6

Pole just tavap?rane, et Katie enne l?unat ?rkab; restoranis jagatakse jootraha ?htuti heldemalt kui l?una ajal ja vabadel p?evadel pole talle kunagi meeldinud varakult magama minna. Eile oli ta oma toas aga juba enne k?mmet ja kui ma enne voodisse minemist tema toa ukse vahelt sisse piilusin (raske on loobuda eluaegsest harjumusest), magas ta juba s?gavalt. N??d, mil laman voodis ja p??an koguda veidigi indu vesiseks esmasp?eva hommikuks, kuulen elektridu?i vilinat, mida saadab kopsiv heli. Kuulsin seda juba n?dalavahetusel, kuid lootsin, et tegemist on meelepettega.

„Asi pole kindlasti ?ige.“

Simon h??litseb vist n?usolevalt ja sirutab k?e teki alt v?lja, et mind endale l?hemale t?mmata. Vingerdan eemale.

„Me j??me t??le hiljaks. Ma pean kutsuma kellegi du??i ?le vaatama; sellega pole asi kindlasti ?ige.“

„See maksab terve varanduse – sa ju tead, millised toruj?rid on. Nad kirjutavad sajanaelase arve juba enne seda, kui on ?le l?ve astunud.“

„No aga mina seda ise korda teha ei oska ja …“ j?tan lause l?petamata ja heidan Simonile teadva pilgu.

„Ei ole ma nii halb midagi!“ Ta torkab mind ribidesse ja ma kiunatan. Simoni p??rased meistrimeheoskused on v?rreldavad vaid minu omadega. Maja, mille me koos Mattiga ostsime, oli eelmistelt elanikelt v?lgade katteks ?ra v?etud – muidu poleks me iial suutnud seda endale lubada – ja me plaanisime m?lemad oma k?tega maja korda teha. P?rast seda, kui ma teist korda veetorusse augu puurisin, olin n?us elektrit??riistad sinnapaika j?tma ja minu osaks j?id sellised „sinikraede“ t??d nagu taksotellimuste vastuv?tmine ja pr?gi?mbri v?ljaviimine. Kui ma lastega ?ksinda j?in, siis harjusin enamikku majapidamist?id k?ll ise tegema, aga vannitoa riiul on kolm korda seinalt maha kukkunud ja kokkupandav seinakapp Katie toas on ilmselgelt kiivas. Avastus, et Simon oli oskust??des sama kohmakas kui mina, oli ausalt ?eldes p?ris valus l??k.