ESTONIA VIIMANE TEEKOND

Eesti lipu all seilanud parvlaev Estonia alustas Tallinnast 27. septembril 1994 kell 19.15 reisi Rootsi pealinna Stockholmi.

Laeva juhtis kapten Arvo Andresson ja pardal oli ka teise vahetuse kapten Avo Piht, et sooritada j?rgmisel varahommikul Stockholmi saarestikus lootsitas?idu eksam.

Laev oli laaditud nagu tavaliselt. Autotekil olid peamiselt kaubaveokid. Vanemt??rimees andis k?su kinnitada raske last hoolikalt, sest oodata oli tormi.

Meres?idutingimused olid sadamast v?ljumise ajal normaalsed, kuid avamerel muutus tuul j?rjest tugevamaks. Reisi jooksul tuule kiirus kasvas ja tuul p??rdus edelasse. S?da??l puhus edelatuul kiirusega 15–20 m/s ja lained olid kuni nelja meetri k?rgused. Laeva k?lg- ja piki??tsumine tugevnesid j?rjest ning osa reisijaid j?i merehaigeks. Laeva kiirus oli olnud 19 s?lme, kuid kesk??ks oli kiirus v?henenud 15 s?lmeni. Lained peksid vastu vasakut v??rinukka. Tugevneva k?lg??tsumise t?ttu lasti v?lja stabilisaatorid.

Kell 00.30 j?udis Estonia L??nemere keskele. Kapten Arvo Andresson oli l?inud puhkama. Vahimadrus Silver Linde l?ks korrap?rasele ringk?igule laevas.

Umbes kell 00.55 kuulis vahimadrus Linde autotekil esiaparelli l?heduses tugevat kolksatust ja kandis sellest ette komandosillale. See kolks v?is t?hendada visiiri kinnituste osalist purunemist tormilainete m?jul. Visiir on laeva ninaosa, mis ?les t?stetakse, kui autod laeva s?idavad. Rohelised signaaltuled aga n?itasid, et k?ik on korras. Linde j?tkas ringk?iku ja j?udis sillale tagasi m?ni minut p?rast kella ?hte. Samal ajal naasis sillale kapten Andresson.

Kell 01.05 teatati masinaruumist komandosillale, et autotekilt kostab kahtlasi l??ke. Vahimadrus Linde saadeti uuesti autotekile asja uurima, kuid treppe m??da jooksid inimesed ?les ja ?tlesid, et 1. tekil on vett. Vahimadrus informeeris sellest sillal teist t??rimeest, kes k?skis tal alla kontrollima minna. Linde tundis, et olukord on t?sine, ja jooksis ?les avatekile, kuhu aitas p??seda ka reisijaid.

Veidi enne kella 01.15 kuulis kolmas mehaanik Margus Treu masinaruumis kahte v?i kolme tugevat metalset l??ki vastu laevakeret. Ta n?gi kaamerast, et rambi vahelt tulvab autotekile vett. Ramp on veekindel sein visiiri taga. Avanenud ja vastu laeva keret pl?ksiv visiir oli ilmselt rambi lahti kiskunud, sest need olid ehituslikult seotud. Autotekki j?lgis neli kaamerat, mille monitorid olid sillal ja masinakontrollruumis. Komandosilla monitor oli aga kaardikambri sissep??su juures ekraaniga paremparda suunas ja seda polnud juhtimispuldist v?imalik n?ha.

Kui laevahuku uurimiskomisjoni hilisema raporti j?rgi visiiri hinged l?plikult purunesid umbes kell 01.15, l?i see 55tonnine laeva nina enne merre kukkumist lainete m?jul mitu korda v?ga tugevalt vastu laevakeret. Neid v?imsaid metalseid kolksatusi vastu laevakeret kuulsid enam-v?hem samal ajal pea k?ik laevahukust p??senud. ?rakukkuv visiir t?mbas rambi lahti ja suur veemass tungis autotekile. Paremasse poordi vajuv vesi kallutas laeva m?ne minutiga paremale kreeni. Ongi j??nud teadmata, kas sillal saadi teada eemaldunud visiirist ja avatud rambist v?i v?hendati laeva kiirust ning hakati ahtrit vastu laineid p??rama kiiresti suureneva kreeni t?ttu. Laev oli ehitatud nii, et komandosillalt v??ri n?ha ei olnud, nagu autokabiinist ei n?e auto kapotti.

