UNO LAUR

Kapten Uno Laur oli Estonia katastroofi ajal abikaasaga Pariisis puhkusel. 28. septembri hommikul valmistusid nad tagasi s?itma. Laur tegi hommikul hotellitoas teleri lahti ja n?gi, et uudistes r??gitakse Balti merest, n?idatakse kaarti ja l?puks ilmub ekraanile nimi Estonia. Ta ei saanud prantsuse keeles k?igest aru, aga m?istis, et Estonia laevaga on juhtunud ?nnetus ja ilmselt on laev hukkunud.

Pariisist lendasid nad Helsingisse. Lennukis r??kis ?ks soomlane, et Estonial j?id vist masinad seisma ja sellep?rast l?kski laev p?hja. Rohkem ta ei teadnud midagi. Helsingis oli tihedalt leinalippe n?ha.

Nad jalutasid aega parajaks tehes Esplanaadil. Kui ?ks l?busas tujus soomlane kuulis, et nad r??givad eesti keelt, astus ta juurde ja h??dis: „Nii v?ike rahvas ja nii suur ?nnetus!”

See oli t?iesti teistsugune ajastu v?rreldes praegusega. Polnud online-meediat ega mobiiltelefone. Selle p?eva lehtedesse uudis ?ldse ei j?udnudki. K?ige opratiivsem oli raadio, aga sedagi ei saanud ju reisi ajal kuulata.

28. septembri hilis?htul j?udsid Laurid Tallinna.

„Mulle tuli sadamasse auto vastu ja viis otse Kadriorgu president Lennart Meri juurde.”

Laur m?letab, et seal oli koos suurem seltskond, aga informatsiooni oli v?ga v?he.

Kindel oli see, et laev on p?hja l?inud, et laeval olnute ja p??senute nimekirjadega on segadus ja et v?ga palju on hukkunuid. Teadmatus valitses ka selles suhtes, mida konkreetselt peaks tegema. Rootsi ja Soomega oli j?utud niipalju konsulteerida, et tuleb moodustada rahvusvaheline uurimiskomisjon. Kuna Laur oli juba 20 aastat tegelnud mereavariide uurimisega, palus Lennart Meri teda uurimiskomisjoni liikmeks hakata.

J?rgmisel hommikul oli teede- ja sideministri Andi Meistri juures kriisiistung. Siis sai juba selgeks, et igast riigist peab olema komisjonis kolm liiget ja esimees peab olema Eestist ehk hukkunud laeva lipuriigist. Seal liikus nimekiri umbes 15 inimesega, kes v?iksid komisjoni liikmed olla.

?heks komisjoni liikmeks kutsuti Lauri hea s?ber ja samuti Kaug-Idas kaugs?idukaptenina seilanud Enn Neidre, kes t??tas sel ajal Eesti Merelaevanduse meretalituse juhina.

„Mina ?tlesin, et see ei sobi, kuna Eesti Merelaevandus oli Estline?i kaudu Estonia laeva omanik. Meister ei kuulanud mind ja pani ikka Neidre komisjoni liikmeks.”

1995. aastal hakkasid rootslased protesteerima Neidre vastu just p?hjusel, mida Laur oli tookord ministrile maininud, ja 1996. aasta aprillis sai komisjoni uueks liikmeks politseiameti peadirektori aset?itja Priit M?nnik. Seoses 1995. aasta m?rtsis toimunud Riigikogu valimistega sai Andi Meistri ministriaeg otsa, aga komisjoni juhtis ta edasi kuni 1996. aasta juulini. Siis astus ta ise tagasi, tuues p?hjuseks halveneva tervise ja usaldamatuse ?hkkonna.

Meister ei olnud rahul tuukrit??dega ja vraki videolintide l?ikamisega, samuti kahtlustas ta, et kaheksa laevapere liiget, kes algul olid p??stetute nimekirjades, peideti ?ra. Aasta p?rast komisjonist lahkumist avaldas ta inimeste peitmise kahtlused raamatus „L?petamata logiraamat”. Laeva uppumise ametliku versiooniga oli Meister n?us.

