, ei saa ?hendada pidevaks s?ndmusteahelaks; need j??vad ?ksnes fragmentideks, pikema jutustuse l?ikudeks. Sama kehtib ka silmapaistvate isikute elulugudes leiduvate v?itude ja v?gitegude kirjelduste kohta, mis, nagu juba m?rgitud, olid enamat kui jutustus, sest nende eesm?rgiks polnud s?ndmuste dokumenteerimine.

Vaatamata neile ilmsetele piirangutele ei taha me siiski ?elda, et on v?imatu j?lgida ja m?ista teistsugust, paljudel orgaanilistel struktuuridel p?hinevat ajalugu. T?nap?eva uurijad on ?ha enam veendunud sellise ajaloo kirjutamise v?imalikkuses ja m?istlikkuses. Et aga Egiptuse tsivilisatsioon koosneb isiklikest kildudest ja tunnistustest, on see ajaloolaste kindluseks ja meelerahuks kujundatud ?sna ?levaks. See on hind, mida makstakse, et t?usta k?rgemale anekdootlikust ajaloost, mis on k?ll huvitav ja aeg-ajalt ergutav, kuid ?ldiselt v?het?htis.

K?esolevas teoses esitatud uurimuste pealkirjades kajastub teadlik valik k?sitleda pigem ?ldisi t??pe kui ?ksikisikuid. L?hemal vaatlusel v?ib aga n?ha, et kokkuv?ttes kujutavad k?ik esseed ?he ja sama reaalsuse erinevaid tahkusid. See reaalsus oli Egiptuse kultuuri t?htsaim struktuur – riik. K?igi esseede peategelastelt tuleks k?sida mitte seda, kes nad on, vaid seda, mida nad teevad. Ametnike, talupoegade, kirjutajate, s?durite, preestrite ja orjade tegevusalad t?iendavad ?ksteist. Iga isik t?idab m?nda ?lesannet, mis hoiab k?igus ?hiskondlikku struktuuri, millesse ta ka ise kuulub.

Seega esitatakse k?esolevas raamatus vaid ?ht ajaloolist reaalsust ning j?etakse teadlikult k?rvale paljud egiptlastele s?gavalt omased valdkonnad nagu kunst, religioossed spekulatsioonid ning moraalsed arusaamad, mida k?sitletakse vaid m??daminnes. Nende asemel on esiplaanil ratsionaalne ja ilmalik moment (kui niisuguseid s?nu on ?ige antud kontekstis kasutada), mis reguleeris inimestevahelisi suhteid muistses Niiluse orus. Kuigi niisugune l?henemisviis on kaugel t?iuslikust, vastab see ometi pealkirjas v?ljakuulutatule ning s??stab lugejat liigjulgetest spekulatsioonidest. Antud teose eesm?rgiks on k?sitleda Vana-Egiptust v?imalikult m?istetavana meie oma kultuurikeskkonna terminites, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle ?htaegu nii l?hedaseks kui ka kaugeks.

Raamatu koostajana pean aga lisama, et pidasin silmas veel ?ht v?ikest hariduslikku eesm?rki. Kaast?id paluti v?ga erineva p?ritolu ja vanusega uurijatelt. V?ib ju arvata, et autorite ?sna erinev kultuuritaust, nende erinev materjalikasutus ja isegi nende isikuomadused kujunevad ?htse tervikpildi loomisel takistuseks. Kuid miks peaksime varjama, et meie teaduses ei tunnistata vaid ?hte vaatenurka. Iga ajaloolane toob oma t??sse kaasa isiklikud kontseptsioonid, motiivid ja kired, mis teda v?ltimatult m?jutavad. Eg?ptoloogias on see isegi olulisem kui paljudel teistel teadusaladel, kus pika aja jooksul on kujunenud ?hine ja ?htlustav teaduslik keel.

J?rgnevate uurimuste p?hjal peaks lugejal tekkima ?sna selge ettekujutus Vana-Egiptuse ?hiskonnast kui inimeste kogumist, mille sihiks oli tegutseda ?heskoos. Samas peaks lugeja m?istma, et selle kauge maailma uurimisel v?ib avastada veel muidki asju ning et just neis paljudes ?ha uutes aspektides avaldub selle maailma v?imas eluj?ud. On ju vastuolud ja ebakindlus palju viljakam ja t?ep?rasem seisund kui p?sivate kokkulepete kindlus. Meie aga peame p??dma neid vastuolusid lahendada, sest see ongi ajaloolase t?? m?te.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.