Kell 01.20 oli laeva kreen juba 30 kraadi ja peamootorid hakkasid ?ksteise j?rel seiskuma. Umbes 01.20 h??dis n?rk naish??l laevaraadio kaudu eesti keeles: „H?ire, h?ire, laeval on h?ire!„

Minut p?rast seda anti laevaperele h?ired Mr Skylight to number one and two ja veel minut hiljem k?igile laeval viibijatele paadih?ire, millega h?irekellad hakkasid andma ?hte pikka ja seitset l?hikest signaali.

Paljud reisijad said aru, et asi on halvasti ja tormasid treppidest ?les avateki suunas. Inimesed karjusid ?ksteisele, et tuleb minna 7. tekile ja sealt avatekile. K?ige pikem ja r?ngem tee avatekile oli neil, kelle kajutid olid autotekist allpool 1. tekil. Neil tuli ronida seitse korrust ?lespoole. Sellelt tekilt p??ses 19 reisijat ja kolm laevapere liiget masinaruumist.

Koridorides ja fuajeedes oli nii paanikat, karjeid kui apaatsust. Paljud kukkusid laeva suure kalde t?ttu treppidest alla v?i fuajeedes vastu seina ja j?id lamama. Vanemad inimesed ei suutnud treppidest ?les ronida. Suur hulk reisijaid j?i oma kajutisse l?ksu ega p??senud kreeni t?ttu enam v?lja. ?ks baarit??taja n?gi, kuidas kreeni tekkides lauad ja toolid ning muud lahtised asjad lendasid hetkega paremasse poordi ning mitu kolleegi sai surma v?i t?siseid vigastusi.

7. tekil t?mbas mitu laevapere liiget inimesi peaaegu p?sti olevatest ustest v?lja avatekile. Neile reisijatele, kel ?nnestus p??seda avatekile, jagasid laevapere liikmed ja teised reisijad konteineritest p??steveste. Kapten Pihti n?gi mitu inimest komandosilla all p??steveste jagamas ja laevapere liikmetele korraldusi andmas. Hiljem n?hti Pihti ahtritrepi ukse juures, kui ta k?skis turvamehel aidata kahel naisel p??steparve lahti lasta.

Ka reisijad avasid p??steparvesid, millest osa lendas p?rast t?itumist kohe vette ja osa ei tulnud lahti. Osa p??stevestide konteinereid tuli lahti ja lendas vette.

Kell 01.21 v?ttis Viking Mariella vastu Estonia esimese h?dakutsungi Mayday. Selle lindistas Turu merep??stekeskus. Seda kuulis ka Silja Symphony, kuid 300 kilomeetri kaugusel Soome lahes Suursaarel asuva Vene s?jav?esaatja kandesagedus summutas side. Silja Symphony radist l?litas sisse magnetofoni ja seal lindistati hilisem suhtlus. Kell 01.23 tuli Estonia uuesti eetrisse ja kolmandale t??rimehele Andres Tammesele vastas esimesena Silja Europa t??rimees Teijo Seppelin. Kell 01.24 kordas Estonia Mayday appikutset ning selle v?ttis vastu 14 raadiojaama piirkonnas asuvatel laevadel ja maa peal.

Tammes k?sis, kas ta v?ib r??kida soome keeles ja ?tles, et neil on tugev kreen, 20–40 kraadi, ja kutsus appi. Silja Europa k?sis laeva koordinaate, aga Tammes ?tles, et neil on blackout ja nad ei saa koordinaate anda. Seej?rel arutasid Europa ja Mariella, et nad peavad Estonia ?les otsima, aga see on raske ilma koordinaatideta.

Kell 01.25 seiskusid ?lir?hu langemise t?ttu ka Estonia vasakpoordi masinad. Mehaanik Margus Treul ei ?nnestunud neid k?ivitada.