Tegelikult oli p??stetute nimekirjades algul ?heksa laevapere liiget ja v?hemalt kaks reisijat, kelle p??semine ei leidnud hiljem kinnitust. Samuti oli p??stetute nimekirjades inimesi, keda laeval ei olnudki.

Laur ?tleb, et Meister oli hea komisjoni esimees, ta naine oli inglise filoloog ja Meister r??kis head inglise keelt. „Ta oli ka hea diplomaat, aga v?ga kergesti haavuv. Kui rootslased hakkasid teda umbusaldama, siis ta solvus ja peagi tekkisid tal enamiku rootslastega arusaamatused ja vastuolud.”

Laur m?letab veel rootslaste suurt pahameelt selle ?le, et Meister komisjoni t??ga samal ajal Estonia hukust raamatut kirjutas.

Eesti-poolse komisjoni kolmandaks liikmeks sai Meistri asemel 1996. aasta juulis laevaehitusinsener ja Eesti Veeteede Ameti osakonnajuhataja Heino Jaakula.

P?rast Meistri tagasiastumist oli komisjon terve suve ilma esimeheta. Uno Laurile pakuti esimehe kohta mitu korda, aga ta ?tles ?ra. 1996. aasta augustis jalutas ta just abikaasaga Vabaduse v?ljakul, kui helistas president Lennart Meri ja ?tles, et sa pead ikka komisjoni esimeheks hakkama.

„Ma sain aru, et kui president palub, siis peab n?us olema.”

Kogu 1996. aasta suve jooksul ei toimunud komisjonis mitte midagi. Uno Lauri juhitava komisjoni esimene istung oli 1996. aasta s?gisel Stockholmis.

„?hkkond oli v?ga k?lm, isegi j?ine. Lisapingeid oli toonud suhtumine Meistrisse, aga algusest peale vaadati eestlasi komisjonis kui t?hja kohta, nulli. Soomlaste suhtumisel polnud viga, aga rootslased olid endast ikka v?ga heal arvamusel. Asi v?inuks l?ppeda sellega, et komisjon l?heb l?hki. Siis istusime k?igepealt koos kolmekesi, mina, Soome-poolne juht Kari Lehtola ja Rootsi-poolne juht Olof Forssberg, et komisjon saaks ?ldse uuesti t??le hakata. ?tlesime k?ik ausalt v?lja, mis me asjast arvame. L?puks tegin ettepaneku, et hakkame n??d uuesti t??le. L?ime k?ed, l?ksime suure komisjoni juurde ning t?? j?tkus.”

Komisjon hakkas uuesti t??le, aga poole aasta p?rast tekkis Forssbergil Rootsis pahandus. Ta oli alla kirjutanud mingile kirjale, mida Rootsi valitsus pidas valeks sammuks, aga mis Estonia laevaga polnud ?ldse seotud. Forssberg oli Rootsi ?nnetusjuhtumite uurimise ameti peadirektor. 1997. aasta maikuus vabastati ta ametist ja asemele pandi Ann-Louise Eksborg, kes v?ttis ?le ka Forssbergi t??koha peadirektorina.

Komisjon pani kokku tunnistajate ?tlusi, tellis ekspertiise, kuulas eri valdkondade teadlasi ja praktikuid ning pidas regulaarseid t??koosolekuid, kus kogutud materjal l?bi arutati. Kohe alguses saavutati kokkulepe, et v?idetega peavad n?us olema k?ik komisjoni liikmed. T??koosolekud toimusid vaheldumisi k?igis kolmes riigis. Kui rootslasest komisjoni liige, laevaehitusinsener ja merenduse tehnilise ala peauurija B?rje Stenstr?m j?i nii haigeks, et ei saanud enam reisida, toimusid koosolekud peamiselt Stockholmis. Stenstr?m suri 1997. aasta veebruaris ja tema asemel sai komisjoni liikmeks kaugs?idukapten Olle Noord. Rootsi-poolse komisjoni kolmas liige oli algusest l?puni kaugs?idukapten ja meres?idu peauurija Rootsi ?nnetusjuhtumite uurimise ametis Hans Rosengren.

