2

Kelly Swift seisis metroovaguni keskel ja kui rong kurvi v?ttis, kallutas end ?hele k?ljele, et tasakaalu s?ilitada. Bond Streeti peatusest tuli r?minal peale kamp noorukeid – mitte ?le 14–15aastased –, kes ropendasid v?idu, keskklassile iseloomulikult vokaale k?ristades. Liiga hiline aeg huviringideks ja v?ljas oli juba pime; Kelly lootis, et lapsed on teel koju, mitte hulkuma. Hiliseks ajaveetmiseks olid nad liiga noored.

„Sitaks idikas!“ Poiss t?stis pilgu ja Kellyt seismas n?hes asendus tema ?lbus iseteadlikkusega. Kelly manas n?ole sellise ilme, nagu ta oli oma ema n?ol mitu korda n?inud, ning teismelised j?id vait, punastasid ?gedalt ja p??rdusid n?oga ukse poole. Vanuse poolest v?iks ta nende ema olla, m?tles Kelly nukralt aastaid tagasi kerides ja end 14aastasena silme ette manades. Mitmel tema koolikaaslasel olid peaaegu sama vanad lapsed; Kelly Facebooki ilmusid alatasa fotod uhketest perekondadest ja m?ni s?prade lastest oli talle isegi s?brakutse saatnud. Neil kordadel tundis ta end vanana.

Vaguni vastasseina ??res istus punases mantlis naine; Kelly tabas endal tema pilgu. Naine noogutas talle tunnustavalt noorukite korralekutsumise eest.

Kelly vastas naise pilgule naeratusega: „Kas oli tore p?ev?“

„Toredam n??d, kui ?htu on k?es,“ ?tles naine. „Tuleks n?dalavahetus juba rutem, eks?“

„Mina olen t??l ega saa puhata enne teisip?eva.“ Ja siis on ka vaid ?ks puhkep?ev, millele j?rgnevad ?hes rodus j?lle kuus t??p?eva, m?tles Kelly endamisi ja oigas selle m?tte peale. Punases mantlis naine vaatas teda kaastundlikult. Kelly kehitas ?lgu: „Keegi peab ju t??d tegema, eks ole?“

„K?llap vist.“ Rong hakkas pidurdama, et Oxford Circuse peatuses seisma j??da, ja naine hakkas ukse poole minema. „Loodan, et teil tulevad vaiksed p?evad.“

Ei tohi ?ra s?nuda, m?tles Kelly. Ta vaatas kella. ?heksa peatust Stratfordini: ta viskab oma asjad ?ra ja siis kohe tagasi. Kella kaheksaks kodus, v?ibolla poole ?heksaks. Kell seitse hommikul j?lle ?les. Ta haigutas pikalt, viitsimata k?tt suu ette t?sta, ja p??dis m?istatada, kas kodus on midagi s??a. Ta elas Elephant and Castle’i2 l?hedal, kus jagas maja veel kolme ??rnikuga, kelle t?isnimesid teadis ta ainult t?nu ??riarvetele, mis kord kuus korralikult n??pn?eltega kinnitatult koridori seinatahvlile ilmusid. Omanik, kes soovis kangesti oma sissetulekuid suurendada, oli muutnud elutoa veel ?heks magamistoaks, nii et ainsaks ?hiskasutatavaks ruumiks j?i tilluke k??k, kus oli ruumi vaid kahele toolile. Kelly kaas??rnike vahetustega t?? ja suvalise pikkusega t??p?evad t?hendasid seda, et m?nikord ei n?inud ta p?evade kaupa mitte hingelistki. K?ige suuremas toas elav ??rnik Dawn oli meditsiini?de. Ta oli Kellyst noorem, kuid hoopis kodulembesem ja j?ttis nii m?nigi kord ka Kelly jaoks mikrolaineahju k?rvale portsu toitu koos roosale m?rkmepaberile j?etud s?numiga „Ole lahke!“. Kelly k?ht hakkas korisema, kui ta toidule m?tles. ?htupoolik oli olnud oodatust kiirem; j?rgmisel n?dalal on ta sunnitud tegema ?letunde, muidu ei saa ta sugugi valmis.

Banki peatuses sisenes r?hm ?rimehi ja Kelly heitis neile kogenud pilgu. Esimese hooga paistsid nad oma l?hikeste juuste, tumedate ?likondade ja portfellidega ?ravahetamiseni sarnased. M??ravaks muutuvad pisiasjad, m?tles Kelly. Tema silm haaras ?likonna kanga tekstuuri; hooletult kotti surutud raamatu pealkirja; prille, mille metallraamide ?hel sangal oli kaunistus; valge triiks?rgi varruka alt paistvat pruunist nahast kellarihma. Isikup?ra ja v?limuse detailid olid need, mis panid nad teiste peaaegu identsete meeste hulgast silma paistma. Kelly vaatas mehi varjamatult, kiretult. Ta lihtsalt harjutab, ?tles ta endale ega teinud v?ljagi, et ?ks meestest vaatas tema poole ja tabas endal naise k?lma pilgu. Kelly arvas, et mees p??rab pilgu ?ra, ent selle asemel pilgutas mees hoopis silma ja manas n?ole enesekindla naeratuse. Kelly pilk vilksas mehe vasakule k?ele. Abielus. Valgenahaline, hea kehaehitusega, umbes saja kaheksak?mne sentimeetri pikkune, l?uga katmas tumedam vari, mida m?ned tunnid tagasi seal ilmselt polnud. Mantlih?lma sisek?ljel oli n?ha keemilisest puhastusest k?lge ununenud kollast paberilipakat. Mees seisis nii sirgelt, et Kelly oleks v?inud raha peale kihla vedada, et tegemist on endise s?jav?elasega. Mittemidagi?tleva v?limusega, nii et kui Kelly peaks teda veel kunagi kohtama, ei tunneks ta meest ?ra.