Kell 01.28 v?ttis Estonia teine t??rimees Tormi Ainsalu uuesti ?hendust Silja Europaga ja edastas koordinaadid, mida ?tles talle ette vanemt??rimees Juhan Herma.

Kui koordinaadid olid ?le korratud, ?tles Tormi Ainsalu: „Todella pahalta, todella pahalta n?ytt?? nyt t?ss? kyll?.” (T?esti hullusti, t?esti hullusti paistab n??d siin k?ll.) Silja Europa vastas: „Joo, pahalta n?ytt??. Me ollaan tulossa. Se oli 21.40.” (Jaa, hullusti paistab. Me tuleme. See oli 21.40.) Edasi kostab Estonialt l?bi kahina „… tien p??ss? s? olet?” (Ilmselt oli k?simus „Kui kaugel sa oled?”), millest Silja Europal arvatavasti ei saada aru ja vastatakse: „48, Ok.” Sellega side Estoniaga l?peb.

Kreeni suurenedes ja ahtri vette vajudes purunesid algul 4. teki ja seej?rel 5. teki paremparda aknad ning sealt tulvas laeva t?iendavalt vett, mis kiirendas veelgi laeva uppumist.

Kell 01.35 oli laev vajunud 80kraadisesse kreeni ehk peaaegu k?ljeli ja komandosilla parempoolne osa oli vee all.

Algasid viimased minutid laevalt p??semiseks. Avatekile j?udis erinevate tunnistuste j?rgi kuni 250 inimest. Kreeni kasvades uhtus laine inimesi sealt vette. Osa inimesi ronis ?le reelingu laeva vasaku k?lje peale. Sinna veeti ka p??steparvesid ja kui laev oli juba t?iesti k?ljeli, l?kati parvesid piki k?lge vette. Kes parve ei leidnud, h?ppasid laeva k?lje pealt vette. Kui laev p??rdus juba peaaegu p?hi ?lespoole ja ahter vajus vee alla, oli ?he p??senu s?nul laeva p?hja peal veel k?mmekond inimest, kelle laine vette p?hkis. Enamiku neist, kes laeva uppumise ajaks tekile j?id, t?mbas laev kaasa.

Kell 01.48 kadus Estonia veepinnalt. Rootsi rannikuni j?i ?nnetuspaigast 100, Soome Ut? saareni 40 ja Hiiumaale 50 kilomeetrit.

P?rast h?dakutsungi saamist asusid k?ik piirkonnas olnud laevad teele Estonia antud koordinaatide j?rgi. Kell 02.05 m??ras Turu merep??ste koordinatsioonikeskus Silja Europa kapteni p??stet??de koordinaatoriks s?ndmuspaigas. Esimesena j?udis Estonia hukkumispaika kell 02.12 Mariella.

S?ilinud on laevade raadioside nendest hetkedest. Mariella teatas Silja Europale: „Me oleme n??d siin p?ris l?hedal. Siin on palju tulesid, paistab, et ?mberringi on palju parvesid ja parvede tulesid.”

Silja Europa vastas: „Nad on meres! Mayday k?igile laevadele Estonia ?mbruses! Mariella n?eb palju tulesid meres, seega on v?imalik, et meres on palju inimesi, ja on v?imalik, et laev on p?hja l?inud.”

Turu merep??stekeskus palus seda kuuldes Silja Europal kiiresti helikopterite maandumisplatsi ette valmistada ja Europa edastas selle k?igile laevadele.

Mariella hakkas pro?ektoritega merd valgustama ja nad n?gid vees inimesi, p??steparvesid, p??stepaate ja p??steveste. Veest kostis inimeste karjeid. Kartes otsas?itu, ei saanud laev inimeste l?hedale s?ita. Laev avas pardaukse, et selle kaudu inimesi p??sta, kuid see tuli k?rge lainetuse t?ttu kiiresti sulgeda. Mariellalt visati vette 150 p??stevesti ning lasti alla neli avatud p??steparve. Estonia p??steparvedelt ronisid inimesed sinna ja nii t?mbas Mariella oma parvedega ?les 13 inimest. Kell kuus hommikul, kui inimesed Estonia parvel olid juba t?iesti kurnatud, laskusid kaks Mariella meeskonnaliiget vette, suutsid veel kaks inimest teise parve aidata ning nad t?mmati koos ?les. Helikopterid t?id Mariellale 11 p??stetut. Nende eest hoolitsesid laevapere liikmed ning kolm arsti ja 30 ?de reisijate seast.