Laevahuku uurimise l?pparuandes on kirjas, et komisjon pidas 20 kinnist istungit, mis kestsid kokku 51 p?eva. Lisaks toimusid ekspertide ja komisjoni t??gruppide koosolekud. Palju tehti kodut??d ehk iga komisjoni liige anal??sis kogutud materjali ka omaette.

Oma t?? algust komisjoni liikmena, kui infot oli ?liv?he, m?letab Uno Laur h?sti selgelt.

„Me l?ksime tollase sadamakapteni Eduard Hundiga Estonialt p??senud inimestele lennujaama vastu, otsisime sealt v?lja laevameeskonna liikmed ja k?sitlesime neid. Nende jutust saime teada, et laev uppus ilma visiirita, sest nad olid seda oma silmaga n?inud. Soome politsei oli neid juba k?sitlenud.”

Laev vajus p?hja, ahter ees, ja fikseerus mingiks ajaks poolviltu asendis, ahter merep?hjas kinni ja visiirita v??riosa veest v?ljas, sest mere s?gavus uppumiskohal on 80 meetrit, aga laev oli 155 meetrit pikk. Seet?ttu j?igi visiiri puudumine tunnistajatele h?sti meelde.

Sadamast s?itis Laur otse Kadriorgu ja r??kis kuuldust Lennart Merile. N??d tekkis k?simus, mis edasi.

„Edasi tuli visiir ?les t?sta. See kestis n?dal aega ja ma olin seal juures. Igast riigist oli kohal komisjoni liikmeid ja eksperte.”

Kui visiir ?les t?steti, l?ks pilt palju selgemaks, sest selle lukud olid rebenenud. J?rgmine otsustav edusamm uurimises juhtus peagi ja ootamatult.

„Minu juurde tuli kapten Erich Moik ja ?tles, et samal ajal, kui Estonia uppus, v?tsid nemad Saksamaal Rostockis vastu Mare Balticumi ehk endist Diana II. See laev s?itis Rostocki ja Trelleborgi vahet. Laeva vastu v?tva meeskonna vanemmehaanik leidis oma kajutist kolm diapositiivi, millelt n?gi, kuidas selle laeva visiirilukud olid rebenenud t?pselt samamoodi nagu Estonia visiiril. Paremparda lukk oli v?lja rebitud, vasakparda luku keevitus oli pragunenud.”

See oli uurimises t?htis p??rdepunkt, mis kinnitas, et laeval oli konstruktsiooniviga. Mehed said aru, et see on t?htis t?endusmaterjal ja Moik andis need slaidid Lauri k?tte.

„Hakkasime asja uurima ja leidsime koopia Bureau Veritase 1993. aasta 16. jaanuari raportist tolle laeva?nnetuse kohta. See ?nnetus juhtus v?iksemas vees ja t?nu juhusele avastati visiirilukkude vigastused ?igel ajal ning t?sisemaid tagaj?rgi suudeti v?ltida, aga seal oli t?pselt kirjeldatud, mis juhtus ja kuidas visiirilukud olid vigastatud.”

Raportis m?rgitud otsus oli, et Diana II visiirilukkude keevitust tuleb uuendada.

Estoniaga juhtunud ?nnetuse p?hjus peitub ka selles, et Diana II-le sertifikaadi andnud Bureau Veritase t??tajad tegid oma t??d rutiinselt ega tundnud suurt ohtu ?ra. Sellest ?nnetusest ei r??gitud ?ldse. Oleks keegi m?elnud, kui palju s?idab veel samasuguse v??rikonstruktsiooniga laevu, oleks antud korraldus seda muuta ja sellega p??sta sadu inimelusid.