Rahulolevana p??ras Kelly t?helepanu viimati rongi sisenenud inimestele, kes olid peale tulnud Holbornis ja valgusid n??d ?le vaguni laiali, et leida m?ni veel vabaks j??nud istekoht. Peaaegu iga?hel oli k?es telefon; m?ngiti m?nge, kuulati muusikat v?i lihtsalt n?piti seda, justkui peopessa mustreid joonistades. Vaguni teises otsas t?stis keegi oma telefoni k?rgemale ja Kelly p??ras vaistlikult pea ?ra. Turistid hangivad endale ikoonilisi ?lesv?tteid Londoni metroost, et pilte kodus n?idata, kuid Kelly ei tahtnud m?eldagi, et v?iks sattuda kellegi puhkusepiltide taustaks. See n?is liiga veider.

Marble Archi peatuse perroonil oli ta eskalaatorist alla tormates suure kiiruga vastu nurka jooksnud ja n??d tundis ta selle koha peal ?las valu. Ta j?i m?ni sekund hiljaks ja teda ?rritas, et oli ilmaasjata tekitanud oma k?sivarrele tuikava sinika. J?rgmine kord kavatseb ta olla kiirem.

Rong j?udis Liverpool Streeti peatusesse; perroonil tungles rahvamass ja ootas kannatamatult uste avanemist.

Kelly s?da hakkas kiiremini l??ma.

Inimsumma keskel seisis end liiga avarate teksade, kapuutsiga dressipluusi ja pesapallim?tsiga varjav Carl. Ta oli silmapilkselt ?ratuntav ja – kuigi Kelly soovis kogu hingest koju j?uda – temast polnud p??su. Sellest, kuidas mees rahva hulka sulandus, oli selge, et Carl oli m?rganud Kellyt sekundi murdosa varem ega soovinud naisega kokku p?rgata. Kelly oli sunnitud kiiresti tegutsema.

Ta h?ppas rongist maha vahetult enne seda, kui uksed tema selja taga sisinal sulgusid. Alguses arvas ta, et on mehe kaotanud, ent siis m?rkas ta umbes k?mme meetrit eespool pesapallim?tsi, mille kandja k?ll ei jooksnud, kuid tegi perroonilt lahkuva rahvasumma sees endale teed rajades siksakke. Kui Kelly k?mnest viimasest metroos?iduaastast ?ldse midagi ?ppinud oli, siis seda, et viisakusega kaugele ei j?ua.

„Vaadake ette!“ h??dis ta, hakkas jooksma ja tr?gis kahe enda j?rel kohvreid vedava jaapanlase vahelt l?bi. „Laske l?bi!“ T?na hommikul oli ta Carli k?ll k?est lasknud ja saanud selle k?igus ?lavarrele sinika, kuid n??d ei kavatsenudki ta mehel taas minna lasta. Kelly peast vilksas l?bi m?te ?htus??gist, mille ta koju j?udes lootis eest leida, ja ta arvutas, et see siin lisab p?evale veel kaks tundi pikkust juurde. Aga midagi polnud parata. Pealegi, koduteel v?ib ju ka kebabi kaasa haarata.

Carl s?ttis end eskalaatorile. Kogenematuse viga, teadis Kelly ja l?ks ise trepist. Seal oli v?hem turiste, kellega maid jagada, ja igapidi lihtsam kui j?nksutaval ja eba?htlase kiirusega liikuval eskalaatoril. Ja kui Kelly end Carliga v?rdles, siis tema liikumine oli ka lihastele kasulikum. ?les j?udes heitis mees kiire pilgu ?le vasaku ?la selja taha ja vilksas siis paremale. Pagan v?taks, Carl, m?tles naine. Ma peaksin praegu juba kodus puhkama.

Kelly tegi veel viimase kiire spurdi ja j?udis mehele j?rele hetkel, mil too valmistus piletiv?rava t?kkepuust ?le h?ppama. Kelly haaras vasaku k?ega Carli jakist ja v??nas parema k?ega mehe k?e selja taha. Carl tegi loiu katse end lahti t?mmata ja t?ukas Kellyt, nii et naise m?ts kukkus tasakaalu s?ilitada ?ritades maha. Kelly n?gi silmanurgast, et keegi v?ttis m?tsi ?les, ja lootis, et sellega minema ei minda. Ta oli lao silmis juba halvas kirjas, kuna oli r?sina k?igus kumminuiast ilma j??nud – ta ei tahtnud j?lle peapesu saada.

„Sind on tagaotsitavaks kuulutatud, vennas,“ ?tles Kelly hingeldades, sest pitsitava kuulivestiga polnud kerge hingata. Ta v?ttis v??lt k?erauad, kl?psas need pimesi ?mber Carli randmete ja kontrollis, kas rauad on piisavalt pingul. „Oled kinni v?etud.“