Silja Europa j?udis ?nnetuspaika 02.30, Silja Symphony 02.40 ja Isabella 02.52. K?ik olid valmis p??senuid veest pardale v?tma, kuid oli t?iesti pime, tuul puhus kuni 20 m/s, m??rav lainek?rgus oli neli meetrit, ?ksikud lained aga kuus meetrit. Europa lasi vette suure p??steparve, kuid laine avas selle lukustusmehhanismi ja parv ulpis minema. Laeva parrastelt lasti alla valltrepid. ?ks mees, kes oli ?ksinda kummuli p??steparvel, n?gi valltreppi, ujus laevani ja ronis m??da treppi ?les. ?ks helikopter t?i Europale viis p??stetut.

Symphony lasi kraanakonksu otsas paremast pardast alla p??steparved ja vasaku parda v??ripoolse p??sterenni. ?ks ja sama helikopter t?i laeva pardale peale kella nelja algul neli, siis viis ja hommikul enne kella kaheksat veel 11 p??stetut ja ?he surnukeha.

Ka Isabella avas pardaukse, kuid pidi selle tormi t?ttu kohe sulgema. Seej?rel lasi Isabella vette kaks p??steparve, millest ?hes oli kaks meeskonnaliiget, kes p??stsid ?he p??stevestiga ujuja. Kell 05.30 ujus Isabella l?hedale parv 18 inimesega. Alla laskunud kolm meeskonnaliiget t?mbasid 18 inimest Isabella parvele. ?lest?stmisel osutus aga parv liiga raskeks, see rebenes ja kukkus vette ning kaks mereh?dalist ja kolm meeskonnaliiget kukkusid parvest vette. ?ks mereh?daline ja kolm meeskonnaliiget suutsid klammerduda ?he p??ster?nga k?lge ja kohale rutanud helikopter korjas nad ?les. ?ks mereh?daline uppus. Veega t?ituvasse parve j??nud 16 inimest t?mmati ?les m??da laeva p??sterenni.

V?iksemad laevad p??stsid ?ksikuid mereh?dalisi.

Esimene p??stehelikopter, Soome piirivalve Super Puma j?udis ?nnetuskohale kell 03.05. See kopter j?udis kella ?heksani p??sta 44 inimest. Teisena j?udis kell 03.50 kohale Rootsi ?huj?udude helikopter Super Puma ja p??stis 15 inimest. J?rgmine Rootsi ?huj?udude helikopter j?udis ?nnetuspaika 04.40 ja p??stis ?heksa inimest. Veel ?ks Soome piirivalve helikopter p??stis seitse inimest ja neli Rootsi ?huj?udude kopterit iga?ks kuus inimest. ?hest Rootsi kopterist avastati, et samadele juba t?hjadele p??steparvedele laskutakse korduvalt ja edaspidi paluti p??stjatel ?le vaadatud parved l?hki l?igata. Vastu hommikut kohale j?udnud kopterid leidsid rohkem surnukehi kui elavaid. Kopterid p??stsid 104 inimest. Kaks Soome kopterit viisid p??stetuid ka laevadele, ?lej??nud Ut? saarele v?i otse haiglatesse. Kolme Rootsi kopteri p??stev?imet kahandasid oluliselt vintsirikked.

Mitu inimest kukkus helikopterile t?stmisel vette tagasi ja uppus. ?hele Eesti reisijale h?ppas Rootsi p??stja j?rele ja suutis ta tagasi parvele upitada, kuid siis murdus helikopteri tross ja teise helikopteri saabumise ajaks oli reisija juba surnud alajahtumise t?ttu.

Kell 02.43 teatas ?nnetusest Soome uudisteagentuur STT. Esimese rahvusvahelise teadeteagentuurina teavitas Estonia hukust maailma Associated Press.

Kell 03.05 said Turu p??stekeskuse t??tajad telefoni teel k?tte president Lennart Meri ja Tallinnas otsustati kokku kutsuda kriisikomisjon. Samal ajal hakati Stockholmi Estline?i kontoris koostama Estonial viibinud reisijate nimekirju. Turus kutsuti kriisikomisjon kokku kell 04.00.

Eesti siseministeeriumis alustas 28. septembril kell viis hommikul t??d ametkondadevaheline kriisigrupp, mille ?heks eesm?rgiks oli ka nimekirja koostamine Estonial viibinud reisijate, meeskonna ja teenindava personali kohta. Nimekirjade koostamisel koguti informatsiooni laevakompaniidest, saatkondadest, politseist, haiglatest ja eraisikutelt.

Juba 29. septembri ?htul edastas Turu politsei (Turun Poliisilaitos) p??senute nimekirja, kus oli 139 nime ning kus ei olnud kirjas inimesi, kes tegelikult ei p??senud.

Edaspidi v?eti nimekirjade koostamise aluseks laeva omanikfirma Estline?i laeval olnute nimekiri ja sinna taha hakati p??senute kohta m?rkmeid tegema.

30. septembril 1994 edastas BNS niisuguse teate: „Andmebaas koostati meeskonna ja reisijate nimekirjade, pardakaartide, viisade, turismib?roode ning eraisikute teadete alusel. Sellele lisanduvad j?rjest andmed kindlaks tehtute ja p??stetute kohta.”

J?rgnes selgitus, et p??stet??de ja leitud isikute kindlakstegemise kestmise t?ttu ei saa r??kida l?plikest andmetest ning et iga allika kontrollimine on aegan?udev ja mahukas t??. L?plikku nimekirja lubati siis, kui p??stet??d on ametlikult l?ppenud, p??stetud arvele v?etud ja hukkunud identifitseeritud. J?rgnevalt esitatavas nimekirjas t?hendas m?rge 0K nime taga, et inimene on elus, kuid ei ole Eestis. 0KE t?hendas, et inimene on p??senud ja Eestisse j?udnud. 0K? t?hendas, et Estline?i andmetel on inimene p??stetud, kuid seda ei ole kinnitanud Turu politseiv?imud.

Esialgseil andmeil oli laeval umbes 1050 inimest. See arv muutus tundidega. P??stetute arv oli n?dala jooksul p?rast ?nnetust 160 ja 170 vahel. L?plikel andmetel oli laeva pardal 989 inimest ja p??ses 137 inimest. Seega umbes 60 inimest oli algul nagu hukkunud, kuigi nad ei olnudki laeval. Siis hakkas iga tund tulema teateid inimestest, kes olid reisijate nimekirjas, aga laeval ei olnud, ja laeval olnute nimekiri hakkas kahanema. P??senute arv oli algul palju suurem peamiselt seet?ttu, et osa inimesi oli nimekirjas mitmes kohas erinevate nimekujudega.

Aastate jooksul on palju r??gitud ja kirjutatud niinimetatud kadunud p??stetutest, ?heksast laevapere liikmest, kes algul olid p??stetute nimekirjas, kuid n?dala jooksul kadusid sealt erinevatel p?evadel.

Need ?heksa on: Avo Piht, teise vahetuse kapten; Lembit Leiger, vanemmehaanik; Viktor Bogdanov, laevaarst; Kaimar Kikas, neljas t??rimees; Hannely Veide, tantsija; Hanka-Hannika Veide, tantsija; Tiina M??r, tax-free-kaupluse juhataja; Agur Targama, neljas mehaanik; Ago Tomingas, m??ja. Nende kohta on levinud palju teooriaid, kuidas nad p??sesid ja k?rvale toimetati. Et Piht ja Leiger v?i Piht ?ksi tuli k?rvale toimetada sellep?rast, et ta teadis laeva v?i laevafirma kohta saladusi, aga teised sellep?rast, et nad n?gid Pihti p??semist. Eelk?ige kapten Pihti p??semise kohta on erinevaid v?iteid. Ta olevat olnud Turu haiglas, aga teised p??senud ei n?inud teda Turu haiglas. Teda olevat n?htud Saksa ZDF kanali uudisl?igus, mis oli ostetud Soome Yle-lt. Kui uudisl?igu korduval ?levaatamisel ei n?htud seal Pihti, vaid temaga sarnast meest, tekkis teooria, et tema koht on v?lja l?igatud v?i et ta on teise mehega asendatud. Pole selget argumenti, kes ja kuidas saaks erinevate riikide telekanalites k?ia uudisl?ike ?mber monteerimas ja miks seda peaks tegema. Ka need p??senud, kes samas uudisl?igus olid, ei ole Pihti n?inud. Samuti oli Pihti n?htud Viking Mariellalt v?lja s?itnud kiirabiautos, aga keegi Mariellal viibinutest ei n?inud teda. ?ks teooria on selline, et k?ik ?heksa toimetati k?rvale korraga ?hest p??steparvest ja viidi lennukitega USAsse. Arvestades, et helikopterid p??stsid pimedas ja tormis inimesi juhusliku valiku alusel ja p??stjad ei tundnud p??stetuid, pidi keegi seda k?rvaldamisoperatsiooni juhtima nii helikopterist kui ka kaldalt. Pealegi n?uab vangiv?tmine v?givalda ja vangiv?etutest oluliselt rohkem inimesi.

Need ?heksa inimest kadusid n?dala jooksul p??senute nimekirjadest vastavalt haiglatest saadud kinnitustele. M?ni nimi ilmus vahepeal nimekirja tagasi ja siis kadus taas. 29. septembri hilis?htul Turu politsei saadetud nimekirjas ei olnud aga neist kedagi.

Kolme riigi politseinikud kuulasid ?le k?ik 137 ?nnetusest p??senut ja paljusid korduvalt. Keegi p??stetutest ei ole nimetatud laevapere liikmeid p?rast laeva uppumist n?inud p??stevahendites v?i hiljem laevadel ja maa peal.

Segadus p??senute nimekirjadega oli palju suurem kui nende ?heksa inimesega seoses. N?dala jooksul oli nimekirjades m?rgitud p??senuteks ka reisijaid, kes ei p??senud, n?iteks Merle Juust ja Kalev Klis. Samuti olid p??senute nimekirjas diskor Tiit Meos ja laot??line Kalev Vahtras, kelle surnukehad leiti merest. P??senute nimekirjades oli ka inimesi, kes ?ldse ei olnud laeval. Nimekirjadega tegelesid kolmes riigis paljud asutused ja inimesed. Kui ?hes nimekirjas viga ?ra parandati, v?is j?rgmisel p?eval Rootsist tulla faksiga nimekiri, kus taastus endine seis.

7. oktoobril edastatud l?plikel andmetel oli laeva pardal 989 inimest 17 riigist, neist 803 reisijat. Rootsi kodanikke oli 552 ja Eesti kodanikke 347. P??ses 137 inimest, neist 26 naist ja 111 meest. Eesti kodanikke p??ses 62 ja Rootsi kodanikke 51. P??ses 43 laevapere liiget. Enamik p??senuid oli 15 ja 44 eluaasta vahel. Identifitseeriti 95 surnukeha. 737 inimest j?i kadunuks. Ohvrite arvult oli see maailma kuues rahuaegne laeva?nnetus ja suurima inimohvrite arvuga rahuaja laevahukk 20. sajandi Euroopa vetes.

Hukkus Eesti riigi nime kandnud laev. Sellest v?iks igasuguseid j?reldusi teha ja tehtigi. Miks ikkagi laevale selline nimi pandi? Enne s?da s?itis Tallinna–Stockholmi liinil just sellise nimega laev.

„Meil ei ole mitte midagi varjata ja ma ei ole kohanud ka kedagi, kellel oleks huvi midagi varjata.”

Данный текст является ознакомительным фрагментом.